ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
16. juuli 2014 (*)
Teenuste riigihanked – Hankemenetlus – Poola keelde tõlkimise teenuste osutamine – Edukate pakkujate nimekirjas hageja esimesele järjekohale kandmise otsuse muutmise otsus – Raamlepingu sõlmimine teise pakkujaga – Ümberhindamise taotlus – Tähtaeg – Menetluse peatamine – Läbipaistvus – Võrdne kohtlemine
Kohtuasjas T‑48/12,
Euroscript – Polska Sp. z o.o., asukoht Kraków (Poola), esindaja: advokaat J.‑F. Steichen,
hageja,
versus
Euroopa Parlament, esindajad: L. Darie ja P. Biström,
kostja,
mille ese on nõue tühistada parlamendi 9. detsembri 2011. aasta otsus, millega muudetakse 18. oktoobri 2011. aasta otsust kanda edukate pakkujate nimekirjas hageja esimesele järjekohale ning sõlmida temaga põhileping hankemenetluses PL/2011/EU poola keelde tõlkimise teenuste osutamiseks (ELT 2011/S 56‑090361) ja teise võimalusena hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõue,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja esimees S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades kirjalikus menetluses ja 30. jaanuari 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Euroopa Parlamendi teenuste hankelepingute sõlmimist reguleerivad nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”), esimese osa V jaotise sätted ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145, edaspidi „rakendusmäärus”), esimese osa V jaotise sätted, käesoleva asja asjaoludele kohaldatavates redaktsioonides.
Finantsmäärus
2 Finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 on sätestatud:
„Tellija teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse ja kõikidele pakkujatele, kelle pakkumised on vastuvõetavad ja kes esitavad kirjaliku taotluse, eduka pakkumise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.
Teatavaid andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus avalike huvidega või kahjustaks avalik-õiguslike või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.”
3 Finantsmääruse artiklis 103 on sätestatud:
„Kui selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettusi, peatavad institutsioonid menetluse ja võivad võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada.
Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulised vead, rikkumised või pettused, siis olenevalt etapist, kuhu menetlus jõudnud on, võivad institutsioonid kas hoiduda lepingu sõlmimisest või peatada lepingu täitmine või vajadusel lõpetada lepingu.
[...]”
Rakendusmäärus
4 Rakendusmääruse artiklis 149 on sätestatud:
„1. Tellija edastab taotlejatele ja pakkujatele nii kiiresti kui võimalik oma otsuse lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmise kohta, sealhulgas põhjendused, miks võistupakkumise korral lepingut või raamlepingut ei sõlmitud või dünaamilist ostusüsteemi ei loodud või miks menetlust uuesti alustatakse.
2. Tellija teeb finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 sätestatud teabe teatavaks hiljemalt viieteistkümne päeva möödumisel kirjaliku taotluse saamise kuupäevast.
3. Lepingute puhul, mille ühenduse institutsioonid sõlmivad oma huvides, mille maksumus on suurem artiklis 158 nimetatud künnistest või nendega võrdne ja mis ei ole direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisalast välja arvatud, teavitab tellija kõiki edutuid taotlejaid või pakkujaid üheaegselt, teavitades neist igaühte eraldi posti, faksi või e-posti teel sellest, et nende taotlus või pakkumine on tagasi lükatud, ühel järgmistest etappidest:
a) kahes eraldi etapis korraldatavate hankemenetluste puhul vahetult pärast menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide kohta otsuse tegemist ja enne lepingu sõlmimise otsuse tegemist;
b) lepingu sõlmimise ja pakkumiste tagasilükkamise otsuste puhul niipea, kui see on pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist võimalik ja hiljemalt sellele järgneva nädala jooksul.
Kõigil juhtudel osutab tellija põhjustele, miks pakkumine või taotlus tagasi lükati, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.
Tellija saadab samaaegselt väljalangenud taotlejatele või pakkujatele tagasilükkamise teate saatmisega lepingu pakkumise vastuvõtmise otsust käsitleva teate võitjale, täpsustades seejuures, et teatatud otsusega ei võta asjaomane tellija endale kohustusi selle sõlmimiseks.
Väljalangenud pakkujad või taotlejad võivad kirjalikult taotledes kas kirja, faksi või e-posti teel saada lisateavet tagasilükkamise põhjuste kohta ning kõik pakkujad, kes esitasid vastuvõetava pakkumise, omaduste ja eeliste kohta võrreldes võitja pakkumisega, samuti võitja nime, kellega leping sõlmitakse, ilma te see piiraks finantsmääruse artikli 100 lõike 2 teise lõigu kohaldamist. Tellija vastab maksimaalselt 15 kalendripäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.”
5 Lisaks on rakendusmääruse artiklis 153 ette nähtud:
„1. Leping peatatakse finantsmääruse artikli 103 kohaselt, et kontrollida, kas eeldatavad olulised vead, rikkumised või pettus on tegelikult toimunud. Kui see ei leia kinnitust, jätkatakse lepingu täitmist nii kiiresti kui võimalik.
2. Oluline viga või rikkumine on iga tegevusest või tegevusetusest tulenev lepingusätte või õigusakti rikkumine, mis põhjustab või võib põhjustada kahju ühenduse eelarvele.”
6 Rakendusmääruse artikli 158a lõikes 1 on sätestatud:
„Tellija kirjutab eduka pakkujaga lepingule või direktiivi 2004/18/EÜ kohasele raamlepingule alla pärast 14 kalendripäeva möödumist.
Tähtaega arvestatakse alates ühest järgmistest kuupäevadest:
a) lepingu sõlmimise otsuste ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevast;
b) artiklis 118 nimetatud lepingu sõlmimise teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui leping või raamleping on sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel.
Tellija võib vajaduse korral lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või muu saadud asjakohase teabe alusel. Nõudmised ja märkused või muu asjakohane teave peab olema saadud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul lepingu sõlmimise otsuste ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevast või, kui see on asjakohane, siis hanketeate avaldamisest arvates. Peatamise korral teavitatakse kõiki taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust.
Kõik enne esimeses lõigus nimetatud tähtaja lõppu sõlmitud lepingud on tühised, välja arvatud lõikes 2 esitatud juhtudel.”
Hanketeade
7 Hanketeate PL/2011/EU (edaspidi „hanketeade”) objekt on parlamendile, kontrollikojale, Euroopa majandus‑ ja sotsiaalkomiteele ja Euroopa regioonide komiteele inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keelest poola keelde tõlkimise teenused. Hanketeade koosneb esiteks pakkumuste esitamise kutsest ja teiseks hankedokumentidest.
8 Hankedokumentide punktis 23 on viitega finantsmääruse artiklitele 93 ja 94 täpsustatud kõnealusest hankest kõrvaldamise tingimusi.
9 Hankedokumentide punkti 24 kohaselt peab edukaks tunnistatud pakkuja kümne tööpäeva jooksul esialgse edukaks tunnistamise teate saamisest esitama tõendid selle kohta, et tema puhul ei kehti ükski hankedokumentide punktis 23 nimetatud olukord.
10 Hankedokumentide punkt 26.3 „Hankelepingu sõlmimine” näeb ette:
„Hankelepingud sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga, mida hinnatakse kvaliteedi‑ ja hinna suhte kriteeriumi alusel.
[…]
Koostatakse kõige enam viiest edukast pakkujast koosnev nimekiri ja põhileping sõlmitakse pakkujaga, kes esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse.”
11 Hankedokumentide punkt 27 „Tulemustest teavitamine” näeb ette:
„Hankija teavitab kõiki hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujaid üheaegselt ja eraldi tähtkirja ja e-posti või faksi teel sellest, et nende pakkumus on tagasi lükatud. Hankija osutab kõikidel juhtudel põhjusele, miks pakkumus tagasi lükati, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.
Hankija saadab samaaegselt tagasilükatud pakkujatele tagasilükkamise teate saatmisega lepingu sõlmimise otsust käsitleva teate edukale pakkujale, täpsustades seejuures, et see ei tähenda hankijale kohustust leping sõlmida. Lepingut ei või allkirjastada enne 14 kalendripäeva möödumist alates tagasilükkamise ja lepingu sõlmimise otsuse samaaegse väljasaatmise kuupäevast. Lepingu sõlmimise otsus ei ole mingil juhul lõplik enne, kui edukas pakkuja on esitanud hankedokumentide punktis 23 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise tingimusi puudutavad tõendid ja hankija on need vastuvõetavaks tunnistanud. Vastuvõetavaks tunnistamise kohta saadetakse kirjalik teade, mille alusel võimaldatakse edukal pakkujal allkirjastada leping pärast 14 kalendripäeva möödumist.
Leping, mis allkirjastatakse enne 14 kalendripäeva möödumist, on õigustühine.
Tagasilükatud pakkujad võivad kirja, faksi või e-posti teel kirjaliku taotluse saatmisel saada lisateavet tagasilükkamise põhjuste kohta. Ainult need pakkujad, kelle pakkumused on vastuvõetavad, võivad taotleda, et neile teatatakse eduka pakkumuse tunnused ja sellega seotud eelised ning selle pakkuja nimi, kellega leping sõlmitakse. Pakkujate või taotlejate pakkumused, mis vastavad kvalifitseerimise- ja vastavuse tingimustele, tunnistatakse vastavaks. Teatud andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus avalike huvidega või kahjustaks avalik-õiguslike või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.”
12 Hankedokumentide punkt 28 „Menetluse peatamine” näeb ette:
„Vajaduse korral võivad eelarvevahendeid käsutavad teenistused pärast tulemuste teatamist ja enne lepingu allkirjastamist lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud tagasilükatud või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või menetlust puuudutava muu saadud asjakohase teabe alusel. Kõnealused nõudmised, märkused ja teave peavad jõudma kohale enne 14 kalendripäeva möödumist alates lepingu sõlmimise ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevale järgnevast päevast või vajaduse korral lepingu sõlmimise teate avaldamisele järgnevast päevast. Peatamise korral teavitatakse kõiki taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust. Pärast menetluse peatamisest tulenevat lisauurimist võivad eelarvevahendeid käsutavad teenistused kinnitada oma otsust leping sõlmida, seda muuta või vajaduse korral menetlus tühistada. Iga sellist otsust põhjendatakse ja see tehakse kirjalikult teatavaks kõikidele osalevatele pakkujatele.”
Vaidluse taust
13 Parlament avaldas 22. märtsil 2011 hanketeate.
14 Hageja, Euroscript – Polska Sp. z o.o., Poola äriühing, kelle tegevusala on tõlkimine, esitas määratud tähtajaks pakkumuse.
15 Parlament teatas hagejale 18. oktoobri 2011. aasta kirjaga (edaspidi „esialgne otsus”), et tema pakkumus on tunnistatud edukaks ja et ta on paigutatud edukate pakkujate nimekirjas esimesele järjekohale. Hankedokumentide punktide 23 ja 24 alusel paluti hagejal esitada kümne tööpäeva jooksul alates esialgse edukaks tunnistamise teate saamisest tõendid finantsmääruse artiklis 93 sätestatud kõrvaldamistingimuste kohta. Teates oli järgmine täpsustus:
„Jätame [...] endale õiguse lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või muu saadud asjakohase teabe alusel.
Käesolev teade edukaks tunnistamise kohta ei too hankijale kaasa mingeid kohustusi. Hankija võib kuni lepingu allkirjastamiseni lepingu sõlmimisest loobuda või tunnistada hankemenetluse kehtetuks ja see ei anna teile õigust hüvitisele.”
16 Samal päeval saatis parlament kirja kõnealuses hankes samuti pakkumuse esitanud Poola äriühingule Agencja MAart, milles teatati, et tema pakkumus on tunnistatud edukaks ja paigutatud pakkujate paremusjärjestuses teisele järjekohale. Tal paluti samamoodi nagu esialgses otsuses esitada tõendid kõrvaldamistingimuste kohta.
17 Agencja MAart küsis 24. novembri 2011. aasta kirjaga parlamendilt oma pakkumuse hindamise üksikasju ja seejärel taotles 30. novembri 2011. aasta kirjaga menetluse peatamist ja edukaks tunnistatud pakkumuste ümberhindamist tema kirja lisas loetletud andmete ja puuduste alusel.
18 Hindamiskomisjon kogunes 6. detsembril 2011, et Agencja MAarti pakkumust uuesti hinnata. Talle anti kvaliteedi eest täiendavalt 3,58 hindamispunkti.
19 Pärast seda koosolekut tegi parlament 8. detsembril 2011 uue otsuse nende edukate pakkujate nimekirja kohta, kellega sõlmitakse leping. Agencja MAart oli paigutatud esimesele järjekohale ja hageja teisele.
20 Parlament teatas 9. detsembril 2011 hagejale, et tema pakkumus on pärast Agencja MAartile kvaliteedi eest täiendavalt 3,58 hindamispunkti andmist paigutatud pakkujate paremusjärjestuses teisele kohale (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
21 Hageja palus 12. detsembri 2011. aasta kirjas parlamendil vastavalt finantsmäärusele edastada talle esimesele järjekohale kantud pakkuja pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised. Hageja palus parlamendil talle ka teatada, millisel kuupäeval Agencja MAart oli vaidlustanud hageja edukate pakkujate nimekirjas esimesele järjekohale kandmise; põhjused, miks Agencja MAart sai kvaliteedi eest täiendavalt 3,58 hindamispunkti, ning põhjenduse, miks teda ei teavitatud hankelepingu allkirjastamise peatamisest.
22 Parlament vastas hagejale 20. detsembri 2011. aasta kirjaga, milles ta täpsustas, et hindamiskomisjon andis Agencja MAartile 94,9 hindamispunkti pärast seda, kui too oli täiendavalt saanud kvaliteedi eest 3 hindamispunkti hankija märkustega arvestamise eest ja 0,58 punkti selle eest, et tema keelvariantide hulgas oli lisaks kaks täiendavat keelt, see tähendab tšehhi ja bulgaaria. Ta lisas sellele kirjale hindamiskomisjoni hinnangu hageja pakkumuse kohta, milles oli täpsustatud talle 75,45 punkti andmise üksikasjad ja hindamiskomisjoni kommentaarid.
23 Hageja küsis 22. detsembri 2011. aasta kirjas parlamendilt kõrgeimale järjekohale kantud pakkuja pakkumuse tunnuseid ja tema nime ning kordas oma 12. detsembri 2011. aasta kirjas esitatud taotlusi teatada kuupäev, kui Agencja MAart oli vaidlustanud hageja edukate pakkujate nimekirjas esimesele järjekohale kandmise, ja esitada põhjendused, miks teda ei teavitatud tõlketeenuste hankelepingu allkirjastamise peatamisest.
24 Parlament vastas hagejale 12. jaanuari 2012. aasta kirjaga, milles ta tõi välja edukate pakkujate järjestamisel tehtud muudatuste laadi ja ajalist järjestust täpsustades, et mingit menetluse peatamist ei ole toimunud.
25 Hageja palus 12. jaanuari 2012. aasta kirjaga uuesti parlamendil talle edastada kõrgeimale järjekohale kantud pakkuja pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised. Samuti märkis hageja, et Agencja MAarti taotlus tema pakkumuse uuesti hindamiseks oli hilinenud ja seega vastuvõetamatu, kuna hindamiskomisjonil ei olnud 6. detsembril 2011 enam otsustusõigust.
26 Parlament teatas 18. jaanuari 2012. aasta vastuses hagejale, et tema esialgne otsus ei kujuta endast edukaks tunnistamise otsust, kuna see tehti 9. detsembril 2011. Seega hakkas sel päeval kulgema 14 kalendripäeva pikkune ajavahemik. Selles kirjas teatas parlament hagejale Agencja MAarti ühe standardlehekülje tõlkimise hinna ja lisas hindamiskomisjoni hinnangu selle pakkumuse kohta. Parlament teavitas teda ka sellest, et hankeleping jõustus 3. jaanuaril 2012.
27 Parlamendi kirjaliku tõlke peadirektoraadile 18. jaanuaril 2012 saadetud kirjas viitas hageja Poola keelde tõlkimise teenuste hankelepingu sõlmimisel esinenud eeskirjade eiramisele ja nõudis peadirektorilt vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist ning et põhileping sõlmitaks temaga.
Menetlus ja poolte nõuded
28 Hageja esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. veebruaril 2012.
29 Kuna Üldkohtu kodade kooseisu muudeti, määrati käesolev kohtuasi kuuendale kojale.
30 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (kuues koda) avada suulise menetluse.
31 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– teise võimalusena tühistada hankemenetlus;
– mõista kohtukulud välja parlamendilt.
32 Parlament palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
33 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu kirjalikele küsimustele kuulati ära 30. jaanuari 2014. aasta kohtuistungil.
34 Kohtuistungil paluti parlamendil esitada kolme nädala jooksul Agencja MAartile saadetud kiri. Parlament täitis selle nõude 4. veebruaril 2014.
35 Hageja esitas oma seisukoha selle dokumendi kohta 14. veebruaril 2014.
36 Suuline menetlus lõpetati 24. märtsil 2014.
Õiguslik käsitlus
37 Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet, mis puudutavad esiteks võimu kuritarvitamist ja teiseks Euroopa Liidu normide ja põhimõtete rikkumist. Kõigepealt tuleb analüüsida teist väidet.
Poolte argumendid
38 Hageja märgib oma teises väites, et Agencja MAartil ei olnud enam õigust võtta parlamendiga ühendust ja nõuda oma pakkumuse ümberhindamist, kuna hankedokumentide kohaselt oli esialgse otsuse teatavaks tegemisest alates aega 14 päeva, et taotleda hankijalt eduka pakkumuse tunnuste ja suhteliste eeliste teatavaks tegemist. Kuna esialgne otsus oli jõustunud, siis oleks parlament hageja arvates võinud keelduda temaga lepingu sõlmimisest üksnes juhul, kui hankemenetlus oleks peatatud, kehtetuks tunnistatud või lepingu sõlmimisest loobutud.
39 Hageja arvates viitavad hankedokumentides nii punkt 27 kui ka punkt 28 14‑päevasele tähtajale, mistõttu ei kohaldata seda mitte ainult juhtumitele, kus hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja taotleb menetluse peatamist. Ta väidab, et rakendusmääruse artiklist 158a ilmneb hoopis, et seda tähtaega kohaldatakse kõigil juhtudel, sõltumata sellest, kas on tehtud lepingu allkirjastamise peatamise otsus või mitte, välja arvatud nimetatud sätte lõikes 2 esitatud juhtudel. Nimetatud tähtaja eesmärk on määratleda hankemenetluse lõppemise kuupäev, et vältida selle lõputut jätkumist. Neil kaalutlustel on hageja seisukohal, et parlamendil ei olnud õigust kuu aega pärast esialgse otsuse tegemist rahuldada Agencja MAarti esitatud ümberhindamise taotlust.
40 Hageja rõhutab asjaolu, et ta oli esitanud parlamendile 14‑päevase tähtaja jooksul oma dokumendid kõrvaldamistingimuste kohta, mistõttu parlamendil ei olnud õigust võtta tagasi oma esialgset otsust, sest lepingu allkirjastamise peatamist ei olnud taotletud.
41 Parlament on seisukohal, et Agencja MAart taotles oma pakkumuse ümberhindamist kõrvaldamistingimuste hindamise ajal. Seega ei olnud möödunud selle taotluse esitamise õigust lõpetav tähtaeg, vaid seda võis esitada kuni lepingu allkirjastamiseni, nagu käesoleval juhul tehti. Parlament märgib veel, et mingit taotlust peatada lepingu allkirjastamine, mida pealegi saab teha üksnes hankija, ei olnud selleks seatud 14‑päevase tähtaja jooksul esitatud.
42 Parlament väidab, et hageja on segamini ajanud ühelt poolt rakendusmääruse artikli 149 lõike 3 neljandas lõigus sätestatud 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul hankija peab kõigile vastuvõetava pakkumuse esitajatele, kes seda taotlesid, teatavaks tegema eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised; ja teiselt poolt rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud 14‑päevase tähtaja, mis puudutab täiendavaks kontrollimiseks lepingu allkirjastamise peatamise võimalusi. Parlament rõhutab, et ta ei rikkunud õigusnormi, kui otsustas, et lepingu allkirjastamist ei ole vaja peatada. Parlament leiab, et isegi kui eeldada, et rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud tähtaeg on õigusi lõpetav, siis Agencja MAart saatis oma märkused enne, kui tehti lõplik edukaks tunnistamise otsus, mis on vaidlustatud.
43 Parlament leiab, et ta on hanketeates ettenähtud viisil esitatud pakkumusi hinnanud objektiivselt. Ta märgib, et hageja ei esitanud pärast vaidlustatud otsuse teatavakstegemist lepingu allkirjastamise peatamise taotlust.
Üldkohtu hinnang
44 Hankedokumentidest selgub, et kõnealuses hankemenetluses tuleb eristada kolme üksteisele järgnevat etappi: esimese etapi ajal kohaldatakse punktis 25 esitatud kvalifitseerimistingimusi, teises etapis hinnatakse pakkumusi vastavalt punktis 26 toodud hindamiskriteeriumidele ja kolmandas etapis kohaldatakse punktis 24 märgitud kõrvaldamistingimusi.
45 Hankedokumentide punkti 26.3 kohaselt koostab hindamiskomisjon kõige enam viiest edukast pakkujast koosneva nimekirja ja teeb otsuse sõlmida põhileping pakkujaga, kes esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse.
46 Kohtule esitatud toimikust ilmneb, et esialgne otsus tehti hankedokumentide punktis 26 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Lisaks teavitas parlament asjaomaseid pakkujaid 18. oktoobril 2011 sellest, et nende pakkumus tunnistati edukaks ja andis teada nende järjekohad. Sel kuupäeval hagejale ja Agencja MAartile saadetud kirjades oli märgitud, et parlament „teatas kõigile pakkujatele hankemenetluse hindamisetapi tulemused [...] ja palus edukatel pakkujatel esitada kõrvaldamisetapi jaoks vajalikud dokumendid”. Ta täpsustas ka seda, et „käesolev teade edukaks tunnistamise kohta ei too [parlamendile] kaasa mingeid kohustusi”.
47 Kuigi hankedokumentide punkti 24 pealkiri on „Esialgne edukaks tunnistamise teade”, lõpetab esialgne otsus eespool punktis 44 nimetatud teise etapi ja annab niisiis asjassepuutuvatele pakkujatele võimaluse tõendada, et nende puhul ei kehti kõrvaldamistingimustes nimetatud olukorrad. Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et esialgne otsus kujutab endast edukaks tunnistamise otsust esiteks rakendusmääruse artikli 149 lõike 3 kolmanda lõigu tähenduses, mille sisu on meenutatud hankedokumentide punktis 27, ja teiseks lepingu allakirjutamisele eelnevat ooteaega käsitleva rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 tähenduses, mille lõike 1 punkt a sätestab, et hankija võib lepingu sõlmida alles 14 kalendripäeva möödudes alates lepingu sõlmimise otsuste ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevast. Seda tähtaega on korratud ka hankedokumentide punktis 27.
48 Lisaks olgu meenutatud, et vastavalt rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmandale lõigule, mis on üle võetud hankedokumentide punkti 28, peab hankija saama edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmised või märkused kätte 14 kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimise ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevale järgnevast päevast ja sellisel juhul võib hankija vajaduse korral lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või muu saadud asjakohase teabe alusel.
49 Edukaks tunnistamise otsusest teatati hagejale ja Agencja MAartile 18. oktoobril 2011, mistõttu 14 kalendripäeva pikkune tähtaeg algas 19. oktoobril 2011 ja lõppes 2. novembril 2011.
50 Agencja MAart saatis 24. novembril 2011 parlamendile kirja, milles ta küsis oma pakkumuse hindamise üksikasju.
51 Olgu meenutatud, et rakendusmääruse artikli 149 lõikes 2 ei ole sellise taotluse saatmiseks sätestatud mingit tähtaega. Kuna selle taotlusega ei küsitud pealegi parima pakkumuse tunnuseid ja eeliseid ega eduka pakkuja nime, siis ei ole käesoleval juhul kohaldatav rakendusmääruse artikli 149 lõike 3 viimane lõige.
52 Saadud teabest lähtudes saatis Agencja MAart seejärel 30. novembril 2011 parlamendile kirja, milles ta taotles menetluse peatamist ja edukaks tunnistatud pakkumuste ümberhindamist tema pakkumust puudutavate andmete ja puuduste alusel.
53 Selline taotlus kuulub niisiis rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamisalasse ja seetõttu tuleb see esitada selles sättes ette nähtud 14 kalendripäeva jooksul.
54 Sellise tõlgendusega on kooskõlas asjaolu, et nii finantsmäärus kui ka rakendusmäärus näevad ette üksnes selle, et pakkujad võivad hankijale väljaspool rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud 14 päeva pikkust tähtaega saata üksnes „nõudmisi, märkusi või teavet”, nagu on meenutatud hankedokumentide punktis 28.
55 Selles osas tuleb sedastada, et hankemenetluse eesmärgi saavutamist kahjustaks see, kui pakkujatel oleks lubatud hankijale igas hankemenetluse staadiumis saata oma nõudmisi, märkusi või teavet, kohustades hankijat neile vastama ja vajadusel rikkumiste heastamiseks kogu menetlust uuesti alustama (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑314/09: Strabag jt, EKL 2010, lk I‑8769, punkt 37).
56 Käesoleval juhul ei ole vaidlust küsimuses, et Agencja MAart saatis parlamendile asjaomase kirja 30. novembril 2011, see tähendab mitu nädalat pärast rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud tähtaega, mis möödus 2. novembril 2011. Seega oli lõppenud Agencja MAarti õigus nõuda menetluse peatamist ja edukaks tunnistatud pakkumuste ümberhindamist.
57 Samas tuleb meenutada, et rakendusmääruse artikli 103 esimeses ja teises lõigus on sätestatud, et:
„Kui selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettusi, peatavad institutsioonid menetluse ja võivad võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada.
Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulised vead, rikkumised või pettused, siis olenevalt etapist, kuhu menetlus jõudnud on, võivad institutsioonid kas hoiduda lepingu sõlmimisest või peatada lepingu täitmine või vajadusel lõpetada lepingu.”
58 Järelikult isegi juhul, kui rakendusmääruse artikli 158a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud tähtaeg oli möödunud ajal, kui Agencja MAart taotles menetluse peatamist ja edukaks tunnistatud pakkumuste ümberhindamist, võis parlament juhul, kui ta tuvastas hankemenetluses olulise vea, vajadusel pakkujate pakkumusi uuesti hinnata.
59 Selles osas olgu meenutatud, et hangetealase kohtupraktika kohaselt peab hankija igas hankemenetluse etapis järgima mitte ainult pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid ka läbipaistvuse põhimõtet (Euroopa Kohtu 25. aprilli 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑87/94: komisjon vs. Belgia, EKL 1996, lk I‑2043, punkt 54, ja Üldkohtu 17. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑203/96: Embassy Limousines & Services vs. parlament, EKL 1998, lk II‑4239, punkt 85). Läbipaistvuse põhimõte kohustab hankijat avaldama kõik täpsed andmed kogu hankemenetluse läbiviimise kohta. Avalikustamise kohustuse – mida hankija peab läbipaistvuse tagamise kohustuse täitmisel järgima – eesmärk on ühelt poolt tagada kõigile pakkujatele samad võimalused ja teiselt poolt kaitsta edukate pakkujate õiguspäraseid ootusi (vt selle kohta Üldkohtu 28. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑125/06: Centro Studi Manieri vs. nõukogu, EKL 2009, lk II‑69, punktid 86–89).
60 Käesoleval juhul tuleb asuda esiteks seisukohale, et parlament ei peatanud käimasolevat menetlust ja piirdus 6. detsembril 2011 uue koosoleku korraldamisega, ilma et ta oleks sellest teavitanud pakkujaid, kellele oli teatatud esialgsest otsusest. Samas eeldab pakkumuse uuesti hindamine, et parlament peatab hankelepingu sõlmimise ja läbipaistvuskohustuse täitmiseks teavitab edukaid pakkujaid, mida ta käeoleval juhul ei teinud.
61 Teiseks hindas parlament finantsmääruses ja rakendusmääruses sätestatud hankemenetluse eeskirju rikkudes uuesti üksnes üht pakkumust, käsitletaval juhul Agencja MAart pakkumust, ja mitte kõiki talle esitatud pakkumusi, koheldes sel viisil erinevalt ühe hankemenetluses osalenud pakkuja pakkumust, mis on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
62 Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja hinnata esimest väidet.
Kohtukulud
63 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja parlament on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista parlamendilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Parlamendi 9. detsembri 2011. aasta otsus, millega muudetakse 18. oktoobri 2011. aasta otsust kanda edukate pakkujate nimekirjas Euroscript – Polska Sp. z o.o esimesele järjekohale ning sõlmida temaga põhileping hankemenetluses PL/2011/EU poola keelde tõlkimise teenuste osutamiseks (ELT 2011/S 56‑090361)
2. Mõista kohtukulud välja parlamendilt.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. juulil 2014 Luxembourgis.
Allkirjad