EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
7. november 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EL) nr 1178/2011 – I lisa punkt FCL.065 – Ratione temporis kohaldamisala – Direktiiv 2000/78/EÜ – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Vanuse alusel diskrimineerimine – Artikli 2 lõige 5 – Artikli 4 lõige 1 – Riigisisesed õigusnormid, millega nähakse ette töösuhte automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel – Õhusõidukite piloodid – Riigi julgeoleku kaitse
Kohtuasjas C‑396/18,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus, Itaalia) 24. aprilli 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. juunil 2018, menetluses
Gennaro Cafaro
versus
DQ,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta (ettekandja), kohtunikud M. Safjan, L. Bay Larsen ja C. Toader,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikku menetlust ja 11. aprilli 2019. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– G. Cafaro, esindajad: avvocato S. Assennato ja avvocato G. Sacconi,
– DQ, esindajad: avvocato G. Guancioli ja avvocato P. Busco,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. De Socio,
– Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,
– Euroopa Komisjon, esindajad: V. Di Bucci, D. Martin, W. Mölls ja C. Valero,
olles 26. juuni 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada komisjoni 3. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT 2011, L 311, lk 1), muudetud komisjoni 30. märtsi 2012. aasta määrusega (EL) nr 290/2012 (ELT 2012, L 100, lk 1), (edaspidi „määrus nr 1178/2011“) I lisa punkti FCL.065 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).
2 Taotlus esitati Gennaro Cafaro ja tema endise tööandja DQ vahelises kohtuvaidluses Gennaro Cafaro töösuhte automaatse lõppemise üle tema 60aastaseks saamise tõttu.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus nr 1178/2011
3 Määruse nr 1178/2011 artiklis 1 on sätestatud:
„Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmiste aspektidega:
1) eri pädevusmärked piloodilubadel, lubade väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning lubadele piirangute kehtestamise tingimused, loaomanike õigused ja kohustused, liikmesriikide kehtivate piloodi- ja pardainsenerilubade piloodilubadeks muutmise tingimused ning kolmandates riikides väljaantud lubade tunnustamise tingimused;
[…]“.
4 Selle määruse artiklis 2 „Mõisted“ on ette nähtud:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „FCL osa kohane luba“ – I lisas esitatud nõuetele vastav lennumeeskonnaliikmete luba;
[…]“.
5 Määruse artiklis 12 „Jõustumine ja kohaldamine“ on sätestatud:
„1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2012.
1b. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I–IV lisa sätteid kuni 8. aprillini 2013.
[…]
7. Kui liikmesriik kohaldab lõikeid 1b–6, teatab ta sellest [Euroopa Komisjonile] ja [Euroopa Lennundusohutusametile]. Teates põhjendatakse erandit ning esitatakse rakenduskava, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja nendega seotud ajakava
[…]“.
6 Määruse nr 1178/2011 I lisa punktis FCL.065 „60-aastaste ja vanemate loaomanike õiguste piiramine ärilises lennutranspordis“ on sätestatud:
„a) Vanus 60–64 aastat. Lennukid ja kopterid. 60-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) mitme piloodiga lennumeeskonna liikmena ning
2) kui kõnealune loaomanik on lennumeeskonnas ainus 60-aastane või vanem piloot.
b) Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina.“
Direktiiv 2000/78
7 Direktiivi 2000/78 põhjenduses 23 on märgitud:
„Väga piiratud asjaoludel võib erinev kohtlemine olla õigustatud siis, kui usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet ja kui eesmärk on põhjendatud ning nõue sellega proportsionaalne. Nimetatud asjaolud tuleks lisada teabele, mille liikmesriigid edastavad komisjonile.“
8 Direktiivi artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.
9 Nimetatud direktiivi artiklis 2 „Diskrimineerimise mõiste“ on sätestatud:
„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.
2. Lõike 1 kohaldamisel:
a) peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;
[…]
5. Käesolev direktiiv ei piira siseriikliku õigusega sätestatud meetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.“
10 Sama direktiivi artikli 4 lõikes 1 on ette nähtud:
„Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.“
Itaalia õigus
11 Eelotsusetaotlusest ilmneb, et DQ on lennutranspordi äriühing, mis on asutatud 3. augusti 2007. aasta seaduse nr 124 – Vabariigi julgeolekut puudutav teabesüsteem ja salajase teabe klassifitseerimise uus normistik (legge n. 124 ‐ Sistema di informazione per la sicurezza della Republica e nuova disciplina del segreto) (GURI nr 187, 13.8.2007, lk 4) artikli 25 kohaselt ja mis tegeleb salastatud tegevusega Itaalia riigi salateenistuste huvides riigi julgeoleku kaitse eesmärgil.
12 Navigatsiooniseadustiku (codice della navigazione) artikli 744 neljandas lõigus on sätestatud, et õhusõidukid, mida avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud isikud kasutavad riigi julgeoleku kaitse tegevuseks, on samastatud riigi õhusõidukitega.
13 Navigatsiooniseadustiku artikli 748 esimese lõigu kohaselt ei kohaldata selle seadustiku sätteid riigi õhusõidukite suhtes.
14 Navigatsiooniseadustiku artikli 748 kolmanda lõigu kohaselt tagavad lennutoimingud, mida tehakse riigi õhusõidukitega samastatud õhusõidukitega, sobiva ohutuse taseme, mis määratakse kindlaks spetsiaalsete õigusnormidega, mille kehtestavad riigi pädevad haldusasutused.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabe kohaselt võeti ministrite nõukogu esimehe 9. septembri 2008. aasta dekreet [DQ] õhusõidukite meeskonna värbamise piirangute kohta (decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri sui limiti di impiego del personale navigante di [DQ]) (edaspidi „ministrite nõukogu esimehe dekreet“) vastu navigatsiooniseadustiku artikli 748 kolmanda lõigu alusel.
16 Ministrite nõukogu esimehe dekreedis on märgitud:
„Võttes arvesse eelmistes artiklites nimetatud eesmärke, nähakse ette, et [DQ] piloodid võivad kutsetööd teha kuni 60-aastaseks saamiseni ja mitte kauem.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
17 G. Cafaro töötas DQ juures õhusõiduki piloodina 26. septembrist 1988 kuni 19. septembrini 2012.
18 DQ teatas 19. jaanuari 2012. aasta kirjas Gennaro Cafarole, et tema tööleping lõpeb automaatselt 19. septembril 2012, kuna sel kuupäeval saab ta 60aastaseks.
19 G. Cafaro esitas oma töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks hagi Tribunale di Romale (Rooma kohus, Itaalia), kes jättis hagi rahuldamata.
20 G. Cafaro kaebas Tribunale di Roma (Rooma kohus) otsuse edasi Corte d’appello di Romasse (Rooma apellatsioonikohus, Itaalia), kes 19. veebruari 2016. aasta otsusega jättis selle apellatsioonkaebuse rahuldamata. Viimasena nimetatud kohus otsustas sisuliselt, et G. Cafaro töölepingut ei öeldud üles, võttes arvesse, et tema töösuhe oli 60aastaseks saamisel automaatselt lõppenud, nagu on ette nähtud ministrite nõukogu esimehe dekreedis.
21 G. Cafaro esitas selle kohtuotsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et DQ õhusõidukid on riigisiseste õigusnormide alusel samastatud riigi õhusõidukitega ning et sellest tulenevalt reguleeritakse DQ pilootide töösuhet ministrite nõukogu esimehe dekreedi erisätetega, milles muu hulgas on ette nähtud töösuhte automaatne lõppemine nende pilootide 60aastaseks saamisel.
23 Kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et määruse nr 1178/2011 I lisa punkt FCL.065 lubab piloodiloa omanikel teatavatel tingimustel jätkata ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina tegutsemist 60.–64. eluaasta vahel. Nimelt rõhutab ta, et nimetatud sättega keelatakse piloodiloa omanikel ärilises lennutranspordis kutsetegevuse jätkamine alles pärast 65aastaseks saamist.
24 Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi, kas määruse nr 1178/2011 I lisa punkt FCL.065 on kohaldatav DQ taolises riigi julgeoleku kaitsega seotud tegevusi tegevas äriühingus töötavale piloodiloa omanikule, ja kui vastus sellele on jaatav, siis kas kõnealust sätet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, millega nähakse DQ juures töötavate õhusõiduki pilootide puhul ette töösuhte automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel.
25 Teise võimalusena soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugune riigisisene õigusnorm on kooskõlas direktiivis 2000/78 sätestatud vanuse tõttu diskrimineerimise keelu põhimõttega.
26 Neil asjaoludel otsustas Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus, Itaalia) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [ministrite nõukogu esimehe dekreedis] ette nähtud riigisisene õigusnorm, millega navigatsiooniseadustiku artikli 748 kolmanda lõigu alusel kehtestatakse [DQ] õhusõidukite meeskonna värbamise piirangud ja nähakse konkreetselt ette, et töötaja 60aastaseks saades lõpeb töösuhe automaatselt, on vastuolus määrusega nr 1178/2011 osas, milles on ärilise lennutranspordi piloodina töötamise puhul vanuse ülempiiriks kehtestatud 65 aastat, ning kas see määrus on käsitletaval juhul kohaldatav, kui riigisisesed erinormid jäetakse kohaldamata?
2. Teise võimalusena ja juhuks, kui [määrus nr 1178/2011] leitakse olevat käsitletava juhtumi suhtes ratione materiae kohaldamatu, esitatakse küsimus, kas eespool viidatud riigisisene õigusnorm on vastuolus vanuse tõttu diskrimineerimise keelu põhimõttega, mis on sätestatud direktiivis 2000/78 ja [Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1], mida [see direktiiv] konkreetselt väljendab?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
27 Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.065 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, millega sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel.
28 Kõigepealt tuleb märkida, et DQ, Itaalia valitsus ja komisjon on seisukohal, et määruse nr 1178/2011 I lisa punkt FCL.065 ei ole põhikohtuasjas ratione temporis kohaldatav.
29 Sellega seoses ilmneb määruse nr 1178/2011 artikli 12 lõikest 1b, et liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada selle määruse I lisa sätteid kuni 8. aprillini 2013.
30 Käesoleval juhul ilmneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et Itaalia Vabariik oli seda võimalust kasutanud. Seega muutus määruse nr 1178/2011 I lisa punkt FCL.065 selle riigi territooriumil kohaldatavaks alles alates 8. aprillist 2013.
31 Eelotsusetaotlusest ilmneb, et G. Cafaro tööleping lõppes 19. septembril 2012. Seega leidsid põhikohtuasja asjaolud aset enne määruse nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.065 kohaldamise kuupäeva Itaalias, mistõttu see säte ei ole nimetatud kohtuvaidlusele ratione temporis kohaldatav.
32 Neil asjaoludel ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele vaja vastata.
Teine küsimus
33 Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel.
34 Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 kohaselt tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi selle direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel, mille seas on ka vanus. Nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis a on täpsustatud, et kui on vaja kohaldada lõiget 1, siis peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel sama direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini kui teist samalaadses olukorras olevat inimest.
35 Nähes DQ juures töötavate pilootide 60aastaseks saamisel ette nende töölepingu automaatse lõppemise, kaasneb ministrite nõukogu esimehe dekreediga see, et teatavaid isikuid koheldakse sama tööandja juures sama tööd tegevatest teistest isikutest vähem soodsalt ainult sel põhjusel, et nad on saanud 60aastaseks.
36 Siit järeldub, et põhikohtuasjas arutusel olev riigisisene õigusnorm sisaldab vanuse alusel erinevat kohtlemist direktiivi 2000/78 artikli 1 ja artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses.
37 Seega tuleb põhikohtuasjas arutusel oleva riigisisese õigusnormi eesmärke arvesse võttes uurida, kas direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune erinev kohtlemine.
38 Sellega seoses tuleneb eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas arutusel oleva riigisisese õigusnormiga sooviti tagada DQ teostatud riiklike lendude ohutuse piisav tase riigi julgeoleku huvides. Seega on nimetatud õigusnormi eesmärk tagada esiteks lennundusohutus ja teiseks riigi julgeoleku kaitse.
39 Järelikult tuleb teisele küsimusele vastamiseks tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 5 ja artikli 4 lõiget 1.
Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tõlgendamine
40 Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 kohaselt ei piira see siseriikliku õigusega sätestatud meetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
41 Seda sätet vastu võttes soovis liidu seadusandja töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ennetada ja leevendada vastuolu ühelt poolt võrdse kohtlemise põhimõtte ja teiselt poolt vajaduse vahel tagada avalik kord, julgeolek ja rahvatervis, ennetada õigusrikkumisi ning samuti kaitsta isikute õigusi ja vabadusi, mis on demokraatliku ühiskonna toimimiseks vältimatult vajalikud. Liidu seadusandja otsustas, et teatavatel direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 5 loetletud juhtudel ei ole direktiiviga kehtestatud põhimõtted kohaldatavad meetmetele, mis sisaldavad direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjustel erinevat kohtlemist, tingimusel et need meetmed on vajalikud nimetatud eesmärkide saavutamiseks (22. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Cresco Investigation, C‑193/17, EU:C:2019:43, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Kuna nimetatud artikli 2 lõige 5 näeb ette erandi diskrimineerimise keelu põhimõttest, siis tuleb seda tõlgendada kitsalt. Sama võib järeldada ka selle sätte sõnastusest (22. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Cresco Investigation, C‑193/17, EU:C:2019:43, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Esimesena tuleb käesoleval juhul sedastada, et põhikohtuasjas arutusel oleva riigisisese õigusnormi puhul on tegemist riigisisese õigusega sätestatud meetmega direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
44 Nimelt ilmneb Euroopa Kohtu kohtupraktikast, et mõiste „riigisisese õigusega sätestatud meede“ selle sätte tähenduses ei piirdu üksnes seadusandliku menetluse tulemusel vastu võetud aktil põhinevate meetmetega, vaid hõlmab ka meetmeid, mis on ette nähtud piisavalt täpse volitusnormi alusel (vt selle kohta 13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punktid 59 ja 61).
45 Sellega seoses ilmneb eelotsusetaotlusest, et erinev kohtlemine on ette nähtud ministrite nõukogu esimehe dekreediga, mille sätted kalduvad navigatsiooniseadustikust ja töösuhte üldisest regulatsioonist kõrvale. Need võeti vastu navigatsiooniseadustiku artikli 748 kolmanda lõigu alusel, mis annab riigi pädevatele asutustele õiguse kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad tagada piisava ohutuse taseme. Neil asjaoludel tuleb ministrite nõukogu esimehe dekreediga kehtestatud erinevat kohtlemist pidada riigisisese õigusega sätestatud meetmeks direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
46 Teisena taotletakse põhikohtuasjas arutusel oleva õigusnormiga avaliku julgeolekuga seotud eesmärke direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
47 Esiteks on Euroopa Kohus sellega seoses juba selgitanud, et lennundusohutus on üks direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 5 loetletud eesmärkidest. Nimelt näib, et meetmed, millega püütakse pilootide sobivuse ja füüsiliste võimete kontrollimisega vältida lennuõnnetusi, selleks et inimlikud eksimused ei oleks nende õnnetuste põhjustajaks, on kahtlemata avalikku julgeolekut tagavad meetmed selle sätte tähenduses (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 58).
48 Teiseks, mis puudutab riigi julgeoleku kaitse eesmärki, siis on riigi julgeoleku huvides olevate toimingute elluviimise ja sujuva kulgemise tagamiseks mõeldud meetmed ühtlasi ka avalikku julgeolekut tagavad meetmed direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
49 Kolmandaks ja viimaseks tuleb kontrollida, kas põhikohtuasjas arutusel olev riigisisene õigusnorm on vajalik avaliku julgeoleku huvides direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
50 Sellega seoses olgu märgitud, et 13. septembri 2011. aasta kohtuotsuse Prigge jt (C‑447/09, EU:C:2011:573) punktis 64 on Euroopa Kohus juba selgitanud, et riigisisene meede, mis määrab vanusepiiri 60. eluaastale, alates millest ei saa piloodid enam oma kutsetööd teha, samal ajal kui riigisisesed ja rahvusvahelise õiguse normid sätestavad selleks vanuseks 65 aastat, ei ole vajalik avaliku julgeoleku ja tervise kaitseks direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
51 Nimelt ei olnud selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas kohaldatud reisijate, posti ja/või kauba ärilist lennutransporditegevust reguleerivate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt vaja liinipilootide tööülesannete täitmist pärast 60. eluaastat keelata, vaid üksnes piirata. Selles kohtasjas arutusel olnud meetmes sisalduv lennukijuhtimise keeld pärast sellesse ikka jõudmist ei olnud järelikult taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik.
52 Nagu nähtub ka määruse nr 1178/2011 I lisa punktist FCL.065, soovis liidu seadusandja ärilise lennutranspordi valdkonnas, mida arutati ka nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas, keelata üle 65aastastel piloodiloa omanikel liinipiloodina tegutsemise.
53 Käesoleval juhul ilmneb siiski esiteks Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et DQ teostatud lennud on mõeldud riigi julgeoleku kaitsega seotud toimingute teostamiseks, mis üldiselt kujutavad endast suuremat ohtu kui ärilise lennutranspordiga seotud toimingud. Erinevalt liinipilootidest kutsutakse DQ piloodid tavaliselt oma ülesandeid täitma tingimustes, mis on rasked või isegi ekstreemsed, mistõttu nende toimingute elluviimine seab füüsilisele vormile eriti kõrged nõudmised.
54 Teiseks ei ole kehtivas liidu õiguses ega rahvusvahelises õiguses nähtud ette ühtegi erinormi, mis määraks kindlaks vanusepiiri, alates millest ei saa liikmesriigi julgeoleku kaitsega seotud toimingutesse kaasatud õhusõidukite piloodid enam oma kutsetegevusega jätkata.
55 Sellest tulenevalt ei ole üldiselt alust järeldada, et vanusepiir selliste lendude sooritamiseks nagu DQ teostatud lennud peaks põhimõtteliselt vastama ärilise lennutranspordi valdkonnas kehtestatud 65. eluaastale.
56 Neil tingimustel on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvesse võttes kontrollida, kas DQ tegevuse eripära ja selles äriühingus töötavate pilootide füüsilisele vormile esitatud nõudmisi silmas pidades on põhikohtuasjas arutusel olev õigusnorm vajalik avaliku julgeoleku huvides direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 5 tähenduses.
57 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 5 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel, tingimusel et see õigusnorm on vajalik avaliku julgeoleku huvides selle sätte tähenduses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima.
Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tõlgendamine
58 Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 kohaselt „võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise [selle direktiivi] artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne“.
59 Selle sätte sõnastusest nähtub, et selleks, et tegemist ei oleks diskrimineerimisega, peab erinev kohtlemine toimuma direktiivi 2000/78 artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ja see omadus peab olema „oluline ja määrav“ kutsenõue. Euroopa Kohus on leidnud, et olulise ja määrava kutsenõude peab moodustama mitte erineva kohtlemise aluseks olev põhjus, vaid selle põhjusega seotud omadus (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 66).
60 Sellega seoses on Euroopa Kohus juba selgitanud, et liinipilootide puhul on oluline, et neil oleksid eelkõige erilised füüsilised võimed, kuna selle elukutse puhul võivad füüsilised häired tuua endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Samuti on vastuvaidlematu tõsiasi see, et need võimed vanusega vähenevad. Sellest järeldub, et eriliste füüsiliste võimete omamist võib pidada „oluliseks ja määravaks kutsenõudeks“ direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses liinipiloodina töötamise jaoks ning et nende võimete omamine on seotud vanusega (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 67).
61 Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 94 märkis, kehtib sama tõlgendus ka õhusõidukite pilootide kohta, kes täidavad riigi julgeoleku kaitsega seotud ülesandeid, nagu DQ juures töötavad piloodid. Nimelt nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 53 on märgitud, kutsutakse DQ piloodid tavaliselt oma ülesandeid täitma tingimustes, mis on rasked või isegi ekstreemsed, mistõttu nende toimingute elluviimine seab füüsilisele vormile eriti kõrged nõudmised.
62 Sellest järeldub, et eriliste füüsiliste võimete omamist võib pidada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses „oluliseks ja määravaks kutsenõudeks“ riigi julgeoleku kaitsega seotud ülesandeid täitva liinipiloodina töötamise jaoks.
63 Mis puudutab põhikohtuasjas arutusel oleva õigusnormi eesmärke, siis on käesoleva kohtuotsuse punktis 38 märgitud, et selle õigusnormiga soovitakse tagada esiteks lennundusohutust ja teiseks riigi julgeoleku kaitset.
64 Euroopa Kohus on juba selgitanud, et lennuliikluse ohutuse tagamise eesmärk on õigustatud eesmärk direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 69). Riigi julgeoleku kaitse tagamise eesmärki tuleb samuti pidada õigustatud eesmärgiks sama sätte tähenduses.
65 Siiski tuleb uurida, kas riigisisese õigusnormiga, mis näeb ette DQ juures töötavate pilootide töösuhte automaatse lõppemise 60aastaseks saamisel, on kehtestatud proportsionaalne nõue.
66 Selle kohta tuleb märkida, et direktiivi 2000/78 põhjendus 23 täpsustab, et „väga piiratud asjaoludel“ võib erinev kohtlemine olla õigustatud siis, kui muu hulgas vanusega seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 71).
67 Peale selle, kuivõrd direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 1 näeb ette erandi diskrimineerimiskeelu põhimõttest, siis tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt (13. septembri 2011. aasta kohtuotsus Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 72).
68 13. septembri 2011. aasta kohtuotsuse Prigge jt (C‑447/09, EU:C:2011:573) punktis 75 on Euroopa Kohus otsustanud, et seades 60. eluaasta vanusepiiri, alates millest ei peeta liinipiloote enam füüsiliselt võimeliseks oma kutsetööd tegema, samal ajal kui riigisisesed ja rahvusvahelise õiguse normid lubavad teha seda tööd teatavatel tingimustel kuni 65. eluaastani, kehtestasid tööturu osapooled neile pilootidele ebaproportsionaalse nõude, mis on vastuolus direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 1.
69 Siiski ei saa niisugust ärilisele lennutranspordile kohaldatavat lahendust käesoleva kohtuotsuse punktides 53–55 välja toodud põhjustel kanda üle käesolevale kohtuasjale.
70 Neil tingimustel on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvesse võttes kontrollida, kas DQ tegevuse eripära ja selles äriühingus töötavate pilootide füüsilisele vormile esitatud nõudmisi silmas pidades on põhikohtuasjas arutusel olev õigusnorm proportsionaalne direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses.
71 Järelikult tuleb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel, tingimusel et see õigusnorm on proportsionaalne selle sätte tähenduses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima.
72 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et:
– direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel, tingimusel et see õigusnorm on vajalik avaliku julgeoleku huvides selle sätte tähenduses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima;
– direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel, tingimusel et see õigusnorm on proportsionaalne selle sätte tähenduses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima.
Kohtukulud
73 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel, tingimusel et see õigusnorm on vajalik avaliku julgeoleku huvides selle sätte tähenduses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima.
Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on arutusel põhikohtuasjas, milles sätestatakse liikmesriigi julgeoleku kaitse tegevuseks kasutatavaid õhusõidukeid käitavas äriühingus töötavate pilootide töölepingu automaatne lõppemine 60aastaseks saamisel, tingimusel et see õigusnorm on proportsionaalne selle sätte tähenduses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima.
Allkirjad