EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
1. oktoober 2020(*)
Eelotsusetaotlus – Toiduohutus – Uuendtoit ja toidu uuendkoostisosad – Määrus (EÜ) nr 258/97 – Artikli 1 lõike 2 punkt e – Mõiste „loomse päritoluga toidu koostisosad“ – Turuleviimine – Inimtoiduks mõeldud terved putukad
Kohtuasjas C‑526/19,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État (Prantsusmaa) 28. juuni 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 9. juulil 2019, menetluses
Entoma SAS
versus
Ministre de l’Économie et des Finances,
Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president A. Prechal, kohtunikud L. S. Rossi, J. Malenovský, F. Biltgen ja N. Wahl (ettekandja),
kohtujurist: M. Bobek,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Entoma SAS, esindaja: avocat F. Molinié,
– Prantsuse valitsus, esindajad: A.‑L. Desjonquères ja C. Mosser,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid avvocati dello Stato M. Russo ning G. Damiani,
– Euroopa Komisjon, esindajad: C. Hödlmayr ja C. Valero,
olles 9. juuli 2020. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT 1997, L 43, lk 1; ELT eriväljaanne 13/18, lk 244), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT 2009, L 188, lk 14) (edaspidi „määrus nr 258/97“), artikli 1 lõike 2 punkti e.
2 Taotlus on esitatud ühelt poolt Entoma SASi ning teiselt poolt ministre de l’Économie et des Finances (majandus‑ ja rahandusminister) ja ministre de l’Agriculture et de l’Alimentationi (põllumajandus- ja toiduminister) vahelises kohtuvaidluses prefekti määruse üle, millega esiteks peatati Entoma poolt inimtoiduks mõeldud tervete putukate turustamine ja teiseks määrati nende turult kõrvaldamine kuni müügiloa saamiseni pärast hindamist, mille eesmärk on tõendada, et need ei ole tarbija tervisele ohtlikud.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus nr 258/97
3 Määruse nr 258/97 põhjendustes 1 ja 2 oli märgitud:
„(1) uuendtoitu või toidu uusi koostisosi käsitlevate siseriiklike õigusaktide erinevused võivad takistada toiduainete vaba liikumist [ja] tekitada ebaausat konkurentsi, sellega otseselt mõjutades siseturu toimimist;
(2) rahva tervise kaitsmiseks on tarvis tagada, et enne [liidus] turule viimist läbiksid uuendtoit ja toidu uuendkoostisosad ühenduse menetluse kohase ühtse ohutushindamise […]“.
4 Määruse artiklis 1 oli ette nähtud:
„1. Käesolev määrus käsitleb uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turule viimist [liidus].
2. Käesolevat määrust kohaldatakse sellise toidu ja toidu koostisosade [liidus] turule viimise korral, mida siiani pole [liidus] inimeste toiduna olulisel määral kasutatud ning mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:
c) toit või toidu koostisosad, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud;
d) mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev või nendest saadud toit või neist koosnevad või saadud toidu koostisosad;
e) taimedest koosnev või taimse päritoluga toit ja toidu koostisosad ning loomse päritoluga toidu koostisosad, välja arvatud traditsiooniliste paljundamis‑ või kasvatusmeetodite abil saadud toit ja toidu koostisosad, mida kogemuste põhjal võib pidada ohutuks;
f) toit ja toidu koostisosad, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mida üldiselt ei kasutata ja mis põhjustab kõnealuse toidu või toidu koostisosade koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust.
3. Vajaduse korral võib artikli 13 lõikes 2 ettenähtud korras kindlaks määrata, kas teatavat liiki toit või toidu koostisosa kuulub käesoleva artikli lõike 2 reguleerimisalasse.“
5 Selle määruse artikli 3 lõikes 1 oli ette nähtud:
„Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluv toit ja toidu koostisosad ei tohi:
– kujutada endast ohtu tarbijale,
– […]“.
6 Sama määruse artikkel 12 näeb ette järgmist:
„1. Kui uute andmete või olemasolevate andmete ümberhindamise tulemusena on liikmesriigil piisavalt põhjust arvata, et käesolevale määrusele vastava toidu või toidu koostisosa kasutamine ohustab inimeste tervist või keskkonda, võib kõnesolev liikmesriik nimetatud toiduga või toidu koostisosaga kauplemist ja selle kasutamist oma territooriumil ajutiselt piirata või selle peatada. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.
2. Komisjon uurib lõikes 1 osutatud põhjusi võimalikult kiiresti alalises toiduainekomitees; ta võtab asjakohased meetmed siseriikliku meetme kinnitamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastavalt artikli 13 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetlusele. Lõikes 1 nimetatud otsuse vastu võtnud liikmesriik võib sellest kinni pidada kuni kõnealuste meetmete jõustumiseni.“
Määrus (EL) 2015/2283
7 Määrus nr 258/97 tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. jaanuarist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2283 (ELT 2015, L 327, lk 1).
8 Määruse 2015/2283 põhjenduste 6 ja 8 kohaselt:
„(6) Määruse (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu määratlus tuleks muuta selgemaks ja ajakohastada viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu [28. jaanuari 2002. aasta] määruses (EÜ) nr 178/2002 [millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (ELT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463)] sätestatud toidu üldmääratlusele.
[…]
(8) Käesoleva määruse kohaldamisala peaks põhimõtteliselt langema kokku määruse (EÜ) nr 258/97 kohaldamisalaga. Aastast 1997 aset leidnud teaduse ja tehnoloogia arengu põhjal on siiski asjakohane uuendtoiduks loetava toidu kategooriad läbi vaadata ning neid täpsustada ja ajakohastada. Kõnealused kategooriad peaksid hõlmama terveid putukaid ja nende osi. […]“.
9 Selle määruse artiklis 1 „Reguleerimisese ja eesmärk“ on sätestatud:
„1. Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid uuendtoidu turule viimise kohta liidus.
2. Käesoleva määruse eesmärk on tagada siseturu tõhus toimimine, aga ka inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemeline kaitse.“
10 Määruse artiklis 2 „Kohaldamisala“ on ette nähtud:
„1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus uuendtoidu turule viimise suhtes.
[…]“.
11 Sama määruse artikli 3 „Mõisted“ lõikes 2 on sätestatud:
„[…] kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „uuendtoit“ – toit, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole liidus toiduna olulisel määral kasutatud, olenemata liikmesriikide liiduga ühinemise kuupäevadest ning mis kuulub vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:
[…]
v) loomadest või nende osadest koosnev, nendest saadud või toodetud toit, välja arvatud juhul, kui loomi kasvatatakse traditsioonilisel viisil, mida on liidus kasutatud toidu tootmisel enne 15. maid 1997, ja liidus on nendest loomadest toodetud toidu kasutamise kogemus;
[…]“.
12 Määruse 2015/2283 artikli 35 „Üleminekumeetmed“ lõikes 2 on ette nähtud:
„Käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävaid ja 1. jaanuariks 2018 seaduslikult turule viidud toite, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaldamisalasse, võib jätkuvalt turule viia seni, kuni nende kohta võetakse vastu käesoleva määruse artiklite 10–12 või artiklite 14–19 kohane otsus, mille aluseks on uuendtoidu lubamise taotlus või teatis kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu kohta; nimetatud taotlus või teatis esitatakse käesoleva määruse artikli 13 või 20 kohaselt vastu võetud rakendusnormides määratud kuupäevaks ja mitte hiljem kui 2. jaanuariks 2020.“
Prantsuse õigus
13 Tarbijakaitseseadustiku (code de la consommation) 27. jaanuaril 2016 kehtinud redaktsiooni artiklis L. 218‑5‑4 oli sätestatud:
„Kui on tuvastatud, et toode on viidud turule ilma loa, registreerimise või deklareerimiseta, mida nõuavad selle toote suhtes kohaldatavad õigusnormid, võib prefekt või Pariisis politseiprefekt määrata, et toote turustamine peatatakse ja toode kõrvaldatakse turult, kuni see on viidud vastavusse kehtivate õigusnormidega.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
14 Põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal turustas Entoma tooteid, mille koostises olid jahu-ussid, rändrohutirtsud ja kilgid ning mis olid valmistatud ja mõeldud inimtoiduks tervete putukate kujul.
15 Pariisi politseiprefekt peatas 27. jaanuari 2016. aasta määrusega Entoma turustatavate tervete putukate turuleviimise eelkõige põhjendusel, et viimasel ei ole määruses nr 258/97 ette nähtud müügiluba, ning määras nende turult kõrvaldamise kuni müügiloa saamiseni pärast hindamist, mille eesmärk on tõendada, et need ei kujuta tarbijale mingit ohtu.
16 Apellant esitas selle määruse peale tühistamiskaebuse tribunal administratif de Paris’le (Pariisi halduskohus, Prantsusmaa). Nimetatud kohus jättis oma 9. novembri 2017. aasta kohtuotsusega kaebuse rahuldamata.
17 Cour administrative d’appel de Paris (Pariisi haldusasjade apellatsioonikohus, Prantsusmaa) jättis 22. märtsi 2018. aasta kohtuotsusega Entoma apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et nimetatud määrus võeti vastu õiguspäraselt tarbijakaitseseadustiku artikli L. 218‑5‑4 alusel.
18 Entoma esitas seejärel selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule – Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu). Oma kassatsioonkaebuse põhjenduseks väitis ta muu hulgas, et cour administrative d’appel de Paris (Pariisi haldusasjade apellatsioonikohus) rikkus õigusnormi, kui ta tuvastas, et tema toodete turustamine kuulub määruse nr 258/97 kohaldamisalasse, aga kuna tegemist oli tervete putukatega, mida sellistena toiduks tarbitakse, ei kuulu need selle määruse kohaldamisalasse. Täpsemalt heidab ta ette, et cour administrative d’appel de Paris (Pariisi haldusasjade apellatsioonikohus) tõlgendas vääralt nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 punkti e, kuna see säte viitab otsesõnu üksnes „loomse päritoluga toidu koostisosadele“, mitte tervetele loomadele. Sellega seoses väidab Entoma määruse 2015/2283 põhjendusele 8 tuginedes, et tervete putukate lisamine „uuendtoidu“ kategooriasse, mis tuleneb määruse 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktist v, ei täpsusta varasemat määratlust, mis piirdus üksnes loomade osadega, vaid muudab selle ulatust, lisades selle eelmisele määratlusele juurde. Entoma järeldab sellest, et tema turustatavad toiduained olid seaduslikult turule viidud enne 1. jaanuari 2018 ja seetõttu kehtivad nende suhtes määruse 2015/2283 artikli 35 lõikes 2 ette nähtud üleminekumeetmed, mis lubavad neid jätkuvalt turustada tingimusel, et enne 2. jaanuari 2020 esitatakse nende kohta uuendtoidu lubamise taotlus või teatis traditsioonilise toidu kohta, mille suhtes kehtib selles määruses kehtestatud kord.
19 Majandus- ja rahandusminister väidab, et ei ole mingit tervisega seotud põhjust jätta tervete putukate turuleviimine määruse nr 258/97 kohaldamisalast välja, kuna tervete putukate tarbimisel on tarbija tervisele sama palju riske kui loomse päritoluga toidu koostisosade tarbimisel.
20 Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) leidis, et võttes arvesse määruse nr 258/97 sõnastuse erinevaid tõlgendamisvõimalusi, tekitab küsimus, kas selle määruse artikli 1 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub tervetest loomadest koosnev toit, mida sellisena toiduks tarbitakse, liidu õiguse tõlgendamisel tõsiseid raskusi.
21 Nendel asjaoludel otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas määruse [nr 258/97] artikli 1 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub tervetest loomadest koosnev toit, mida sellisena toiduks tarbitakse, või on see kohaldatav ainult toidu koostisosade suhtes, mis on saadud putukatest?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
22 Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et inimtoiduks mõeldud terved putukad on „loomse päritoluga toidu koostisosad“ selle sätte tähenduses ja kuuluvad seega selle määruse kohaldamisalasse.
23 Kõigepealt tuleb märkida, et see küsimus on asjakohane üksnes seoses põhikohtuasjas ratione temporis kohaldatava määruse nr 258/97 kohaldamisega. Määruses 2015/2283, millega tunnistati kehtetuks ja asendati määrus nr 258/97 alates 1. jaanuarist 2018, nähakse nimelt otsesõnu ette, et terved loomad, sealhulgas terved putukad, kuuluvad määruse 2015/2283 kohaldamisalasse (määruse 2015/2283 põhjendus 8 ja artikli 3 lõike 2 punktid a ja v).
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt märkida, et määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 1 kohaselt käsitleb see määrus uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turule viimist (vt selle kohta 9. novembri 2016. aasta kohtuotsus Davitas, C‑448/14, EU:C:2016:839, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Määruse nr 258/97 artikli 1 lõikes 2 piiritletakse määruse reguleerimisala, määratledes eelkõige, mida mõista „uuendtoidu ja toidu koostisosade“ tähenduses. Selle sätte sõnastusest endast ilmneb, et „uuena“ kvalifitseerumiseks määruse nr 258/97 tähenduses peab toit või toidu koostisosad vastama kahele kumulatiivsele tingimusele. Esiteks ei tohi see toit või toidu koostisosad olla liidus inimeste toiduna „olulisel määral“ kasutatud enne 15. maid 1997, mil nimetatud määrus jõustus, ning teiseks peavad toit või toidu koostisosad kuuluma mõnda sama määruse artikli 1 lõike 2 punktides c–f otsesõnu kirjeldatud kategooriasse (9. novembri 2016. aasta kohtuotsus Davitas, C‑448/14, EU:C:2016:839, punktid 18–21 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Käesoleval juhul tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei küsi Euroopa Kohtult esimese tingimuse kohta, mis on määruse nr 258/97 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud selleks, et liigitada inimtoiduks mõeldud terved putukad „uuendtoiduna ja toidu koostisosadena“, ehk tingimuse, et enne 15. maid 1997 pole putukaid liidus inimeste toiduna „olulisel määral“ kasutatud.
27 Eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendab aga kahtlusi seoses määruse nr 258/97 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud teise tingimuse kohaldamisega. Konkreetsemalt soovib ta teada, kas võiks järeldada, et see tingimus on täidetud, sest terveid putukaid võib kvalifitseerida „uuendtoidu või toidu koostisosadena“, kuna need kuuluvad ühte kategooriasse, mis on määratletud nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 punktides c–f ja täpsemalt selle lõike punktis e, milles osundatakse „loomse päritoluga toidu koostisosadele“.
28 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et mõistet „loomse päritoluga toidu koostisosad“ ei ole määruses nr 258/97 määratletud.
29 Nagu ilmneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, tuleb liidu õiguses määratlemata väljendi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda selle väljendi tavakeele tähendusest, võttes arvesse väljendi kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osaks see on (9. novembri 2016. aasta kohtuotsus Davitas, C‑448/14, EU:C:2016:839, punkt 26 ja 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus The English Bridge Union, C‑90/16, EU:C:2017:814, punkt 18).
30 Esimesena, mis puudutab väljendi „loomse päritoluga toidu koostisosad“ tavakeele tähendust, siis tuleb märkida, et kuigi on selge, et mõistet „loomad“ tuleb mõista nii, et see hõlmab putukaid, viib väljendi „toidu koostisosad“ kasutamine koos väljendiga „loomse päritoluga“ järeldusele, et sellele väljendile tavakeeles antav tähendus on selline, et määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punktis e viidati üksnes toidu koostisosadele, mis koosnevad loomade osadest, jättes kõrvale terved loomad (ja järelikult ka putukad).
31 Nimelt, mis esiteks puudutab mõistet „toidu koostisosad“, siis tuleb märkida, et määrus nr 258/97 ei määratle mõistet „koostisosa“. Siiski, olenemata kasutatavast ametlikust keelest, viidatakse selle mõistega üldiselt elemendile, mis kuulub laiemasse lõpptootesse, sisuliselt „toitu“ (või „toiduainesse“). Järelikult ei ole koostisosa põhimõtteliselt mitte iseenesest tarbimiseks mõeldud toode, vaid pigem aine või toode, mis lisatakse toidu moodustamiseks teistele ainetele.
32 Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 36 märkis, ei tundu, et terveid loomi saaks käsitada „koostisosana“, kuna need kujutavad endast „toiduainet“, mitte „toidu koostisosa“. Seda tõlgendust kinnitab kaudselt, kuid tingimata määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti e sõnastus, mis eristab selgelt „toitu“ (või „toiduainet“) ja „toidu koostisosi“, kasutades loomadele viidates üksnes mõistet „toidu koostisosad“.
33 Pealegi vastab see tõlgendus sisuliselt ka mõiste „koostisosa“ määratlusele, mis on sätestatud muudes toiduaineid käsitlevates liidu õigusnormides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT 2011, L 304, lk 18), artikli 2 lõike 2 punktis f ette nähtud määratlus.
34 Teiseks, mis puudutab väljendit loomse „päritoluga“, siis nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 37 ja 38, viitab see looma kehast eraldamise menetlusele. Seega ei saa selle väljendi ükski tõlgendus viidata tervele loomale, kui ei soovita laskuda tautoloogiasse selles mõttes, et terved loomad „saadakse“ tervetest loomadest.
35 Lisaks erineb see väljend kõigis keeleversioonides selgelt mõistest „millestki koosnev“, mille ulatus on laiem ja mida on kasutatud määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punktides d ja e, kui asjaomased toidukategooriad kuuluvad „taimede“, „mikroorganismide“, „seente“ või „vetikate“ alla ning võimaldavad hõlmata ühest ainsast elemendist (näiteks tervest „taimest“) koosnevat toitu. Sellega seoses tuleb märkida, et kui määruses 2015/2283 viidatakse „loomadest või nende osadest koosnevale toidule“, siis kuuluvad selle määruse kohaldamisalasse terved loomad.
36 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et väljendil „loomse päritoluga toidu koostisosad“ on selge ja täpne tähendus. Nimelt ei viita määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti e sõnastus „tervetele loomadele“ ega hõlma seega terveid putukaid.
37 Teisena tuleb märkida, et selle sätte grammatiline tõlgendus on kooskõlas nii sätte kontekstiga, kuhu see kuulub, kui ka määruse nr 258/97 eesmärkidega.
38 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et nagu komisjon oma seisukohtades märkis, ei ole selge, kas liidu seadusandja soovis sõna „loomad“ kasutades konkreetselt silmas pidada putukaid, ega ka seda, et ta oleks olnud teadlik nende tarbimisest tulenevatest ohtudest. Nimelt näib, et määruse nr 258/97 vastuvõtmisega otsustas liidu seadusandja reguleerida vaid neid tooteid, mille turuleviimist ta 1997. aastal eeldas. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 45–48 märkis, on putukate kasutamine toiduainetööstuses aga suhteliselt hiljutine nähtus ning nagu nähtub määruse 2015/2283 põhjendusest 8, siis just alates „aastast 1997 aset leidnud teaduse ja tehnoloogia arengust“ lähtudes otsustas seadusandja 2015. aastal määruse 2015/2283 vastuvõtmisega „vaadata läbi uuendtoiduks loetava toidu kategooriad ning neid täpsustada ja ajakohastada“ ning hõlmata otsesõnu „terved putukad ja nende osad“.
39 Seejärel tuleb tõdeda, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on määrusel nr 258/97 kaks eesmärki, milleks on tagada uuendtoidu siseturu toimimine ja kaitsta rahvatervist sellisest toidust lähtuvate võimalike ohtude eest (9. novembri 2016. aasta kohtuotsus Davitas, C‑448/14, EU:C:2016:839, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Mis puudutab inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamise eesmärki, siis nagu Prantsuse ja Itaalia valitsus oma seisukohtades väidavad, võib tervise vaatevinklist näida küll ebaloogiline kohaldada eeskirju putukatest saadud toiduainete koostisainete suhtes, välistades terved putukad, kuna terve putukas koosneb kõigist selle osadest ning tarbija võib tarvitada tervet putukat, nagu ka selle osi, millel võib seega rahvatervise vaatevinklist olla samasugune risk.
41 Niisugune argument, mis põhineb ühel määruse nr 258/97 kahest eesmärgist, ei ole siiski piisav, et õigustada ühetähendusliku mõiste „loomse päritoluga“ laia tõlgendamist, mille tulemusel kuuluksid „terve loomad“ selle määruse kohaldamisalasse.
42 Esiteks, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 30–36, viib määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punktis e sisalduva mõiste „loomse päritoluga“ tavakeele tähendus, mis pealegi on kõigis keeleversioonides sama, järelduseni, et nende mõistetega ilmselgelt ei hõlmata terveid loomi selle sätte kohaldamisalasse. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 61 sisuliselt märkis, ei saa selle sätte selget sõnastust põhimõtteliselt kahtluse alla seada nimetatud sätte teleoloogilise tõlgendusega, mis laiendaks selle määruse kohaldamisala, mille üle otsustab üksnes liidu seadusandja.
43 Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 72 ja 73 sisuliselt märkis, ei saa selline tõlgendus olla contra legem. Niisugust piirangut, mis kahtlemata vastab õiguskindluse ja seaduse ettearvatavuse nõudele, on pealegi tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas, mis käsitleb riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise põhimõtet (15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact, C‑268/06, EU:C:2008:223, punkt 100, ja 24. jaanuari 2012. aasta kohtuotsus Dominguez, C‑282/10, EU:C:2012:33, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Teiseks ja igal juhul ei ohusta tõlgendus, mille tulemusel jäetakse terved loomad – näiteks putukad – määruse nr 258/97 kohaldamisalast välja, iseenesest inimeste tervise kaitsmise eesmärki. Nagu nimelt nähtub eelnevatest kaalutlustest, tähendab asjaolu, et terved putukad ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse, üksnes seda, et liidu tasandil ei ole nende turuleviimise tingimusi ühtlustatud ja seega ei ole selle määruse kohaselt vaja mingit teatamist ega luba. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on juhul, kui ühtlustamist ei ole toimunud, või osas, milles valitseb ebakindlus, liikmesriikide ülesanne otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad inimeste elu ja tervise kaitsmise tagada ja kas toidu turuleviimine nõuab eelnevat luba, võttes seejuures arvesse kaupade vaba liikumise nõudeid liidus (vt selle kohta 29. aprilli 2010. aasta kohtuotsus Solgar Vitamin’s France jt, C‑446/08, EU:C:2010:233, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjaolu, et terved putukad on määruses nr 258/97 ette nähtud ohutushindamisest vabastatud, ei välista järelikult liikmesriikide võimalust näha oma riigisisestes õigusaktides ette, et tervete putukate võimalikku ohtu rahvatervisele tuleb niimoodi hinnata.
45 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et tervetest loomadest koosnevad toiduained, mida sellistena toiduks tarbitakse, sealhulgas terved putukad, ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse.
Kohtukulud
46 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 596/2009, artikli 1 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et tervetest loomadest koosnevad toiduained, mida sellistena toiduks tarbitakse, sealhulgas terved putukad, ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse.
Allkirjad