Language of document : ECLI:EU:T:2018:602

Kohtuasjad T639/15–T666/15 ja T94/16

Maria Psara jt

versus

Euroopa Parlament

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kuluhüvitised – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Dokumentide puudumine – Isikuandmed – Määrus (EÜ) nr 45/2001 – Andmete edastamise vajalikkus – Konkreetne ja individuaalne hindamine – Osaline tutvumine – Ülemäärane halduskoormus – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 25. septembri 2018. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumine seetõttu, et see dokument kõnealusel institutsioonil puudub või seda ei ole alles hoitud – Euroopa Parlamendi liikmete poolt üldkulude hüvitiste kasutamist käsitlevate dokumentidega tutvumise taotlus – Dokumendid, mida parlamendil ei ole

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001; Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus, artiklid 25 ja 26)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentide kättesaadavuse põhimõtte piirangud – Dokumentidega tutvumise taotluses viidatud dokumentide olemasolu – Puudumise eeldamine, mis põhineb asjaomase institutsiooni sellekohasel kinnitusel – Lihtne eeldus, mis on asjakohaste ja kooskõlas olevate tõendite alusel kummutatav

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus nr 45/2001 – Mõiste „isikuandmed“ – Euroopa Parlamendi liikmetele makstud päevaraha ja hüvitisi käsitlevad dokumendid – Hõlmamine – Isikuandmete seotus muude andmetega, mis on avalikud – Mõju puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 2 punkt a)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Kohustus hinnata kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega – Määruse nr 1049/2001 kõigi sätete kohaldatavus kõigi isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotluste suhtes

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001 ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus nr 45/2001 – Isikuandmetega tutvumise taotlus – Kohustus tõendada andmete edastamise vajalikkust – Ulatus – Kontrollimine asjaomase institutsiooni poolt – Hindamiskriteeriumid – Taotleja tuginemine üldiselt sõnastatud ja läbipaistvusele osutavatele eesmärkidele – Rahuldamata jätmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentide kohta kehtivatele üldistele eeldustele – Piirid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

7.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohustus võimaldada osaliselt tutvuda andmetega, mis ei ole eranditega hõlmatud – Kohustuse välistamine ülemäärase halduskoormuse korral – Isikuandmete kustutamine rohkem kui neljas miljonis dokumendis – Dokumentidega osalise tutvumise võimaldamisest keeldumine – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 6)

8.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Vajadus vastata kõigile kordustaotluses esitatud argumentidele – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

1.      Üldsuse õigus dokumentidega tutvuda, mis on sätestatud määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, puudutab üksnes selliseid institutsioonide dokumente, mis on tõepoolest nende valduses, ja see õigus ei saa laieneda dokumentidele, mis ei ole institutsioonide valduses või mida ei ole olemas.

Mis puutub taotlusse tutvuda dokumentidega, millest nähtub üksikasjalikult, kuidas ja millal igast liikmesriigist valitud parlamendiliikmed kulutasid mitmesugustel ajavahemikel oma üldkulude hüvitisi, siis nähtub Euroopa Parlamendi büroo otsuse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artiklitest 25 ja 26, et parlamendiliikmed saavad igakuise hüvitise kindlas summas, mis pealegi on üldsusele teada, taotluse alusel, mis on esitatud mandaadi alguses. Kuna aga üldkulude hüvitisi makstakse kindlas summas, siis ei ole Euroopa Parlamendil ühtegi dokumenti, mis näitaks üksikasjalikult, kuidas liikmed neid hüvitisi sisuliselt või ajaliselt on kasutanud. Järelikult ei ole Euroopa Parlamendil vaidlusaluseid andmeid ja seega ei saa ta avalikustada dokumente, mida nende kohta taotletakse.

(vt punktid 27 ja 29–31)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 33–35)

3.      Parlamendi valduses olevad dokumendid, mis käsitlevad reisikulude hüvitisi ja päevarahasid, identifitseerides paratamatult iga asjasse puutuva parlamendiliikme kas või hüvitiste maksmise tarbeks on dokumendid, mis sisaldavad teavet üheselt identifitseeritud füüsilise isiku kohta määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 2 punkti a tähenduses. Sama lugu on parlamendi valduses olevate dokumentidega, mis käsitlevad parlamendiliikmete assisteerimise kulusid, identifitseerides paratamatult iga asjasse puutuva parlamendiliikme ja vastavate hüvitiste saajad kas või ainult hüvitiste maksmise tarbeks.

Selles osas ei saa vaidlusaluseid andmeid eristada vastavalt sellele, kas need kuuluvad erasfääri või avalikku sfääri, kuna mõiste „isikuandmed“ määruse nr 45/2001 artikli 2 punkti a tähenduses ei lange kokku mõistega „eraelu puudutavad andmed“. Küsimus, kas esineb parlamendiliikmete õigustatud huvide kahjustamise oht, ei saa samuti mõjutada vaidlusaluste andmete liigitamist isikuandmete hulka. Ka see, et asjaomaseid isikuid puudutavad andmed on tihedalt seotud avaliku teabega nende isikute kohta, eriti kuna need on välja pandud parlamendi veebisaidil, mis puudutab eelkõige parlamendiliikmete nimesid, ei tähenda sugugi, et need andmed oleks lakanud olemast isikuandmed nimetatud sätte tähenduses. Teisisõnu ei saa vaidlusaluste andmete liigitamist isikuandmete hulka välistada lihtsalt asjaolu, et andmed on seotud muude andmetega, mis on avalikud, ja seda olenemata küsimusest, kas nende andmete avalikustamine kahjustaks asjasse puutuvate isikute õigustatud huve.

(vt punktid 46–48 ja 50–53)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 65 ja 66)

5.      Olukorras, kus on tegemist otsustega, millega institutsioon lükkab isikuandmeid sisaldava teabe saamise taotluse tagasi põhjendusel, et see on hõlmatud määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud erandiga, mis kaitseb eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, tohib neid andmeid edastada vaid siis, kui vastuvõtja tõendab edastamise vajalikkust ja kui ei ole vähimatki alust arvata, et edastamine võiks kahjustada andmesubjekti õigustatud huve, lähtudes määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punktist b, mida institutsioonid on kohustatud järgima, kui nad lahendavad isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotlust.

Nii nähtub määruse nr 45/2001 artikli 8 punkti b sõnastusest endast, et isikuandmete edastamiseks peavad olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Selles kontekstis on kõigepealt selliste andmete edastamist taotlev isik kohustatud tõendama edastamise vajalikkust. Pärast selliste tõendite esitamist peab asjaomane institutsioon kontrollima, ega ei ole vähimatki alust karta, et edastamine võib kahjustada andmesubjekti õigustatud huve. Nimetatud säte nõuab seega, et taotluse saanud institutsioon hindaks kõigepealt, kas isikuandmete edastamine on taotleja soovitavat eesmärki arvestades vajalik ja seega proportsionaalne, kas on täidetud määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b sätestatud vajalikkuse tingimus, mida tuleb tõlgendada kitsalt ja mis tähendab taotleja kohustust tõendada, et isikuandmete edastamine on kõigist mõeldavatest meetmetest kõige sobivam taotleja soovitava eesmärgi saavutamiseks ja selle eesmärgiga proportsionaalne, mistõttu taotlejal on kohustus esitada sellekohased sõnaselged ja õiguspärased põhjendused.

Kui vaidlusaluste andmete edastamise vajalikkuse tõendamiseks on viidanud mitmesugustele eesmärkidele – näiteks eesmärk tagada üldsuse õigus saada teavet ja õigus läbipaistvusele –, mis on sõnastatud liiga laialt ja üldiselt, siis ei saa asjaomasele institutsioonile ette heita, et ta ei teinud nende eesmärkide põhjal järeldust, et isikuandmete edastamise vajalikkus on kaudselt tõendatud. Vastupidise hinnanguga põhimõtteliselt kohustataks institutsiooni üldiste kaalutluste põhjal, mis käsitlevad üldsuse huvi isikuandmete avalikustamise vastu, tegema järeldust, et andmete edastamise vajalikkus on kaudselt tõendatud. Ka avaliku arutelu tekitamise soov ei saa olla piisav, et tõendada isikuandmete edastamise vajalikkust, kuna selline argument on seotud ainult dokumentidega tutvumise taotluse eesmärgiga. Ühtki läbipaistvuse eesmärki ei saa automaatselt eelistada isikuandmete kaitse õigusele.

(vt punktid 69–76, 90 ja 91)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 102–105)

7.      Ei saa tõsimeeli vaidlustada seika, et kõigi isikuandmete kustutamine rohkem kui neljas miljonis dokumendis tooks kaasa ülemäärase halduskoormuse, millest tulenevalt võib dokumentidega osalise tutvumise võimaldamisest keeldumine määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 6 alusel olla põhjendatud.

(vt punktid 127 ja 129)

8.      Mis puudutab dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise otsust, siis ei saa asjaomasele institutsioonile ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist, põhistades seda väitega, et institutsioon ei ole otsuses vastanud kõigile argumentidele, mille taotleja oli esitanud oma kordustaotluses dokumentidega tutvumiseks. Põhjendamiskohustus ei pane nimelt asjaomasele institutsioonile kohustust vastata igale argumendile, mis on esitatud lõpliku otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluses.

(vt punktid 133 ja 134)