ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

3. detsember 2015

Kohtuasi T‑127/14 P

Alvaro Sesma Merino

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – 2011.-2012. aasta eesmärgid – Huve kahjustav akt – Vastuvõetavus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 11. detsembri 2013. aasta otsuse Sesma Merino vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (F‑125/12, EKL AT, EU:F:2013:192) peale selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista kohtukulud välja Alvaro Sesma Merino'lt.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Ametniku eesmärkide kindlaksmääramise otsus, mis on vastu võetud enne lõplikku otsust ja mis ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnikud – Ametisse määramine – Talituste ümberkorraldamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid – Ametikohtade võrdväärsuse põhimõte

(Personalieeskirjad, artiklid 5 ja 7)

1.      Seoses akti või otsusega, mille koostamine toimub mitmes etapis, ei tekita vahemeetmed, mille eesmärk on üksnes lõpliku otsuse ettevalmistamine, iseenesest siduvaid õiguslikke tagajärgi. Selliseid tagajärgi tekitab üksnes akt, mis määrab lõplikult kindlaks asjaomase institutsiooni seisukoha ning seni, kuni see akt ei ole veel vastu võetud, ei mõjuta see otse ja viivitamatult asjaomaste isikute õiguslikku seisundit.

Seega, kui meede iseenesest tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, mõjutades otse ja viivitamatult asjaomaste isikute seisundit, on tegemist huve kahjustava aktiga, mille peale saab esitada kaebuse ja seejärel hagi liidu kohtusse vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2 ja artikli 91 lõikele 1. Asjaolu, et seda meedet võidakse võtta arvesse muu meetme hilisemal võtmisel ning seetõttu võib esimesena nimetatud meedet pidada hõlmatuks sisemenetlusega, mille tulemusel muu meede võeti, ei ole see piisav selleks, et esimest meedet mitte kvalifitseerida huve kahjustavaks aktiks.

Nii ei ole asjaolu, et ametnikule kindlaksmääratud ajavahemikuks eesmärkide kindlaksmääramise otsuse vastuvõtmine on ettevalmistus, mis on vajalik järgmise hindamise ajal vastuvõetava lõpliku otsuse tegemiseks, iseenesest piisav, et järeldada, et eesmärkide kindlaksmääramise otsus ei ole huve kahjustav akt. Lisaks peab tõendama, et viimati nimetatud otsus ei tekita iseenesest siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad otse ja viivitamatult asjaomase ametniku olukorda.

(vt punktid 26, 27 ja 29)

2.      Liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus oma teenistusüksuste töö korraldamisel, et täita neile usaldatud ülesandeid ning vastavalt sellele määrata oma töötajatele ülesanded, jälgides siiski, et seda tehakse teenistuse huvides ja kooskõlas ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega.

Seega, kuigi ametniku kohustused ei tohi olla väiksemad tema palgaastmele ja ametikohale vastavatest ametikohustustest, ei saa need siiski minna ilmselgelt kaugemale nendest, mida mõistlikult võib nõuda asjaomase palgaastmega ametnikult, kes on kõnealusel töökohal, ning seda enam, kui selline nõue oleks samuti ilmselgelt vastuolus teenistuse huvidega.

(vt punktid 31, 37 ja 38)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 23.3.1988, Hecq vs. komisjon, 19/87, EKL, EU:C:1988:165, punkt 6 ja seal viidatud kohtupraktika.