AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

14. detsember 2010

Kohtuasi F‑67/05 RENV

Christos Michail

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Karjääriarengu aruanne – 2003. aasta hindamine – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega C. Michail palub tühistada tema karjääriarengu aruande hindamisperioodi 1. aprill–31. detsember 2003 kohta ning 15. aprilli 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus.

Otsus: Tühistada hageja karjääriarengu aruanne hindamisperioodi 1. aprill–31. detsember 2003 kohta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Ametnik, kes võrdlusperioodil ei täitnud hindamisele kuuluvaid töökohustusi

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Ametnik, kes võrdlusperioodil ei täitnud hindamisele kuuluvaid töökohustusi

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Kohtueelne menetlus – Erinev kulg isikut kahjustava meetme olemasolul või puudumisel

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Karjääriarengu aruande koostamisel võivad hindajad teenetepunktide andmiseks tugineda asjaomase ametniku eelnevatele karjääriarengu aruannetele, juhul kui üksnes administratsiooni põhjustatud erandolukorra tõttu ei saa hindajad hindamisele kuuluvate töökohustuste puudumise tõttu hinnangut anda. Kuna hindajad peavad siiski tegema asjaomase ametniku huvisid arvestava otsuse, võivad nad hoolitsemiskohustust järgides mõistlikult eeldada, et kui ametnikule oleks võrdlusperioodil ülesandeid antud, siis oleks ta neid täitnud nii, et tema pädevus, tulemuslikkus ja tööalane käitumine oleksid olnud samad, mis eelnevates karjääriarengu aruannetes hinnatud ajavahemikel.

(vt punkt 56)

2.      Juhul kui ametnik ei ole võrdlusperioodil täitnud hindamisele kuuluvaid töökohustusi, ei ole asjakohane see, kes on pädev karjääriarengu aruannet koostama. Neil asjaoludel võib administratsioon õiguspäraselt otsustada panna aruande koostamise kohustuse isikule, keda ta peab kõige sobivamaks.

(vt punkt 62)

3.      Administratsioonil on kohustus hindamisaruandeid piisavalt ja põhjalikult põhjendada ning anda asjaomasele isikule võimaluse esitada selle põhjenduse kohta oma seisukohad. Reeglina tuuakse nimetatud põhjendused ära hindamisaruande ad hoc formularis pealkirjaga: „Üldine hinnang”. Seal esitatakse kolmes punktis, mis puudutavad vastavalt pädevust, tulemuslikkust ja tööalast käitumist, sama formulari analüütiliste hinnangute tabel. Üldised kommentaarid, mis on lisatud analüütilistele hinnangutele, peavad võimaldama hinnataval isikul – omades asja kohta kogu teavet – hinnata analüütiliste hinnangute põhjendatust ning vajadusel võimaldama liidu kohtul teostada nende hinnangute kohtulikku kontrolli, ning eeltoodust tulenevalt on vajalik, et hinnangud ja neid põhjendavad kommentaarid oleksid omavahel seostatud.

(vt punkt 80)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. mai 2005, kohtuasi T‑193/03: Piro vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑121 ja II‑547, punkt 41); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑50/04: Micha vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑339 ja II‑1499, punkt 61); 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punkt 80).

4.      Kahju hüvitamise hagi – mis kujutab endast personalieeskirjade artiklitega 90 ja 91 kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteemi kuuluvat, tühistamishagist sõltumatut õiguskaitsevahendit – on vastuvõetav üksnes juhul, kui selle esitamisele eelnes personalieeskirjade sätetele vastav kohtueelne menetlus. See menetlus on erinev vastavalt sellele, kas tekitatud kahju, mille hüvitamist nõutakse, tekkis isikut kahjustava meetme tõttu personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses või administratsiooni toimingute tõttu, millel puuduvad otsusele iseloomulikud tunnused. Esimesel juhul tuleb huvitatud isikul esitada ametisse nimetavale asutusele selleks ette nähtud tähtaja jooksul kaebus teda kahjustava meetme kohta. Teisel juhul tuleb menetluse alustamiseks esitada personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses taotlus, milles nõutakse kahju hüvitamist. Üksnes sellise taotluse otsene või kaudne tagasilükkamine kujutab endast isikut kahjustavat otsust, mille vastu saab esitada kaebuse, ning üksnes pärast sellise kaebuse otsest või kaudset rahuldamata jätmist saab esitada kahju hüvitamise hagi Avaliku Teenistuse Kohtule.

(vt punkt 112)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. mai 2010, kohtuasi F‑30/08: Nanopoulos vs. komisjon (punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).