Language of document : ECLI:EU:T:2013:461

ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

16. september 2013

Kohtuasi T‑264/11 P

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – EIP töötajad – Hindamine – Edutamine – 2007. aasta hindamine ja edutamine – Vaidluste läbivaatamise komitee otsus – Psühholoogiline ahistamine – Mõistlik aeg – Tühistamisnõue – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 8. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑59/09: De Nicola vs. EIP selle otsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 8. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑59/09: De Nicola vs. EIP osas, milles sellega jäetakse esiteks rahuldamata Carlo de Nicola nõuded Euroopa Investeerimispanga (EIP) vaidluste läbivaatamise komitee otsuse tühistamiseks ja teiseks nõuded, millega nõutakse kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis tema ahistamise tõttu EIP poolt. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtuotsuse sellist põhjendust puudutav väide, mis ei ole vajalik resolutsiooni põhjendamiseks – Tulemusetu väide

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 9)

2.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Investeerimispanga vaidluste läbivaatamise komitee otsus hindamise valdkonnas, mis ei sisalda arvamust hindamisaruande kohta – Hõlmamine

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldusmenetlus – Kohtumenetlus – Hindamiskriteeriumid

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 1; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

4.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Ese – Ettekirjutus administratsioonile – Vastuvõetamatus

5.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Kohtueelne menetlus – Fakultatiivne iseloom – Ametnike personalieeskirjades ette nähtud kohtueelse menetlusega analoogia võimalikkus – Puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

6.      Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu kontroll Avaliku Teenistuse Kohtu keeldumise üle võtta menetlust korraldavaid meetmeid või teha menetlustoiminguid – Ulatus

(ELTL artikli 256 lõige 2; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 33)

Viide:

Euroopa Kohus: 30. september 2003, kohtuasi C‑94/02 P: Biret ja Cie vs. nõukogu (EKL 2003, lk I‑10565, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Euroopa Investeerimispanga vaidluste läbivaatamise komitee otsus hindamise valdkonnas, mis ei sisalda mingit arvamust hindamisaruande kohta, kuid mis piirdub esiteks järeldusega, et ärakuulamise läbiviimine on võimatu ja teiseks, et on vaja lisada see otsus asjaomase isiku isikutoimikusse, on põhimõtteliselt teda kahjustav meede. Avaliku Teenistuse Kohus ei saa jätta otsustamata esiteks küsimuse üle, kas arutusel oleva juhtumi asjakohaseid asjaolusid arvestades võis vaidluste läbivaatamise komitee otsus siiski hagejat kahjustada ja teiseks selle üle, kas vaidluste läbivaatamise komitee järgis oma järeldusi tehes hindamismenetluse käsiraamatu eeskirju. Selline sisuline hinnang on aga vajalik siis, kui nende eeskirjade vastuvõtmisega investeerimispank piiras oma kaalutlusõiguse teostamist ning kui tema töötajad võivad neile liidu kohtus tugineda, arvestades selliseid õiguse üldpõhimõtteid nagu võrdse kohtlemise põhimõte ja õiguspärase ootuse põhimõte.

Otsusega jätta hageja hagi jätkuta ilma sisulist lõplikku otsust tegemata võtab vaidluste läbivaatamise komitee hagejalt ära ühe kontrollietapi, heites talle vähemalt kaudselt ette menetluse takistamist. Selline otsus kahjustab hagejat aga ilmselgelt, mis põhjendab tema huvi selle tühistamiseks. Lisaks piisab pelgast asjaolust, et vaidluste läbivaatamise komitee otsustab nimetatud otsuse lisada hageja isikutoimikusse, et tõdeda, et see teda kahjustab ning et selle tühistamine võib talle kasu tuua.

(vt punktid 40, 41 ja 44)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 10. september 2003, kohtuasi T‑165/01: McAuley vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑193 ja II‑963, punkt 44); 1. märts 2005, kohtuasi T‑258/03: Mausolf vs. Europol (EKL AT 2005, lk I‑A‑45 ja II‑189, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑55/08: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2010, lk I‑A‑1‑469 ja II‑A‑1‑2529, punktid 39, 54 jj).

3.      Kui menetluse kestust ei ole liidu õigusnormiga sätestatud, siis tuleb seda, kas aeg, mis institutsioonil kulus vaidlusaluse akti võtmiseks, on „mõistlik”, hinnata kõigi asjale omaste asjaolude alusel, võttes eelkõige arvesse vaidluse tähtsust huvitatud isiku jaoks, asja keerukust ning poolte käitumist. Seda, kas tegemist on mõistliku ajaga, ei tule seega kindlaks teha lähtuvalt täpsest, abstraktselt määratletud ajalisest piirist, vaid tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt. Pealegi tuleb järjepidevuse nõuet arvestades mõistet „mõistlik aeg” samamoodi kohaldada ka siis, kui tegemist on hagi või taotlusega, mille esitamise tähtaega ei ole liidu õigusnormidega ette nähtud. Mõlemal juhul peab liidu kohus võtma arvesse juhtumile omaseid asjaolusid.

(vt punkt 49)

Viide:

Euroopa Kohus: 28. veebruar 2013, kohtuasi C‑334/12 RX-II (uuesti läbivaatamine): Arango Jaramillo jt vs. EIP (punktid 25–46).

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 63)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. detsember 2004, liidetud kohtuasjad T‑120/01 ja T‑300/01: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2004, lk I‑A‑365 ja II‑1671, punkt 136); 16. mai 2006, kohtuasi T‑73/05: Magone vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑107 ja II‑A‑2‑485, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Asjaolu, et Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, mis määravad kindlaks halduslikud õiguskaitsevahendid, ei näe erinevalt ametnike personalieeskirjade artiklitest 90 ja 91 ette kohustuslikku kohtueelset menetlust, takistab personalieeskirjadejärgse õiguskaitsevahendite korra lihtsat ülevõtmist, isegi kui seda korda muudetaks, kohaldades seda paindlikult õiguskindluse tagamiseks, võttes arvesse investeerimispanga töötajate hagide vastuvõetavuse tingimustega seotud ebakindlust. Nimelt kui investeerimispanga personalieeskirjade artikkel 41 viitab vaidluste kompromissiga lahendamise menetlusele, siis on selles kohe täpsustatud, et selline menetlus toimub sõltumatult liidu kohtusse esitatud hagist.

Selles küsimuses järeldub sellest, et investeerimispanga personalieeskirjad ja eelkõige selle artikkel 41 kujutavad endast põhimõtteliselt investeerimispanga täielikke sise-eeskirju, mille olemus ja alused on väga erinevad personalieeskirjadest, sealhulgas selle artiklitest 90 ja 91. Seega nende sise‑eeskirjade enda olemasolu keelab ametnike personalieeskirjade range analoogia alusel kohaldamise. Seega on võimatu contra legem tõlgendada tingimusi, mis reguleerivad investeerimispanga personalieeskirjade artiklis 41 ette nähtud vaidluste kompromissiga lahendamise investeerimispangasisest fakultatiivset menetlust, et muuta see kohustuslikuks menetluseks. Sellega seoses tuleb just nimelt märkida, et artiklis 41 ei esine lünki, mida tuleb täita teiste normidega, et see oleks kooskõlas õiguse kõrgemalseisvatest põhimõtetest tulenevate nõuetega.

(vt punktid 70–72)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Arango Jaramillo it vs. EIP (uuesti läbivaatamine) (punkt 39).

Euroopa Liidu Üldkohus: 23. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad T‑7/98, T‑208/98 ja T‑109/99: De Nicola vs. EIP (EKl AT 2001, lk I‑A‑49 ja II‑185, punktid 96–101); 17. juuni 2003, kohtuasi T‑385/00: Seiller vs. EIP (EKL AT 2003, lk I‑A‑161 ja II‑801, punktid 50–52, 65 ja 73); 27. aprill 2012, kohtuasi T‑37/10 P: De Nicola vs. EIP (punktid 76 ja 77).

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 81)

Viited:

Euroopa Kohus: 24. september 2009, liidetud kohtuasjad C‑125/07 P, C‑133/07 P, C‑135/07 P ja C‑137/07 P: Erste Group Bank jt vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑8681, punkt 319); 10. juuni 2010, kohtuasi C‑498/09 P: Thomson Sales Europe vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 138).