Language of document :

27. mail 2016 esitatud hagi – Mubarak jt versus nõukogu

(kohtuasi T-275/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Gamal Mohamed Hosni Elsayed Mubarak (Cairo, Egiptus), Alaa Mohamed Hosni Elsayed Mubarak (Cairo), Heidy Mahmoud Magdy Hussein Rasekh (Cairo), Khadiga Mahmoud El Gammal (Cairo) (esindajad: Barrister B. Kennelly ja Barrister J. Pobjoy, Solicitor G. Martin ja Solicitor M. Rushton)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 18. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/411, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta olukorra tõttu Egiptuses (ELT 2016 L 74, lk. 40), hagejaid puudutavas osas;

tunnistada, et nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsuse teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011 L 76, lk 63) artikli 1 lõige 1 ja nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011 L 76, lk 4) artikli 2 lõige 1 ei ole hagejaid puudutavas osas kohaldatavad ja selle tulemusena tühistada otsus (ÜVJP) 2016/411 hagejaid puudutavas osas;

mõista nõukogult välja hagejate kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimese väite kohaselt ei ole nõukogu kindlaks määranud otsuse 2011/172/ÜVJP (edaspidi „otsus“) artikli 1 lõike 1 ja määruse (EL) nr 270/2011 (edaspidi „määrus“) artikli 2 lõike 1 õiget õiguslikku alust. Ei ole tõendatud, et nõukogu oleks otsuse (ÜVJP) 2016/411 (edaspidi „vaidlustatud otsus“) vastuvõtmisel otsuse artikli 1 lõike 1 õigusliku aluse üle vaadanud, vaatamata sellekohasele selgesõnalisele kohustusele otsuse artiklis 5. Asjaolu, et artikli 1 lõikel 1 võis olla selle esialgsel vastuvõtmisel 21. märtsil 2011 õiguslik alus, ei tähenda, et sellel sättel oleks püsivalt õiguslik alus 2016. aastani või pärast seda.

Teise väite kohaselt on rikutud hagejate õigusi, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artiklist 6 tõlgendatuna koos artiklitega 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 47 ja 48, kuna nõukogu eeldas, et kohtumenetlus Egiptuses on kooskõlas põhiliste inimõigustega.

Kolmanda väite kohaselt on nõukogu teinud ilmse vea lugedes täidetuks kriteeriumid, mis on vajalikud hagejate nimetamiseks otsuse artikli 1 lõikes 1 ja määruse artikli 2 lõikes 1.

Neljanda väite kohaselt ei esitanud nõukogu adekvaatseid põhjendusi hagejate uuesti loetellu kandmiseks.

Viienda väite kohaselt on rikutud hagejate õigust kaitsele ja heale haldusele ning tõhusale kohtulikule kaitsele. Eelkõige ei ole nõukogu hoolikalt ja erapooletult uurinud, kas uuesti loetellu kandmise väidetavad põhjused olid hagejate poolt eelnevalt esitatu valguses hästi põhjendatud.

Kuuenda väite kohaselt on nõukogu õigustamatult ja ebaproportsionaalselt rikkunud hagejate põhiõigusi, sealhulgas nende õigust omandi ja maine kaitsele. Vaidlustatud otsuse mõju hagejatele on kaugeleulatuv nii omandi kui üleilmse maine seisukohast. Nõukogu ei ole näidanud, et hagejate vara ja majandusressursside külmutamine on seotud või õigustatud mingi seadusliku eesmärgiga ja veel vähem, et see on sellise eesmärgiga proportsionaalne.

____________