Language of document :

Oriol Junqueras i Viese 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-24/20: Junqueras i Vies versus parlament

(kohtuasi C-115/21 P)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Oriol Junqueras i Vies (esindaja: advokaat A. Van den Eynde Adroer)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kuues koda) 15. detsembri 2020. aasta määrus kohtuasjas T-24/20;

tunnistada selle poole esitatud hagi täielikult vastuvõetavaks;

avada uuesti menetlus, et Euroopa Liidu Üldkohtu kuues koda jätkaks vastuvõetavaks tunnistatud hagi menetlemist;

mõista vastuvõetamatuse vastuväite menetluse kohtukulud ja käesoleva apellatsioonimenetluse kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: Õigusnormi rikkumine 1976. aasta valimisakti1 artikli 13 lõike 3 ja artikli 7 lõike 3 tõlgendamisel. Ei toimunud volituste äravõtmist, vaid kohaldati ühitamatuse alust, mida ei olnud ette nähtud vastavalt 1976. aasta valimisakti artikli 7 lõikele 3. Euroopa Parlament ei saanud võtta teatavaks O. Junqueras i Viesi volituste äravõtmist ega mingit ühitamatuse alust, mis on kehtestatud kooskõlas 1976. aasta valmisakti artikli 7 lõikega 3, kuna ei ühte ega teist ei esinenud, kuna Euroopa Parlamendi poolt „teatavaks võtmine“ annab õigusliku mõju otsusele, mis ei võinud sellist mõju omada, ja muudab selle vaidlustatavaks aktiks ELTL artikli 263 tähenduse, rikkudes nii O. Junqueras i Viesi õigusi (eelkõige põhiõiguste harta artiklit 39 ja EL privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklit 9).

Teine väide: Õigusnormi rikkumine Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 lõike 7 tõlgendamisel ja kohaldamisel. Vaidlustatud kohtumääruses on õigusnormi rikutud, kuna järeldatakse, et Euroopa Parlamendil ei ole pädevust keelduda tunnistamast ühitamatuse aluseid vastavalt sellele artiklile. Jättes kohaldamata Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 lõike 7, on Euroopa Parlamendi otsusega muudetud O. Junqueras i Viesi õiguslikku olukorda, mõjutades tema õiguse (täpsemalt õigusi, mis tal on põhiõiguste harta artikli 39 ja EL privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 9 alusel); ja seetõttu on vaidlustatud kohtumäärusega õigusnormi rikutud, kuna seal järeldati, et ei ole võimalik hagi esitada ELTL artikli 263 alusel.

Kolmas: 1976. aasta valimisakti artiklite 8 ja 12 ning Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 3 lõike 2 väär tõlgendamine, kuna O. Junqueras i Viesi suhtes kohaldatud ühitamatuse alus ei kuulu valimismenetluse alla. Ei saa järeldada, et riik võiks tuvastada selle ühitamatuse aluse kooskõlas 1976. aasta valimisaktis sätestatud valimismenetlust käsitlevate õigusnormidega. Vaidlustatud kohtumääruses on õigusnormi rikutud, kuna selles ei järeldata, et 1976. aasta valimisakti artikli 13 lõige 1 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 lõige 7 on vastuolus põhiõiguste harta artikliga 39 (mõlemad lõiked), artikliga 41 (lõiked 1 ja 2) ja artikli 21 (lõige 2), kehtestades õiguste piirangud, mis on vastuolus põhiõiguste harta artikli 52 lõigetega 1 ja 3. Kohtumääruses on tehtud viga, kuna ei võetud arvesse, et põhiõiguste harta on Euroopa Liidu õiguse normihierarhias esmase õiguse hulgas. Kohaldades põhiõiguste hartaga vastuolus olevaid norme, on vaidlusalune akt ilmselgelt otsus, mis mõjutab O. Junqueras i Viesi õiguslikku seisundit ja mida saab ELTL artikli 263 alusel vaidlustada, mistõttu on vaidlustatud kohtumääruses õigusnormi rikutud. Teise võimalusena oleks vaidlustatud kohtumäärus pidanud tõlgendama 1976. aasta valimisakti artikli 13 lõiget 3 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 lõiget 7 kooskõlaliselt hartas kaitstud õiguste ja Euroopa Kohtu praktikaga, võttes ühtlasi arvesse konkreetse juhtumi erakorralisi asjaolusid ja teavet, mis Euroopa Parlamendil juba oli. Vaidlustatud kohtuotsuses on õigusnormi rikutud, kuna seal ei leitud, et konkreetses juhtumis võis tõepoolest järeldada, et esines Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 lõike 7 tähenduses sisuline viga, mis andis Euroopa Parlamendile õiguse keelduda ametikohta vabaks tunnistamast või kohaldatud ühitamatuse alust tunnistamast. Seetõttu on vaidlustatud kohtumääruses õigusnormi rikutud, kuna vaidlusalune akt tekitab O. Junqueras i Viesile õiguslikke tagajärgi ja on ELTL artikli 263 alusel vaidlustatav.

Neljas: Apellatsioonkaebusega vaidlustatud kohtumääruses on õigusnormi rikutud, kuna järeldatakse, et Euroopa Parlamendi presidendil ei ole Euroopa Liidu õiguse alusel kohustust parlamendi kodukorra artikli 8 järgseid meetmeid võtta. Õiguskorda tuleb tõlgendada selle tervikut arvestades, ning põhiõiguste harta artikkel 39 (mida liikmesriigid peavad põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 alusel kohaldama), lojaalse koostöö kohustus, EL privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikkel 9 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 6 muudavad kohustuslikuks järgida O. Junqueras i Viesi õigusi, kui Euroopa Parlamendi president teavitab liikmesriiki olukorrast vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 8. Apellatsioonkaebusega vaidlustatud kohtumääruses on vääralt tõlgendatud, et siinses asjas ei esine erilisi asjaolusid, mida arvestades on Euroopa Parlamendi tegevusetus vaidlustatav akt (mitu eelnevat taotlust O. Junqueras i Viesi immuniteedi maksmapanemiseks, mis jäeti menetlemata, ja eelkõige Euroopa Kohtu otsus, milles tunnistatakse, et tal on [Euroopa Parlamenti] valitud [liikme] staatus, ja mis võimaldab järeldada tema õiguste rikkumist, kuna ei esitatud taotlus tema immuniteedi äravõtmiseks). [V]aidlustatud kohtuotsuses on vääralt tõlgendatud seda, et konkreetse juhtumi eripärastel asjaoludel kujutab keeldumine menetleda Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 8 järgset kiireloomulise kaitse taotlust endast otsust, mis tekitab õiguslikke tagajärgi O. Junqueras i Viesi immuniteedi kaitsele, ja seetõttu on see vaidlustatav ELTL artikli 263 alusel.

____________

1 EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5.