Kohtuasjas T‑383/03

(avaldatud väljavõtetena)

Hynix Semiconductor Inc.

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Konfidentsiaalsus – Vaidlustamine

Määruse kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Tingimused – Täpsus – Põhjendused

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2)

2.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Vaidluse korral küsimuse lahendamine koja esimehe poolt – Andmete salajasuse või konfidentsiaalsuse kontrollimine – Huvide kaalumine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2; nõukogu määrus nr 2026/97, artikkel 29)

3.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmed, mida menetlusdokumentides on esitatud korduvalt – Kohustus tuua andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses välja kõik asjassepuutuvad lõigud

4.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmed, mida ei saa käsitleda salajaste või konfidentsiaalsetena

5.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmed, mida saab salajaste või konfidentsiaalsetena käsitleda

6.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Selliste andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, mis on küll salajased või konfidentsiaalsed, kuid mis on vajalikud menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks – Rahuldamata jätmine

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõikes 2 nähakse ette, et menetlusse astujale edastatakse ärakirjad kõigist pooltele kätte toimetatud dokumentidest, ja et salajased või konfidentsiaalsed dokumendid või andmed võib jätta edastamata vaid erandjuhtudel.

Poolel, kes esitab andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse, tuleb täpsustada sellega hõlmatavaid dokumente ja andmeid ning nõuetekohaselt põhjendada, miks need on konfidentsiaalsed.

Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ei ole piisavalt täpne, kui taotluse üheski punktis ei täpsustata andmeid, mida menetlusse astujatele palutakse mitte edastada, kuna viimastel peab olema võimalik neid andmeid kindlaks teha, et esitada andmete konfidentsiaalsuse ja edastamise vajaduse kohta märkusi.

Põhjendamisnõuet tuleb hinnata kõiki puudutatud dokumente ja andmeid arvestades. Võimalik on eristada ühelt poolt andmeid, mis on oma laadilt salajased, nagu kaubandust, konkurentsi, finantseerimist või raamatupidamist puudutavad ärisaladused, või konfidentsiaalseid andmeid, nagu selgelt eristatav siseteave, ja teiselt pool muid dokumente või andmeid, mis võivad olla salajased või konfidentsiaalsed põhjusel, mille peab esitama taotleja.

Andmete osas, mis koosnevad täpsetest arvudest või indikaatoritest, mis puudutavad kaubandust, konkurentsi ja finantseerimist, piisab põhjendamisnõude täitmiseks lühikirjeldusest, milles märgitakse, kas andmed on sõltuvalt olukorrast salajased või konfidentsiaalsed.

(vt punktid 17–18, 31–32 ja 34–35)

2.      Kui pool esitab taotluse Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõike 2 teise lause alusel, tuleb koja esimehel teha otsus üksnes selliste dokumentide ja andmete kohta, mille konfidentsiaalsuse teine pool või menetlusse astuja vaidlustab. Kui taotlusele vastu ei vaielda, ei pea ka selle põhjendatuse üle otsustama.

Kui taotlus on vaidlustatud, tuleb koja esimehel kõigepealt uurida, kas dokumendid ja andmed, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud, on salajased või konfidentsiaalsed. Selles analüüsis ei saa koja esimehe jaoks pidada siduvaks konfidentsiaalsuse lepingut, mille taotleja võis sõlmida kolmanda isikuga dokumentide ja andmete kohta, mis puudutavad seda kolmandat isikut, kuid mis sisalduvad menetlusdokumentides. Koja esimehe suhtes ei saa pidada siduvaks ka asjaolu, et komisjon nõustus teatavate dokumentide ja andmete konfidentsiaalsena käsitlemisega haldusmenetluse käigus, mis viis vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni. Tal tuleb uurida, kas kõnealune dokument või andmed on tegelikult salajased või konfidentsiaalsed.

Vaidlustes, mille esemeks on otsus, mis on vastu võetud vastavalt määrusele nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, võib olla asjakohane arvestada asjaoluga, et selle otsuse vastuvõtmiseni viinud haldusmenetluses on institutsioonid, kellele on esitatud asjakohaselt põhjendatud taotlus, nõustunud käsitlema poole edastatud dokumente või andmeid konfidentsiaalsetena või konfidentsiaalsel alusel esitatutena kõnealuse määruse artikli 29 alusel.

Kui uurimine viib järeldusele, et teatavad dokumendid ja andmed, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud, on salajased või konfidentsiaalsed, tuleb koja esimehel hinnata ja kaaluda asjaomaseid huve iga dokumendi ja teabe osas. Tingimuste hindamine, milles kodukorra artikli 116 lõike 2 teises lauses sätestatud erandit saab kohaldada, erineb sõltuvalt sellest, kas andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on taotletud taotleja või kolmanda isiku huvides.

Kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud taotleja huvides, tuleb koja esimehel hindamisel kaaluda iga teabe ja dokumendi osas taotleja õigustatud muret selle üle, et tema huvisid tõsiselt ei kahjustataks, ja menetlusse astuja õigustatud muret saada vajalikke andmeid oma menetlusõiguste teostamiseks.

Kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud kolmanda isiku huvides, tuleb koja esimehel hindamisel kaaluda iga teabe ja dokumendi osas kõnealuse kolmanda isiku huvi kaitsta teda puudutavat salajast või konfidentsiaalset dokumenti või andmeid ning menetlusse astuja huvi saada need enda valdusesse oma menetlusõiguste teostamiseks.

Igal juhul tuleb taotlejal kohtumenetluse võistlevusest ja avalikkusest lähtudes arvestada võimalusega, et teatavad salajased või konfidentsiaalsed dokumendid või andmed, mille ta kavatseb kohtutoimikusse esitada, võivad osutuda vajalikuks menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks, mistõttu tuleb need talle edastada.

Puudub tähtsus sellel, et menetlusse astuja teeb ettepaneku võtta endale kohustus mitte avalikustada dokumente või andmeid, mida on palutud talle mitte edastada, ja sellel, et ta kasutab neid üksnes menetlusse astumisega seotud eesmärkidel. Vaidluse pooled ja menetlusse astujad võivad igal juhul kasutada neile edastatud menetlusdokumente üksnes oma menetlusõiguste teostamiseks.

(vt punktid 36, 38–47 ja 83)

3.      Kui samad andmed on esitatud menetlusdokumentides korduvalt ja kui pool ei taotle andmete konfidentsiaalsena käsitlemist iga lõigu osas, kus andmeid mainitakse, nii et need tehakse igal juhul menetlusse astujatele teatavaks, tuleb seda puudutav taotlus puudulikkuse tõttu jätta rahuldamata.

Kui menetlusdokumendid ja nendele lisatud dokumendid on väga suuremahulised ja andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus puudutab nendest väga suurt osa, ei ole võimalik süstemaatiliselt uurida, kas taotlusega hõlmatud igat teavet on nimetatud menetlusdokumentide muudes lõikudes, mis erinevad nendest, mida taotleja on loetlenud. Seetõttu on selge, et teatud andmete konfidentsiaalne käsitlemine ei vasta oma eesmärgile, kui hiljem ilmneb, et samu andmeid korratakse ka menetlusse astujatele juba edastatud menetlusdokumentide lõikudes.

(vt punktid 49–53)

4.      Salajased ega konfidentsiaalsed ei ole andmed, mis puudutavad menetlusse astujaid, kes on neist kindlasti teadlikud, või mis on laiale üldsusele või spetsialistide ringkonnale kättesaadavad, või mis nähtuvad suurel määral või on tuletatavad sellisest teabest, mis on menetlusse astujatele õiguspärasel teel juba teada antud või mis neile edastatakse, või mis ei ole piisavalt konkreetsed või täpsed, või on vähemalt viis aastat vanad ja mida võib seetõttu pidada vananenuks – välja arvatud juhul, kui taotleja tõendab, et vaatamata andmete vanusele on need endiselt olulised tema või puudutatud kolmandate isikute kaubanduslikule seisundile –, või veel andmed, millest menetlusse astujatele ei selgu strateegilised otsused, mida taotleja on teinud või teeb, ja neist ei nähtu nende sisu. Seevastu ei saa andmeid lugeda menetlusse astujale õiguspäraselt teatavaks tehtuks, kui taotluse esitaja, kes on nende konfidentsiaalsena käsitlemist algusest peale taotlenud, on õigel ajal väitnud, et andmete edastamine menetlusse astujale oli tema olulise vea tulemus ja palunud, et menetlusse astujat kohustataks tagastama neid andmeid sisaldav dokument Esimese Astme Kohtule.

(vt punktid 54–60, 75, 88 ja 90)

5.      Salajasteks võib pidada teatava kaubanduspoliitika ja taotleja või kolmanda isiku konkurentsiseisundiga seonduvaid arvandmeid või tehnilist teavet, nagu näiteks andmed, mis on seotud taotleja majandusliku olukorraga või tema kohustustega, milles ta on kokku leppinud kolmandate isikutega, kui need on konkreetsed, täpsed ja ajakohased.

Konfidentsiaalseteks võib pidada muid dokumente või andmeid, mille kohta taotleja on esitanud nõuetekohaselt põhjendused, miks need on selles asjas konfidentsiaalsed. Põhjenduseks võib olla eelkõige asjaolu, et dokument on jagamatu tervik, mis moodustub konkreetsest, täpsest ja ajakohasest kaubandusteabest, mis oma laadilt on taotleja ärisaladus, ja konfidentsiaalsetest hinnangutest selle ärisaladuste kohta. Samuti on erandjuhtudel õigustatud teatud dokumendi tervikuna konfidentsiaalsena käsitlemine siis, kui dokument puudutab väga konfidentsiaalset tulevikustrateegiat ja finantseerimise korraldust.

(vt punktid 62–67 ja 86)

6.      Taotlus selliste andmete salajaste või konfidentsiaalsetena käsitlemise kohta, mis on vajalikud menetlusse astujate menetlusõiguste teostamiseks, tuleb jätta rahuldamata. Neid andmeid teadmata oleks viimati nimetatutel võimatu arutada väiteid, mis põhinevad nendel andmetel.

Samas ei saa salajasi või konfidentsiaalseid andmeid pidada vajalikuks menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks, kui poolte avaldustes on nende kohta tehtud kokkuvõte ja muud kohtutoimikus sisalduvad andmed annavad piisava ülevaate.

(vt punktid 70–73)