Language of document : ECLI:EU:T:2013:118

Kohtuasi T‑110/12 R

Iranian Offshore Engineering & Construction Co.

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ajutiste meetmete kohaldamine – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine – Huvide kaalumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 11. märts 2013

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja  279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Varaline kahju – Olukord, mis võib ohustada hagejaks oleva äriühingu olemasolu – Tõendamiskoormis – Vajadus anda ettevõtja olukorrast tõetruu ja terviklik ülevaade

(ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise meetmed – Külmutamise eesmärgi ja kasuliku mõju tagamise vajaduse arvesse võtmine

(ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2; nõukogu määrus nr 267/2012; nõukogu otsus 2010/413)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Varaline kahju – Kahju, mida on võimalik korvata hüvitise maksmisega põhikohtuasja hagi raames – Korvamatuse puudumine

(ELTL artiklid 268, 278, 279 ja 340; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Varade külmutamise otsus, mis on tehtud terrorismivastase võitluse raames – Liidu kohtuniku pädevus tühistada akt kõige varem pärast edasikaebamise tähtaja möödumist – Hageja huvi, millele ei laiene ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaitse

(ELTL artikkel 278; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 60 teine lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 107 lõige 3; nõukogu määrus nr 267/2012; nõukogu otsus 2010/413)

1.      Vt määruse tekst.

(vt punktid 12–14, 33 ja 34)

2.      Vt määruse tekst.

(vt punktid 19–21)

3.      Rahaliste vahendite külmutamise eesmärk on takistada loetellu kantud isikute või asutuste juurdepääs majandus- või rahalistele ressurssidele, mida nad võiksid kasutada, et aidata kaasa tuumaenergia-alase tegevuse levikule või tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisele. Et selline keeld säilitaks oma kasuliku mõju ning liidu poolt Iraani Islamivabariigi suhtes kehtestatud sanktsioonid jääksid jõusse, tuleb välistada võimalus, et nimetatud isikud või asutused saaksid kõrvale hoida oma rahaliste vahendite või majandusressursside külmutamisest ja jätkata Iraani tuumaprogrammi toetamist. Selles osas volitavad liidu õigusaktide asjakohased sätted, mis näevad ette rahaliste vahendite või majandusressursside külmutamise, siseriiklikke pädevaid ametivõime erandkorras lubama vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid, mis peaksid põhimõtteliselt võimaldama katta põhikulusid ja -vajadusi või täita enne nimetatud külmutamist võetud lepingulisi kohustusi.

Seega, kuigi sellistel piiravatel meetmetel on oluline mõju loetellu kantud isikute, üksuste või asutuste õigustele ja vabadustele, võimaldavad eespool viidatud erisätted siiski tagada nende isikute, üksuste ja asutuste püsimajäämise, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse ja vältida nende olemasolu ohtu seadmist.

(vt punktid 25 ja 26)

4.      Vt määruse tekst.

(vt punkt 30)

5.      Erinevate huvide kaalumise raames tuleb ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul määrata kindlaks eelkõige see, kas täitmise peatamist taotleva poole huvi selline tulemus saavutada on ülimuslik vaidlustatud õigusakti viivitamatu kohaldamise huvi suhtes või mitte, analüüsides iseäranis seda, kas selle akti võimalik tühistamine asja sisuliselt lahendava kohtuniku poolt võimaldab selle olukorra tagasipööramist, mille akti viivitamatu täitmine oleks loonud, ja vastupidi – kas kõnealuse akti täitmise peatamine takistaks akti täielikku õigusmõju, kui hagi põhimenetluses jäetaks rahuldamata.

Mis puudutab rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise otsuse täitmise peatamist, kuivõrd tegu on üldkohaldatava aktiga ja vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 teisele lõigule jõustuvad Üldkohtu otsused, mis sellise akti tühistavad, alles edasikaebamise tähtaja möödumisel, või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis selle kaebuse läbivaatamata jätmise kuupäevast, ei tähendaks isegi vaidlustatud õigusaktide tühistamine nimetatud aktidest hageja nime viivitamatut kustutamist, vaid sellega kaasneks tema suhtes võetud rahaliste vahendite külmutamise meetmete jõusse jätmine ka pärast tühistamisotsuse kuulutamise kuupäeva.

Kuivõrd ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on põhimenetluse suhtes, millele see lisandub, puhtalt täiendavat laadi ja selle eesmärk on üksnes tagada tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täielik toime ning et ajutiste meetmete üle otsustava kohtuniku määratud iga ajutise meetme mõju lõpeb automaatselt kodukorra artikli 107 lõike 3 alusel sellise kohtuotsuse kuulutamisest, millega menetlus lõpetatakse, tähendab see, et hageja huvi oma rahaliste vahendite ja majandusressursside ajutiseks vabastamiseks puudutab võimalust saada sellist kasu, mida ta ei saaks isegi tühistava kohtuotsusega. Nimelt, sellise kohtuotsusega kaasneks hageja soovitud praktiline tagajärg – tema nime kustutamine nende isikute loetelust, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse – nimetatud kohtuotsuse kuulutamisest hilisemal kuupäeval, samas kui sellel kuupäeval ei ole esimeses astmes ajutiste meetmete üle otsustaval kohtunikul enam mingit pädevust ratione temporis ning et igal juhul võib hageja nimi jääda nimetatud loetellu tänu uuele piiravale meetmele, mis Euroopa Kohtu põhikirja artikli 60 teises lõigus ette nähtud tähtajal asendab tühistatud meetmed. Neil asjaoludel ei saa hageja huvi saavutada ajutiste meetmete kohaldamise kaudu oma rahaliste vahendite ja majandusressursside vabastamine kaitsta ka ajutiste meetmete üle otsustav kohtunik.

(vt punktid 33, 36, 39 ja 40)