Kohtuasi T‑304/09

Tilda Riceland Private Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi BASmALI taotlus – Varasem registreerimata kaubamärk ja varasem tähis BASMATI – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõige 4 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 4)

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Registreerimata kaubamärgi või mõne muu kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastulause – Tingimused – Vastulause esitaja kohustus tõendada tähisele õiguste omandamine – Vastulause toetuseks esitatud siseriiklike õigusnormidega arvestamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 4)

Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 4 kohaselt ei registreerita registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki siis, kui esiteks selle tähise suhtes kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt ja sellega ettenähtud ulatuses on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva, ja teiseks, kui kõnealune tähis annab omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Sellest tuleneb, et määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 4 kohaldamise üks tingimus on vastulause esitaja kohustus tõendada, et ta on oma vastulause aluseks oleva tähise omanik. See tingimus tähendab, et vastulause esitaja peab tõendama, et ta on omandanud õigused sellele tähisele. Need õigused peavad võimaldama nimetatud sätte alusel keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Küsimuses, kas vastulause esitaja on omandanud õigused registreerimata kaubamärgile või kaubanduses kasutatavale tähisele ja kas ta on seega vastulause aluseks oleva tähise omanik selle sätte tähenduses, ei tohi kõrvale jätta siseriiklikku õigust, millele on vastulauses tuginetud. Nimelt on selles kontekstis just siseriiklik õigus see, mille alusel määratletakse eelkõige selle sätte alusel esitatud vastulause aluseks olevale tähisele õiguste omandamise tingimused ja kord.

(vt punktid 16 ja 17, 22)