Kohtuasi C-245/15

SC Casa Noastră SA

versus

Ministerul Transporturilor – Inspectoratul de Stat pentru Controlul în Transportul Rutier (ISCTR)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Judecătoria Balş – Judeţul Olt (Rumeenia))

Eelotsusetaotlus – Maanteevedu – Sotsiaalõigusnormid – Erandid – Määrus (EÜ) nr 561/2006 – Artikli 3 punkt a – Määrus (EÜ) nr 1073/2009 – Artikli 2 punkt 3 – Reisijatevedu liiniveol – Mõiste – Töötajate tasuta vedu töökohta ja tagasi, mida korraldab tööandjast ettevõtja sõidukiga, mis on tema omandis ja mida juhib tema töötaja

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kümnes koda) 2. märtsi 2017. aasta otsus

Transport – Maanteevedu – Sotsiaalõigusnormid – Erandid – Reisijatevedu liiniveol – Mõiste – Eriotstarbeline liinivedu – Tööandja korraldatud vedu kodust tööle ja tagasi, mille liini pikkus ei ületa 50 km – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 561/2006, artikli 3 punkt a, artikli 4 punkt n ja määrus nr 1073/2009, artikli 2 punktid 3–5; nõukogu määrus nr 684/92, artikli 2 punktid 1 ja 4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, artikli 3 punkti a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006, artikli 2 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et tööandja korraldatud töötajate vedu kodust tööle ja tagasi, kui liini pikkus ei ületa 50 km, kuulub määruse nr 561/2006 artikli 3 punktis a ette nähtud erandi kohaldamisalasse, mille kohaselt sama määrust sellisele veoteenusele ei kohaldata.

Võttes arvesse nii määruse nr 684/92 ülesehitust kui ka eriotstarbeliste vedude mõiste määratlust ilmneb, et liidu seadusandja kavatsus on olnud välistada määruse nr 561/2006 kohaldamisalast nii liiniveod kui ka eriotstarbelised liiniveod juhul kui asjaomase liini pikkus ei ole üle 50 km.

Sama määruse artikli 4 punkti n tähenduses on regulaarne reisijatevedu siseriiklik ja rahvusvaheline vedu vastavalt määruse nr 684/92 artikli 2 punktis 1 määratletud mõistele.

Euroopa Kohus on sellega seoses täpsustanud, et nimetatud artikli 2 punkt 1 näeb ette kaks sellise teenuse kategooriat, tehes vahet liinivedude ja eriotstarbeliste liinivedude vahel. Esimesena nimetatud veod, mis on kõigile kättesaadavad, tagavad reisijate veo kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja varem kindlaks määratud peatustes. Teisena nimetatud vedusid teostatakse samadel tingimustel, kuid üksnes teatava kategooria reisijate jaoks (kohtuotsus 30.4.1998, Clarke & Sons ja Ferne, C‑47/97, EU:C:1998:185, punkt 16) s.o töötajate vedu kodust tööle ja tagasi, õpilaste ja üliõpilaste vedu elukoha ja õppeasutuse vahel; sõjaväelaste ja nende perekondade vedu päritoluriigist teenistuskohta ja tagasi.

Teiseks on kohane meenutada, et määrus nr 1073/2009 sisaldab artikli 2 punktis 5, nagu määrus nr 684/1992 artikli 2 punktis 4, oma kulul korraldatava veo definitsiooni, mille kohaselt see puudutab vedusid, mida tehakse mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, esiteks tingimusel, et veod on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus. Teiseks näeb see säte ette, et sõidukid peavad kuuluma nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule olles omandatud järelmaksuga või olema kasutuses pikaajalise liisinglepingu alusel, ja neid peavad juhtima füüsilise või juriidilise isiku töötaja või kõnealune füüsiline isik või tema poolt tööle võetud isik või ettevõtja poolt töölevõetud või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad.

Tuleb tõdeda, et liinivedude kategooria, mis hõlmab eriotstarbelised liiniveod, ja oma kulul toimuvad veod ei välista vastastikku teineteist. Vedu oma kulul võib toimuda eriotstarbelise liiniveo või juhuveo vormis, millest viimati mainitu on defineeritud määruse nr 1073/2009 artikli 2 punktis 4 kui vedu, mis liinivedude, sealhulgas eriotstarbeliste liinivedude mõiste alla ei kuulu ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi.

Ainus erinevus kolmandate isikute eriotstarbelise liiniveo ja sama teenuse vahel, kui seda osutatakse oma kulul toimuva veona, seisneb järelikult selles, kes on teenuse korraldaja. Kuid see erinevus ei saa õigustada oma kulul toimuva eriotstarbelise liiniveo väljaarvamist määruse nr 561/2006 artikli 3 punktis a ette nähtud erandi kohaldamisalast.

(vt punktid 30, 31, 33, 37, 43, 49, 51 ja resolutsioon)