Liidetud kohtuasjad T‑454/10 ja T‑482/11
Associazione Nazionale degli Industriali delle Conserve Alimentari Vegetali (Anicav) jt
versus
Euroopa Komisjon
Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljasektori toetus – Tühistamishagi – Otsene puutumus – Vastuvõetavus – Töödeldud puu- ja köögiviljad – Rakendusfondid ja ‑kavad – „Tegevuste, mis ei ole tegelikud töötlemistegevused” rahastamine
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 30. mai 2013
1. Tühistamishagi – Tähtaeg – Aegumine – Mõiste – Eelnevat lõplikku õigusakti kinnitava loomuga akt – Hõlmamine – Määruse sätte muutmine – Hagi tähtaja ennistamine selle sätte ja kõigi sätete osas, mis selle sättega koos moodustavad terviku
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Õigusnormid, mis näevad ette abi andmise tootjaorganisatsioonidele, kes teostavad samu töötlemistegevusi, mida teostavad ka töötlejad, kes tootjaorganisatsiooni ei kuulu – Õigusnormid, mis näevad ette puu‑ ja köögivilja töötlemisega seotud investeeringute ja tegevuste abikõlbulikkuse – Liikmesriikidele turustatud toodangu väärtuse arvutamiseks kindla määra kohaldamisel kaalutlusõiguse puudumine – Tootjaorganisatsioonide ja nende liikmete konkurentsiseisundi otsene mõjutamine
(ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrus nr 1580/2007, artikli 52 lõige 2a ja komisjoni määrus nr 543/2011, artikli 50 lõige 3 ja artikli 60 lõige 7)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Õigusnorm, mis näeb ette liidu toetuste andmise – Abisaaja konkurent – Kaebeõigus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Kõik üldkohaldatavad aktid peale seadusandlike aktide – Komisjoni määrused, mis näevad ette toetused puu‑ ja köögiviljasektoris – Hõlmamine – Õigusaktid, mis ei sisalda rakendusmeetmeid nimetatud ELTL sätte tähenduses
(ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrus nr 1580/2007, artikli 52 lõige 2a ja komisjoni määrus nr 543/2011, artikli 50 lõige 3 ja artikli 60 lõige 7)
5. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
6. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi kehtetuks tunnistatud akti vastu – Vastavalt kehtetuks tunnistamise ja tühistamise mõju
(ELTL artiklid 265 ja 266)
7. Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Töödeldud puu‑ ja köögiviljasaadused – Tootmistoetus – Turustatud toodangu väärtuses „tegevuste, mis ei ole tegelikud töötlemistegevused” väärtuse hõlmamine – Puu‑ ja köögivilja töötlemisega seotud investeeringute ja tegevuste abikõlbulikkus liidu rahastamise osas – Lubamatus
(Nõukogu määrus nr 1234/2007, artikkel 103d ja artikli 122 esimese lõigu punkt c; komisjoni määrus nr 1580/2007artikkel 29, artikli 52 lõike 2a teine lõik ja komisjoni määrus nr 543/2011, artikkel 27, artikli 50 lõige 3 ja artikli 60 lõige 7)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 29)
2. Tühistamishagi puhul eeldab tingimus, mille järgi peab selline vaidlustatud otsus, nagu on ette nähtud ELTL artikli 263 neljandas lõigus, puudutama füüsilist või juriidilist isikut otseselt, et Euroopa Liidu vaidlustatud meede avaldab otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale ega jäta meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.
Määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, artikli 52 lõige 2a ning rakendusmääruse nr 543/2011, millega kehtestatakse määruse nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu‑ ja köögiviljasektori ning töödeldud puu‑ ja köögivilja sektoriga, artikli 50 lõige 3 ja artikli 60 lõige 7 puudutavad tootjaorganisatsioone ja nende liikmeid otseselt, kuna nende konkurentsiseisundi mõjutamine tuleneb otseselt konkreetsetest kindlatest määradest, mis on kehtestatud määruse nr 1580/2007 artikli 52 lõikega 2a ja rakendusmääruse nr 543/2011 artikli 50 lõikega 3, ning sellest, et viimati nimetatud määruse artikli 60 lõike 7 kohaselt on töötlemisega seotud investeeringud ja tegevused liidupoolse rahastamise osas abikõlblikud.
Nimelt on need õigusnormid hästi toimiv süsteem, mille kohaselt on tootjaorganisatsioonid abikõlblikud töötlemistegevuste puhul, mida teostavad ka töötlejad, kes ei kuulu tootjaorganisatsiooni, ja seda isegi kui neid tegevusi tuleb pidada tegevusteks, mis „ei ole tegelikult” töötlemistegevused. Pealegi ei jäta määruse nr 1580/2007 artikli 52 lõige 2a ega rakendusmääruse nr 543/2011 artikli 50 lõige 3 liikmesriikidele seoses turustatud toodangu väärtuse arvutamiseks kindla määra kohaldamisel kaalutlusõigust. Sama kehtib rakendusmääruse nr 543/2011 artikli 60 lõike 7 puhul.
(vt punktid 36, 38–40)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 41)
4. Ühise turukorralduse puhul on määrus nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, ja rakendusmäärus nr 543/2011, millega kehtestatakse määruse nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu‑ ja köögiviljasektori ning töödeldud puu‑ ja köögivilja sektoriga, õigusaktid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, kuna need ei ole ei seadusandlikud aktid, nagu need on määratletud ELTL artikli 289 lõikes 3, ega üksikaktid. Lisaks tuleb määruse nr 1580/2007 artikli 52 lõiget 2a ja rakendusmääruse nr 543/2011 artikli 50 lõiget 3 käsitleda sellisena, et need ei sisalda rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.
Nimelt, kuigi on tõsi, et nende õigusnormide alusel liidu abi maksmine toimub siseriiklike ametiasutuste kaudu, on siiski selge, et vahendid, mille alusel need ametiasutused kõnealuseid makseid teevad, ei kohaldu hagejate organisatsioonide suhtes, ei ole neile adresseeritud ning neid ei ole nendest teavitatud. Lisaks teostab iga makseasutus oma ülesandeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele eeskirjadele, milles ei ole tingimata ette nähtud selliste õigusaktide vastuvõtmist, mida on võimalik siseriiklikes kohtutes vaidlustada.
(vt punktid 42 ja 43)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 46)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 49)
7. Määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, artikli 52 lõike 2a teine lõik ning rakendusmääruse nr 543/2011, millega kehtestatakse määruse nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu‑ ja köögiviljasektori ning töödeldud puu‑ ja köögivilja sektoriga, artikli 50 lõige 3 ja artikli 60 lõige 7 tuleb tühistada ulatuses, milles need näevad ette, et töödeldud puu‑ ja köögivilja turustatud toodangu väärtus hõlmab ka „tegevuste, mis ei ole tegelikud töötlemistegevused” väärtust, ja ulatuses, milles need näevad ette, et puu- ja köögivilja töötlemisega seotud investeeringud ja tegevused on liidu rahastamise osas abikõlblikud.
Seega antakse määruse nr 1580/2007 artikli 52 lõike 2a ja rakendusmääruse nr 543/2011 artikli 50 lõike 3 tõttu töödeldud puu‑ ja köögivilja sektorist toetust just tootjaorganisatsioonidele, kes töötlevad ise oma toodangut või lasevad seda enda nimel teha. Niisugused õigusnormid rikuvad määrust nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, kuna viimases ei ole selliste toetuste maksmist ette nähtud, ja toovad kaasa diskrimineerimise üksteisega konkureerivate liidu töötlejate vahel. Neil õigusnormidel on selline mõju ulatuses, milles neis osutatud kindlaid määrasid kohaldatakse ka teatud tegevustega seotud kulude suhtes, mida teostavad töötlejad puu‑ ja köögivilja töötlemise raames, mille on neile tarninud tootjate ühendused, kuna nende tegevustega seotud kulude katmiseks antakse toetust üksnes juhul, kui töötlemise viivad läbi tootjaorganisatsioonid või seda tehakse nende vastutusel allhanke teel, nagu see on määratletud määruse nr 1580/2007 artiklis 29 ja rakendusmääruse nr 543/2011 artiklis 27.
Sama kehtib rakendusmääruse nr 543/2011 artikli 60 lõike 7 puhu. Esiteks tunnistatakse selle õigusnormiga liidu rahastamise osas abikõlblikuks igasugune tegevus või investeering, mille on teinud tootjaorganisatsioon ja mis on seotud töötlemisega, ilma et abikõlblikkuse ulatust oleks piiratud isegi „tegevuste [osas], mis ei ole tegelikult töötlemistegevused”. Teiseks ei tähenda asjaolu, et kõnealune abikõlblikkus sõltub sellest, et järgida tuleb määruse nr 1234/2007 artiklis 103c ja või artikli 122 esimese lõigu punktis c osutatud eesmärke, et kõnealune õigusnorm on viimatinimetatud määrusega kooskõlas. Niisiis ei võimalda iseenesest tõik, et tootjaorganisatsioon järgib ühte nendest eesmärkidest, rahastada tegevusi, mis on seotud puu‑ ja köögivilja töötlemisega.
(vt punktid 76–78, 81)