15. mail 2013 esitatud hagi – Growth Energy ja Renewable Fuels Association versus nõukogu

(kohtuasi T-276/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Growth Energy (Washington, Ühendriigid), Renewable Fuels Association (Washington, Ühendriigid) (esindajad: advokaat P. Vander Schueren)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada nõukogu 18. veebruari 2013. aasta rakendusmäärus nr 157/2013, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 49, lk 10), osas, milles see puudutab hagejaid ja nende liikmeid; ja

mõista nõukogult välja hagejate käesoleva menetlusega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kümme väidet.

Esimene väide, et komisjon tegutses vastuolus algmäärusega, kuna otsustas üleriigilise tollimaksu kasuks ja keeldus arvestamast individuaalset tollimaksu, vaatamata asjaolule, et tal oli kogu teave, mida ta vajas selle tegemiseks. Selles osas märgivad hagejad, et komisjon tegi asjaomaste asjaolude hindamisel ilmse hindamisvea, rikkus õigusnormi, ei esitanud oma järelduste põhjendusi, rikkus oma hoolsuskohustust, rikkus kaitseõigust, õiguskindluse põhimõtet ja hagejate õiguspäraseid ootusi.

Teine väide, et see, et komisjon jättis dumpingumarginaali arvutamisel kohandamata ekspordihinna, kuna ta ei korrigeerinud ülespoole asjaomaste blenderite müügihindu, kujutab endast ilmset hindamisviga asjassepuutuvate faktide hindamisel ja õigusnormi rikkumist.

Kolmas väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea asjassepuutuvate faktide hindamisel ning rikkus ilmselgelt algmäärust ja diskrimineerimiskeeldu, hinnates üle bioetanooli impordi mahtu Ühendriikidest ja jättes selle impordi käsitlemata kolmandast riigist pärineva sama kauba impordina.

Neljas väide, et komisjon tegi kahjumarginaali arvutamisel ilmse hindamisvea ja rikkus algmäärust.

Viies väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus algmäärust, lähtudes kahjumarginaali arvutamisel peamiselt liidu tööstusest, mis sarnast toodet ei valmista ja määratledes liidu tööstuse mõiste enne toote määratlemist.

Kuues väide, mille kohaselt on vaidlustatud määrus hindamisvigade ja õigusnormi rikkumise tulemus, kuna oluline kahju, mida see käsitleb, tehti kindlaks sellise teabe alusel, mis puudutab liidu tootjate mitte-representatiivset valimit.

Seitsmes väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, leides et muud olulise kahju põhjused ei katkesta põhjuslikku seost asjaomase impordi ja liidu tööstusele väidetavalt tekitatud kahju vahel.

Kaheksas väide, et komisjon rikkus proportsionaalsuspõhimõtet, kui ta võttis vastu dumpinguvastase meetme, mis ei ole vajalik.

Üheksas väide, et komisjon rikkus õigusnorme ning hea halduse põhimõtet ja diskrimineerimiskeeldu, kui ta leidis, et Ühendriikidest pärineva bioetanooli uurimine põhines põhjendatud kaebusel, samas kui viimane ei vastanud algmääruses kehtestatud nõuetele.

Kümnes väide, et komisjon rikkus mitmel korral hagejate kaitseõigusi ja jättis vaidlustatud määruse vastuvõtmisel esitamata põhjendused, võttes arvesse seda, et lõplik teave, millel see määrus põhines, ei sisaldanud lõplike meetmete vastuvõtmist õigustanud peamiseid fakte ega kaalutlusi. Komisjon muutis ka nende meetmete kehtivusaega, jättes märkimata põhjused, ei võimaldanud hagejatel õigeaegselt tutvuda mittekonfidentsiaalse teabega ega andnud neile piisavalt aega lõpliku teabe kohta märkuste esitamiseks.