24. detsembril 2023 esitatud hagi – ID erakond versus Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet
(kohtuasi T-1189/23)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Erakond Identiteet ja Demokraatia (ID Parti) (esindaja: advokaat F.-P. Vos)
Kostja: Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tuvastada, et määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikkel 6 on õigusvastane;
sellest tulenevalt tühistada 26. juuli 2021. aasta otsus ameti direktori valimise kohta;
tühistada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti 25. oktoobri 2023. aasta otsus, mis tehti teatavaks 26. oktoobril 2023 ja millega määrati Erakonnale Identiteet ja Demokraatia määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõike 2 punkti a alapunkti vi alusel rahaline karistus;
mõista kostjalt tekitatud kahju eest hageja kasuks välja 55 000 eurot;
mõista kostjalt hageja kasuks Üldkohtu kodukorra artikli 87 jj alusel välja 3000 eurot.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja 11 väidet.
Esimene väide, et põhjendus on puudulik. Vaidlustatud otsuse põhjendused on vastuolulised, kuna amet leiab, et talle oleks tulnud edastada teavet, kuid rõhutab samal ajal, et talle on sama teave edastatud, mis kujutab endast põhjenduse puudumist.
Teine väide, et on rikutud õigust olla ära kuulatud. Ei ole toimunud võistlevat menetlust, kuna hageja ei saanud esitada tema ametlikult ärakuulamisel suulisi seisukohti.
Kolmas väide, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist, artikkel 6 on õigusvastane osas, mis puudutab ameti direktori ametisse nimetamist, ning on rikutud erapooletuse ja hea halduse põhimõtteid.
Neljas väide, et on rikutud uurimismenetlust käsitlevaid norme. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni viinud menetlus algatati ilma objektiivse ja kehtiva põhjenduseta ja järgimata eespool viidatud määruse artikli 4 sätteid, kuna ametil oli tegelikult see teave olemas, mida ta leidis endal mitte olevat.
Viies väide, et on rikutud pädevuste koondumise keeldu. Uurimisasutus (kostja) oli samal ajal ka otsuse tegija, kuigi nende funktsioonide lahusus on üks EIÕK artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 41 ja 47 antud tagatistest.
Kuues väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Amet tegi oma otsuses ilmse hindamisvea, kuna teave, mida amet ootas, on talle esitatud ning isegi kui oletada, et see teave ei olnud piisav, ei ole amet ega kolmandad isikud kannatanud mingit kahju, mille tõttu oleks põhjendatud karistuse määramine.
Seitsmes väide, et on rikutud mittediskrimineerimise põhimõtet. Vaidlustatud otsus kujutab oma ranguse tõttu endast diskrimineerimist, kuna teisi Euroopa poliitilisi parteisid, kes omalt poolt panevad toime määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 ette nähtud nõuete rikkumisi, kontrollib amet palju leebemalt.
Kaheksas väide, et on kuritarvitatud võimu. Vaidlustatud otsust vastu võttes oli ametil muu eesmärk kui see, milleks talle oli määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 käesoleval juhul pädevus antud, järgides diskrimineerivat eesmärki.
Üheksas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Vaidlustatud otsusega on kindlasti rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna määratud karistus on täiesti ebaproportsionaalne võrreldes määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 eeskirjade väidetava rikkumisega.
Kümnes väide, et on rikutud sõnavabadust ja ühinemisvabadust. Vaidlustatud otsus rikub sõnavabadust, mida kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11, ja ühinemisvabadust, mida kaitseb harta artikkel 12, sest selle otsusega heidetakse hagejale ette, et ta andis avalikkusele teavet, mis oli tema hinnangul vale, see küsimus puudutab aga üksnes tema organisatsiooni sisemist korraldust.
Üheteistkümnes väide, et on rikutud süütegude ja karistuste seaduses sätestatusse põhimõtet. Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõige 2 ei näe ette ühtegi karistust teo eest, mille tagajärg oleks avalikkuse petmine, millest nähtub, et amet eiras süütegude ja karistuste seaduses sätestatusse põhimõtet, kui ta hagejale sellise karistuse määras.
____________