AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

9. detsember 2010

Kohtuasi F‑87/08

Gisela Schuerings

versus

Euroopa Koolitusfond (ETF)

Avalik teenistus – Euroopa Koolitusfondi personal – Ajutine teenistuja – Tähtajatu tööleping – Teenistusest vabastamine – Nõuetekohase põhjenduse nõue – Ametikoha kaotamine – Hoolitsemiskohustus – Teisele ametikohale määramine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega G. Schuerings palub sisuliselt tühistada ETF‑i 23. oktoobri 2007. aasta otsus, millega tema tööleping öeldi üles 31. augustist 2008, ning mõista ETF‑ilt välja hüvitis tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus: Tühistada 23. oktoobri 2007. aasta otsus hageja teenistusest vabastamise kohta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista kohtukulud välja ETF‑ilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Väited

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Liidu asutuse tegevusevaldkonna piiramine – Kohustus hinnata teenistuja teisele ametikohale määramise võimalust

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Õigusvastase teenistusest vabastamisega tekitatud kahju – Mittevaralise kahju hüvitamine – Tingimused

1.      Asjaolu, et hea halduse põhimõte ei anna üksikisikutel õigusi, välja arvatud juhul, kui seda väljendab konkreetne õigus, ei muuda vastuvõetamatuks väidet või väiteosa, mis käsitleb selle põhimõtte rikkumist, sest vastasel juhul oleks tegemist väite või väiteosa põhjenduseks esitatud argumentide analüüsimata jätmisega. Ainult nende argumentide sisulisel analüüsimisel on võimalik kindlaks teha, kas administratsioon võis rikkuda konkreetset õigust, mis on hea halduse põhimõtte väljendus.

(vt punkt 39)

2.      Liidu asutuse tegevusvaldkonna piiramine võib olla õiguslikult piisav põhjendus tähtajatu lepinguga teenistuja lepingu ülesütlemiseks, kuid seda siiski tingimusel, et selles asutuses ei ole ametikohta, kuhu asjaomase teenistuja saaks üle viia. Ainult viimati nimetatud juhul on teenistusest vabastamine põhjendatud sellega, et asjaomase asutuse tegevusvaldkonda piiratakse.

Sellega seoses ei oma tähtsust, et asutusesisesed normid näevad ette erivalikumenetlused juhul, kui teenistujaid viiakse vabadele ametikohtadele asutusesiseselt üle. Enne vaba ametikoha teate avaldamist selleks, et täita ametikohta asutusesisese üleviimisega, on administratsioonil alati võimalus omal algatusel teenistuse huvides viia teenistuja teisele ametikohale üle ning tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kuna administratsiooni algatusel üle viidud teenistujad ei ole samas olukorras ametnikega, kes taotlevad enda üleviimist. Samuti ei ole oluline asjaolu, et võeti kõrvalmeetmeid. Kuigi kõrvalmeetmete võtmisega aidati vaieldamatult kaasa hoolitsemiskohustuse täitmisele, mida asutus peab pealegi tegema, ei vabasta see pädevat asutust kohustusest õigustada oma teenistusest vabastamise otsuseid nõuetekohaste põhjendustega.

Sellest järeldub, et enne, kui liidu asutus asub tähtajatu töölepinguga ametnikku ametist vabastama, põhjusel et sellele ametnikule antud töökohustused on kaotatud või teisele üksusele üle viidud, lasub asjaomasel asutusel kohustus uurida, kas huvitatud isikut ei saaks üle viia mõnele teisele olemasolevale ametikohale või sellisele, mis eelkõige asjaomasele asutusele uute pädevuste lisamise järgselt peaks peatselt loodama.

Seda analüüsides on asutuse ülesanne viia tasakaalu teenistuse huvid, mis nõuavad selle isiku töölevõtmist, kes on olemasoleva või peatselt loodava ametikoha täitmiseks kõige sobivam, ja selle teenistuja huvid, kelle teenistusest vabastamist kavandatakse. Selle tegemiseks peab ta oma kaalutlusõiguse raames arvesse võtma erinevaid kriteeriume, mille hulgas on ametikoha nõuded seoses teenistuja kvalifikatsiooni ja potentsiaaliga; asjaolu, kas asjaomase isiku töölepingus on märgitud või mitte, et ta on tööle võetud kindlale ametikohale; tema hindamisaruanded, aga ka tema vanus, teenistuses oldud staaž ja need aastad, mis tal pensioniõiguste saamiseks jäänud on.

(vt punktid 59–63)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. jaanuar 2007, kohtuasi F‑55/06: de Albuquerque vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑35 ja II‑A‑1‑183, punktid 93 ja 94); 24. aprill 2008, kohtuasi F‑74/06: Longinidis vs. Cedefop (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑125 ja II‑A‑1‑655, punkt 138).

3.      Kuigi igasugune teenistusest vabastamine tekitab iseenesest teenistusest vabastatud ametnikus või teenistujas tõrjutuse tunde, frustratsiooni ja teadmatuse tuleviku ees, ei tähenda liidu kohtu poolt teenistusest vabastamise otsuse õigusvastaseks tunnistamine automaatselt seda, et on õigus saada kahjuhüvitis mittevaralise kahju eest. Ainult erijuhtudel võib tõdeda, et tööandja tegevus mõjutas teenistujat määral, mis läheb kaugemale sellest, mida teenistusest vabastatud isik tavapäraselt tunneb, ja seda eelkõige siis, kui tööandja tugines põhjendustele, mis sisaldavad selle teenistuja võimetele või tegevusele antud hinnanguid, mis võivad teda haavata.

(vt punkt 73)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 2000, kohtuasi T‑223/99: Dejaiffe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2000, lk I‑A‑277 ja II‑1267, punkt 91).