EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

30. juuni 2015

Kohtuasi F‑43/15

Fernando Centurione

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetusjuhtum – Personalieeskirjade artikkel 73 – Ühiseeskirjad õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta – Osalise püsiva töövõimetuse astme kindlaksmääramine – Arstliku komisjoni aruanne–Kodukorra artikkel 82– Asja läbivaatamist takistav asjaolu – Hagi ühtivus kaebusega – Puudumine – Vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega F. Centurione palub tühistada Euroopa Komisjoni 20. juuni 2014. aasta otsus määrata talle püsiv osaline töövõimetus 2% ja vastava hüvitise maksmine Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 73 alusel.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus – Arstlik ekspertiis – Arstliku komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 73, ühiseeskirjad õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta, artikkel 23)

Arstliku komisjoni ja töövõimetuskomiteega seotud sätete eesmärk on anda meditsiiniekspertidele lõplik kaalutlusõigus kõigis meditsiinilistes küsimustes. Kohtulik kontroll ei hõlma arstlikke hinnanguid kui selliseid, mida tuleb pidada lõplikeks, kui need on antud nõuetekohaselt. Lisaks tuleb arstlikul komisjonil otsustada, mil määral tuleb eelnevalt koostatud meditsiiniaruandeid arvesse võtta, ning asjaolu, et arstlik komisjon ei viita oma aruandes otseselt teatud dokumentidele ja seda enam teatud dokumentide sisule, ei ole piisav selleks, et seada kahtluse alla nende järelduste kehtivust.

(vt punkt 27)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 23.11.2004, O vs. komisjon, T‑376/02, EU:T:2004:338, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 2.10.2013, Nardone vs. komisjon, F‑111/12, EU:F:2013:140, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika.