Language of document : ECLI:EU:F:2016:160

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

20. juuli 2016

Kohtuasi F‑123/15

GY

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avatud konkurss – Konkursi EPSO/AD/293/14 teade – Ebapiisav punktiarv „võimete sõela“ (kvalifikatsiooni hindamise) etapis – Hindamiskeskusesse mittelubamine – Uuesti läbivaatamise taotluse rahuldamata jätmine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega GY palub tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/293/14 komisjoni (edaspidi „konkursikomisjon“) 11. juuni 2015. aasta otsuse keelduda teda lubamast Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) hindamiskeskuse korraldatavatele valikukatsetele.

Otsus:      Tühistada konkursi EPSO/AD/293/14 komisjoni 11. juuni 2015. aasta otsus mitte lubada GY hindamiskeskuses korraldavatele katsetele. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja GY kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Kandidaatide teenete hindamine – Taotluste uuesti läbivaatamine – Konkursikomisjoni kohustused

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Kindlaksmääramine konkursiteatega – Konkursiteates mitteesinevate tingimuste lisamine konkursikomisjoni poolt – Lubamatus

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikkel 5)

1.      Konkursikomisjon peab kontrollima, kas kandidaatidel on täidetavate ametikohtadega seotud ja konkursiteates viidatud ametiülesannete jaoks vajalikud teadmised ja töökogemus. Samuti peab ta võrdlevalt hindama kandidaatide teadmisi ja võimeid, et valida täidetavate ametiülesannete jaoks kõige sobilikumad kandidaadid.

Seda tehes peab konkursikomisjon tagama, et hinded hinnatud kandidaatidele oleks antud võrdsetel ja objektiivsetel tingimustel, ja on tähtis, et hindamiskriteeriumid oleksid ühtsed ja neid kohaldataks järjepidevalt kõikide kandidaatide suhtes.

Kui konkursikomisjon vaatab kandidaatide taotlused uuesti läbi, täidab ta seda kohustust vajaliku hoolikuse ja erilise tähelepanelikkusega.

(vt punktid 35–37)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 28.2.1989 Basch jt vs. komisjon, 100/87, 146/87 ja 153/87, EU:C:1989:97, punkt 16.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 17.1.2001, Gerochristos vs. komisjon, T‑189/99, EU:T:2001:12, punkt 19.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 24.4.2013, BX vs. komisjon, F‑88/11, EU:F:2013:51, punkt 39, ja 22.9.2015, Gioria vs. komisjon, F‑82/14, EU:F:2015:108, punkt 50.

2.      Olenemata kaalutlusõigusest, mis konkursikomisjonil on seoses konkursikatsete korra ja sisuga, on nimetatud komisjon siiski seotud konkursiteate teksti ja eelkõige selles kindlaks määratud konkursil osalemise tingimustega. Personalieeskirjade kohaselt on konkursikomisjoni eesmärk teavitada huvitatud isikuid nii täpselt kui võimalik tingimustest, mis on nõutavad asjassepuutuva ametikoha täitmiseks, et huvitatud isikutel oleks muu hulgas võimalik hinnata, kas neil on mõtet kandideerimistaotlus esitada.

Käesoleval juhul ilmneb konkursiteatest, et administraatorite töölevõtmiseks Euroopa konkurentsiõiguse valdkonnas peab konkursikomisjon „võimete sõela“ etapis antud vastuste põhjal välja valima kandidaadid, kelle kvalifikatsioon (eelkõige diplomid ja töökogemus) vastab kõige paremini konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele, andes igale kriteeriumile kaalu 1–3 lähtuvalt tähtsusest, mille konkursikomisjon sellele kriteeriumile omistab, ning seejärel andes kandidaatide igale vastusele 0–4 punkti, mis on vastavuses kandidaadi kvalifikatsiooniga.

Selleks, et valida kõigepealt „võimete sõela“ etapis välja teenistuse huvide ja komisjoni prioriteetide seisukohalt parimad kandidaadid, pidi konkursikomisjon niisiis esmalt hindama konkursiteate lisas loetletud iga valikukriteeriumi tähtsust, andes neile vastavalt kaalu 1–3, ja seejärel andma kandidaatide igale vastusele 0–4 punkti vastavalt sellele, kui sobiv on nende kvalifikatsioon valikukriteeriumide seisukohalt, kusjuures valikukriteeriumidele on samuti antud kaal vastavalt nende tähtsusele.

Kui konkursikomisjon määras konkursiteates loetletud kaheksast valikukriteeriumist nelja puhul kandidaatide poolt seoses nende kriteeriumidega antavate vastuste maksimaalseks punktiarvuks vähem kui 4, siis määras nimetatud komisjon arvesse võetavate kriteeriumide tähtsuse määra uuesti, vähendades seda allapoole konkursiteatega seatud raame.

Hinnang, mille konkursikomisjon andis „võimete sõela“ etapis esitatud neljale küsimusele antud vastustele, rikub õigusnormi, sest konkursikomisjon ajas segi igale valikukriteeriumile antava tähtsuse parameetri kandidaatide kvalifikatsiooni puudutava parameetriga. Niisugune rikkumine, mis puudutab „võimete sõela“ etapis esitatud kaheksast küsimusest nelja, võis moonutada koguhinnangut, mille konkursikomisjon andis konkursil mitte edasipääsenud kandidaadi kvalifikatsioonile ja töökogemusele, kuna see peegeldub lõpptulemuses, mille kandidaat saavutas kõikide küsimuste põhjal. Järelikult on tegemist konkursiteate rikkumisega.

(vt punktid 49, 50, 53, 54, 60 ja 61)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärus, 3.4.2001, Zaur-Gora ja Dubigh vs. komisjon, T‑95/00 ja T‑96/00, EU:T:2001:114, punkt 47, ja kohtuotsus, 25.3.2004, Petrich vs. komisjon, T‑145/02, EU:T:2004:91, punkt 34.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 11.7.2006, Tas vs. komisjon, F‑12/05, EU:F:2006:68, punkt 43; 12.3.2009, Hambura vs. parlament, F‑4/08, EU:F:2009:25, punkt 46; du 24.4.2013, Demeneix vs. komisjon, F‑96/12, EU:F:2013:52, punkt 41, ja 26.3.2014, CP vs. parlament, F‑8/13, EU:F:2014:44, punkt 91.