Language of document : ECLI:EU:T:2011:218

Kohtuasi T‑343/08

Arkema France

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Naatriumkloraadi turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Rikkumise süüks panemine – Trahvid – Raskendav asjaolu – Korduvus – Kergendav asjaolu – Koostöö haldusmenetluses – Oluline lisaväärtus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 27)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kaitseõigused – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusõigus – Korduvuse eripäraste tunnuste arvesse võtmine – Hõlmamine – Aegumistähtaja määramata jätmine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumise tuvastamise ja trahvi määramise otsus – Ettevõtja rikkumiste korduvuse tuvastamiseks selliste varem sama ettevõtja toime pandud rikkumiste arvesse võtmine, mille eest on komisjon juba karistanud

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta, mis on tehtud pärast komisjon teist otsust sama ettevõtja kohta – Trahvi summa veel kord suurendamine korduvuse tõttu

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Võimalus tõsta trahvide taset, et suurendada nende hoiatavat mõju

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõte

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusõigus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Käitumine peab olema lihtsustanud rikkumise tuvastamist komisjoni poolt

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 18; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Väljaspool koostööteatise kohaldamisala trahvi vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused

(Komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 1 ja komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 neljas taane)

13.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused

(Komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 21; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 neljas taane, ja komisjoni teatis 2008/C 167/01, punkt 5)

14.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Kui komisjon märgib vastuväiteteatises sõnaselgelt, et ta asub uurima, kas asjaomastele ettevõtjatele tuleb trahvid määrata, ja mainib ka peamisi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis võivad trahvi määramise kaasa tuua, nagu oletatava rikkumise raskusaste ja kestus ning asjaolu, et rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest, täidab komisjon oma kohustust järgida ettevõtjate õigust olla ära kuulatud. Nii toimides annab komisjon neile ettevõtjatele piisavalt andmeid enda kaitsmiseks mitte üksnes rikkumise tuvastamise, vaid ka neile trahvi määramise eest.

(vt punkt 54)

2.      Mis puudutab konkurentsinormide rikkumise eest määratud trahvisummade kindlaksmääramist, siis on vastuväiteteatises viidatud ettevõtjate kaitseõigused tagatud võimalusega esitada komisjonile märkusi rikkumise kestuse, raskusastme ja konkurentsivastasuse etteaimatavuse kohta. Lisaks sellele on trahvisumma kindlaksmääramisel ettevõtjatel täiendav tagatis, kuna Üldkohus teeb otsuse täieliku pädevuse raames ja võib muu hulgas trahvi määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel tühistada või seda vähendada.

(vt punkt 55)

3.      Mis puudutab korduvust kui raskendavat asjaolu, siis pelk asjaolu, et komisjon on oma varasemas otsuste tegemise praktikas leidnud, et teatud asjaolud ei kujutanud endast trahvisumma kindlaksmääramisel arvessevõetavat raskendavat asjaolu, ei tähenda, et ta oleks kohustatud andma hilisemas otsuses sama hinnangu. Ettevõtjale teises asjas antud võimalus avaldada arvamust kavatsuse kohta tuvastada tema suhtes korduvus ei tähenda seda, et komisjonil oleks kohustus tegutseda sel viisil kõikide juhtumite puhul, ega ka seda, et sellise võimaluse puudumisel on asjaomasel ettevõtjal takistatud täielikult teostada oma õigust olla ära kuulatud.

(vt punkt 56)

4.      Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et liidu institutsioonide aktid ei ületaks määra, mis on asjakohane ja vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks. Trahvide arvutamise kontekstis tuleb rikkumiste raskusaste kindlaks määrata seoses mitme asjaoluga ning mitte ühelegi asjaolule ei tohi omistada tähtsust, mis oleks teiste hindamiselementidega võrreldes ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab selles kontekstis, et komisjon peab määrama trahvi proportsionaalselt asjaoludega, mida ta võttis arvesse rikkumise raskusastme hindamisel, ning et komisjon peab neid asjaolusid seejuures seostatult ning objektiivselt põhjendatult kohaldama.

(vt punkt 63)

5.      Lisaks on komisjonil kaalutlusõigus, kui ta trahvi suuruse kindlaksmääramisel valib, millised on arvessevõetavad asjaolud, mille hulka kuuluvad näiteks juhtumi eripärased asjaolud, selle kontekst ja trahvide hoiatav mõju, ilma et ta peaks tingimata tuginema kohustuslikult arvessevõetavate kriteeriumide siduvale või ammendavale loetelule.

Korduvuse eripäraste tunnuste tuvastamine ja hindamine kuulub komisjoni kaalutlusõiguse hulka ning komisjon ei saa sellise tuvastamise käigus olla seotud võimaliku aegumistähtajaga.

Korduvus on nimelt oluline asjaolu, mida komisjon peab hindama, kuna selle arvessevõtmise eesmärk on kutsuda neid ettevõtjaid üles oma käitumist muutma, kellel on ilmselgelt kalduvus konkurentsinorme eirata. Komisjon võib seega igal üksikjuhtumil arvestada sellisele kalduvusele viitavaid tunnuseid, sealhulgas kahe asjaomase rikkumise vahel möödunud ajale. Kuigi ei ole mingit aegumistähtaega, mis takistaks komisjonil korduvust tuvastada, on samuti tõsi, et vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei saa komisjon ajaliste piiranguteta arvesse võtta ühte või mitut varasemat otsust, millega ettevõtjat on karistatud.

(vt punktid 64–66, 68)

6.      Non bis in idem põhimõte on ühenduse õiguse aluspõhimõte, mis keelab konkurentsiõiguse valdkonnas ettevõtja karistamise või tema suhtes menetluse alustamise teist korda konkurentsivastase tegevuse eest, mille eest teda on juba karistatud või seoses millega on tuvastatud tema vastutuse puudumine varasema otsusega, mida ei saa enam vaidlustada. Non bis in idem põhimõtet kohaldatakse juhul, kui on täidetud kolm tingimust: teod on samad, rikkumise toime pannud isik on sama ja kaitstav õigushüve on sama.

Non bis in idem põhimõtet ei riku asjaolu, et komisjon võtab otsuses, millega tuvastatakse ettevõtja osalemine kartellikokkulepetes ning määratakse viimasele trahv, arvesse sama ettevõtja varasemaid rikkumisi, mille eest on komisjon teda karistanud, kuna neid varasemaid rikkumisi ei võeta arvesse mitte selleks, et nende eest teist korda karistust määrata, vaid üksnes selleks, et tuvastada asjaomase ettevõtja rikkumiste kordumine, et määrata selle trahvi summa, millega karistatakse uue rikkumise eest.

Teiseks ei ole mingil juhul eespool mainitud non bis in idem põhimõtte kohaldamise kumulatiivsed tingimused täidetud, kui teod ei ole samad.

(vt punktid 80–84)

7.      See oleks hoiatuseesmärgiga vastuolus, kui komisjon võtaks asjaolu, et ühes varasemas otsuses on ta seoses korduvusega arvesse võtnud esimest rikkumist, arvesse selleks, et välistada hilisemas otsuses trahvi põhisumma suurendamine selle rikkumise tõttu. Niisugune lahendus tooks nimelt kaasa olukorra, mis töötaks vastu trahvi hoiatuseesmärgile ja milles palju kordi rikkumise toime pannud ettevõtjale määratav trahvisumma ei suurene järk-järgult vastavalt tema toime pandud rikkumiste arvule, kuid milles talle määratava trahvi piirmäär vastupidi järk-järgult väheneb vastavalt teda karistavate otsuste arvu suurenemisele.

Lisaks ei ole mingit tähtsust sellel, et varasemad otsused, milles karistati kõnealust ettevõtjat, puudutavad samaaegseid tegusid kui vaidlustatud otsus, kuna komisjon tugines siis, kui ta tuvastas vaidlustatud otsuses kõnealuse ettevõtja rikkumiste kordumise, üksnes teistele varasematele otsustele, mis tehti enne selle rikkumise algust, mille eest määrati karistus.

(vt punktid 88 ja 89)

8.      Vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõigetele 2 ja 3 võib komisjon oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, kui need on rikkunud EÜ artiklit 81, ning võtta sellega seoses arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust. Need sätted on trahvi arvutamisel korduvuse arvessevõtmiseks asjakohane õiguslik alus.

Lisaks tagavad suunised, mille komisjon võtab vastu trahvide suuruse arvutamiseks, ettevõtjate õiguskindluse, arvestades et suunistes määratakse kindlaks meetodid, mille komisjon on trahvide summa määramise tarvis enda jaoks kehtestanud. Ametiasutus ei või konkreetsel juhul nendest kõrvale kalduda, kui ta ei esita võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi.

Ka ei ole komisjoni varasem otsuste tegemise praktika kasutatav konkurentsi valdkonnas määratavate trahvide õigusliku raamistikuna. Komisjonil on trahvisummade kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus. Ta ei ole seotud oma varasemate hinnangutega ning ta ei ole kohustatud kasutama täpseid matemaatilisi valemeid.

Selle ulatusliku õiguse eesmärk on võimaldada tal suunata ettevõtjate tegevust konkurentsinormide järgimisele.

Asjaolu, et komisjon on minevikus kohaldanud teatud liiki rikkumiste korral teatud tasemel trahve, ei saa võtta temalt võimalust igal hetkel seda taset määruses nr 1/2003 sätestatud piirides tõsta, kui see on vajalik konkurentsipoliitika elluviimise tagamiseks.

Konkurentsinormide tõhus kohaldamine nõuab vastupidi, et komisjon saaks igal hetkel kohandada trahvide taset vastavalt selle poliitika vajadustele. Nii võib ettevõtjale määratud trahvi põhisumma teatud tasemel suurendamine olla õigustatud selle ettevõtja täiendava hoiatamise vajadusega, arvestades tema kalduvust konkurentsinorme eirata, samas kui mõnele teisele ettevõtjale määratud trahvi põhisumma muul tasemel suurendamine võib olla põhjendatud vajadusega tagada viimasele määratud trahvi hoiatav mõju, arvestades asjaolu, et kuna tema kogukäive oli oluliselt suurem kui teistel kartelliosalistel, oli tal võimalik kergemini oma trahvi maksmiseks vajalikud rahalised vahendid hankida.

(vt punktid 96, 98–101, 106)

9.      Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on nõutav, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Pelk asjaolu, et komisjon on oma varasemas otsuste tegemise praktikas ettevõtjale konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi põhisumma suurendamisel kasutanud teatud määra, ei tähenda, et mõne muu otsuse raames jäi ta ilma võimalusest seda määra suurendada piirides, mille ta on endale suunistes kehtestanud, selleks et kutsuda asjassepuutuvat ettevõtjat üles oma konkurentsivastast tegevust muutma.

(vt punktid 108 ja 109)

10.    Juhtudel, kui liidu institutsioonidel on oma ülesannete täitmisel kaalutlusõigus, on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Nende tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi puhul tähtsust omavaid asjaolusid.

(vt punkt 111)

11.    Komisjonil on trahvide arvutamise meetodi küsimustes ulatuslik kaalutlusõigus ning ta võib sellega seoses võtta arvesse mitut asjaolu, mille hulgas on asjaomaste ettevõtjate koostöö selle institutsiooni talituste läbi viidava uurimise ajal. Selles raamistikus peab komisjon andma keerulisi faktilisi hinnanguid, näiteks selliseid, mis puudutavad iga ettevõtja koostööd.

Kartelliosaliste tehtud koostöö hindamise raames saab vaidluse aluseks olla üksnes komisjoni ilmselge hindamisviga, kuna komisjonil on ulatuslik kaalutlusruum ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasulikkuse hindamisel, eeskätt võrreldes teiste ettevõtjate panusega.

Konkurentsiõiguse rikkumises osalenud ettevõtjate trahvide vähendamine koostöö korral lähtub kaalutlusest, et selline koostöö hõlbustab komisjoni tööd rikkumise tuvastamisel ja vajaduse korral sellele lõpu tegemisel. Vähendamise põhjust silmas pidades ei või komisjon jätta arvestamata esitatud informatsiooni kasulikkust, mis sõltub tingimata juba komisjoni valduses olevatest tõenditest.

Kuigi komisjon on kohustatud põhjendama, miks tema hinnangul on ettevõtjate poolt koostööteatise alusel komisjonile esitatud tõendid sellise väärtusega, et need kas õigustavad määratud trahvi vähendamist või mitte, on seevastu ettevõtjad, kes soovivad komisjoni otsust vaidlustada, kohustatud tõendama, et ilma teabeta, mille need ettevõtjad komisjonile vabatahtlikult edastasid, ei oleks viimane suutnud rikkumist olulises osas tõendada ja seega trahve määravat otsust vastu võtta.

Juhul, kui ettevõtja koostööna üksnes kinnitab vähem täpsel ja otsesel viisil teavet, mida teine ettevõtja on koostöö käigus juba andnud, ei saa selle ettevõtja koostööd – kuigi see ei pruugi olla komisjoni jaoks täiesti kasutu – pidada võrreldavaks koostööga, mida tegi esimesena kõnealuse teabe esitanud ettevõtja. Avaldus, mis piirdub juba komisjoni valduses oleva avalduse teatavas ulatuses kinnitamisega, ei hõlbusta tegelikult komisjoni ülesannet märkimisväärselt. Seega ei ole see piisav, et õigustada trahvisumma vähendamist koostöö alusel. Lõpuks ei anna uurimise käigus ettevõtja tehtud koostöö õigust mingisugusele trahvi vähendamisele, kui see koostöö ei olnud midagi enamat kui määruse nr 1/2003 artiklist 18 tulenevate kohustuste täitmine.

(vt punktid 134–138)

12.    Suuniste (määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punkti 29 neljandas taandes on komisjon võtnud endale kohustuse – kui ta teostab oma kaalutlusõigust nende kergendavate asjaolude hindamisel, mida ta on kohustatud trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtma – vähendada trahvi juhul, kui ettevõtja teeb komisjoniga tõhusat koostööd asjades, mis jäävad välja teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, kohaldamisalast ja ettevõtja juriidilisest koostöökohustusest.

Suuniste punkti 29 neljanda taande kohaldamise tagajärg ei saa siiski olla koostööteatise kasuliku mõju kõrvaldamine.

Koostööteatise punktis 1 on ette nähtud, et selles teatises „esitatakse raamistik komisjoni uurimise käigus tehtava koostöö kompenseerimiseks sellistele ettevõtjatele, kes osalevad või on osalenud ühenduse huve kahjustavates salajastes kartellides”. Seega nähtub selle teatise sõnastusest ja ülesehitusest, et ettevõtjate trahvi võib üldjuhul nende koostöö eest vähendada üksnes siis, kui nad täidavad selles teatises ette nähtud ranged tingimused.

Säilitamaks koostööteatise kasulikku mõju, on komisjon üksnes erandlikes olukordades kohustatud suuniste punkti 29 neljanda taande alusel ettevõtja trahvi vähendama. Niisuguse olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui ettevõtja koostöö, mis ületab küll tema juriidilist koostöökohustust, kuid ei anna talle siiski õigust trahvi vähendamisele koostööteatise alusel, on komisjoni jaoks objektiivselt tarvilik. Selline tarvilikkus tuleb tuvastada, kui komisjon tugineb lõppotsuses tõenditele, mis ettevõtja esitas talle koostöö raames ja mille puudumise korral komisjonil ei oleks osaliselt või täielikult olnud võimalik kõnealuse rikkumise eest karistust määrata.

(vt punktid 168–170)

13.    Kui komisjon asendas 1996. aasta koostööteatise, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellidega seotud juhtumite puhul, 2002. aasta koostööteatisega (mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul), milles ei ole ette nähtud trahvi vähendamist pelgalt faktidele vastu vaidlemata jätmise eest, siis välistas ta üheselt selle, et trahvi võiks sel alusel vähendada 2002. aasta koostööteatise või suuniste (määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta) punkti 29 neljanda taande raames. Üksnes juhul, kui ettevõtja esitab olulise lisaväärtusega tõendeid 2002. aasta koostööteatise punkti 21 tähenduses või teavet, mille puudumise korral komisjonil ei oleks osaliselt või täielikult olnud võimalik kõnealuse rikkumise eest oma lõppotsuses karistust määrata, on komisjon kohustatud tema trahvi vähendama. Seega sõltub trahvi vähendamine üksnes objektiivsest kasust, mida komisjon ettevõtja koostööst saab.

Igal juhul säilitab komisjon vastavalt teatise, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23, punktile 5 ulatusliku õiguse otsustada, milliste juhtumite puhul on asjakohane uurida poolte huvi kokkuleppe sõlmimise vastu, ning üksnes juhul, kui menetluses osalevad ettevõtjad vastavad selle teatise tingimustele, võib nende trahvi 10% vähendada.

Järelikult on kokkuleppemenetluse teatise kohaselt üksnes komisjoni, mitte ettevõtjate ülesanne iga juhtumi asjaolusid arvesse võttes otsustada, kas selle menetluse kasutamine võimaldab hõlbustada kõnealuse rikkumise eest karistuse määramist, ning vähendada sellega seoses niisuguse ettevõtja trahvi 10%, kes vastab teatise tingimustele.

Kokkuvõttes isegi kui Euroopa Liidu mitme liikmesriigi konkurentsiõiguse kohaselt annab faktidele vastu vaidlemata jätmine õiguse trahvi vähendamisele, ei kujuta kõnealused õigusnormid, mis ei ole komisjoni jaoks siduvad, endast asjakohast õiguslikku raamistikku, mille alusel analüüsida, kas komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta ei vähendanud ettevõtja trahvi tema tehtud koostöö eest.

(vt punktid 189–192)

14.    Mis puudutab liidu kohtu kontrolli konkurentsiasjades komisjoni tehtavate otsuste üle, siis on lisaks lihtsalt õiguspärasuse kontrollile, mis võimaldab üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada, Üldkohtul vastavalt EÜ artiklile 229 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täieliku pädevuse teostamisel õigus vaidlustatud akti muuta ka seda tühistamata, selleks et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta näiteks trahvi suurust.

Selles osas ei ole alust muuta ettevõtjale konkurentsivastastes kokkulepetes osalemise tõttu komisjoni poolt määratud trahvi suurendamise 90% määra, võttes arvesse selle ettevõtja tugevat kalduvust konkurentsinorme eirata, ega muuta ka määratud trahvisummat, kuna selle ettevõtja koostöö ei olnud niisugune, mis oleks võimaldanud komisjonil osaliselt või täielikult kartelli eest karistuse määrata.

(vt punktid 203–205)