Kohtuasi T‑273/09

Associazione „Giùlemanidallajuve”

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellikokkulepped – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Kaebuse tagasilükkamine – Õigustatud huvi – Ühenduse huvi – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu hagi

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Ese – Otsus, mis põhineb argumentatsiooni mitmel iseseisval osal, millest iga osa on otsuse resolutsioonis piisav põhjendus – Otsus konkurentsi valdkonnas esitatud kaebus rahuldamata jätta – Sellise otsuse tühistamine – Tingimused

(EÜ artiklid 81, 82 ja 230)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Juhtumi uurimisega seotud ühenduse huvi arvestamine – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kaalutlusõigus – Piirid – Kohtulik kontroll – Ulatus

(EÜ artiklid 81 ja 82)

3.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Mõiste – Eristamine mõistest „turu toimimise oluline häire”

(EÜ artiklid 81 ja 82)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustus teha otsus rikkumise olemasolu kohta – Puudumine – Kaebuse rahuldamata jätmine etteheidetud tegevuste lõppemise tõttu – Tingimused – Juhtumi uurimisega seotud ühenduse huvi arvestamine – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artiklid 81 ja 82)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Otsus asi lõpetada põhjusel, et kaebajal on võimalus pöörduda siseriiklikku kohtusse – Õiguspärasus – Tingimus – Võimalus kaitsta kaebaja õigusi siseriiklikes asutustes

(EÜ artiklid 81 ja 82)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Ainult nende faktiliste ja õiguslike asjaolude läbivaatamine, millest komisjoni on teavitatud – Kohustus asja uurida ja teha otsus rikkumise olemasolu kohta – Puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus

(EÜ artiklid 81, 82 ja 253)

1.      Kui komisjon on EÜ artiklite 81 ja 82 väidetavate rikkumiste kohta esitatud kaebuse rahuldamata jätmise põhjendamisel tuginenud kahele alusele, st õigustatud huvi puudumisele ja ühenduse huvi puudumisele, ning kui kummastki neist piisab kaebuse rahuldamata jätmiseks, ei ole enam vajalik analüüsida väidet, mis käsitleb seda, et komisjon rikkus mõistet „õigustatud huvi”, juhul kui mõiste „ühenduse huvi” rikkumist käsitlev väide on tagasi lükatud.

(vt punktid 31 ja 32)

2.      Kui komisjon otsustab anda erineva tähtsuse talle esitatud kaebustele EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumiste kohta, võib ta määrata järjekorra, mille alusel kaebusi uuritakse, ja tugineda juhtumiga seonduvale ühenduse huvile kui tähtsuse hindamise kriteeriumile.

Et hinnata ühenduse huvi juhtumi uurimist jätkata, peab komisjon eelkõige kaaluma väidetud rikkumise tähtsust ühisturu toimimisele, selle olemasolu tuvastamise tõenäosust ja vajalike uurimismeetmete ulatust, et ta saaks parimatel tingimustel täita oma ülesannet järgida EÜ artiklite 81 ja 82 täitmist.

Seega, juhul kui on kindlaks tehtud ühendusesisese kaubanduse mõjutamine, menetleb komisjon EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist puudutavat kaebust üksnes piisava ühenduse huvi esinemise korral. Nii võib see olla eelkõige juhul, kui etteheidetud rikkumine võib põhjustada olulisi ühisturu toimimise häireid.

Kaebuste läbivaatamisel liidu kohtu teostatav kontroll komisjoni kaalutlusõiguse teostamise üle ei tohi tuua kaasa ühenduse huvi suhtes komisjoni antud hinnangu asendamist kohtu hinnanguga, vaid kontrollimise käigus tuleb välja selgitada, kas vaidlustatud otsus ei põhine sisuliselt ebatäpsetel asjaoludel ning kas otsuse tegemisel ei ole rikutud õigusnormi, tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu.

(vt punktid 33–36)

3.      Mõiste „liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine” ja mõiste „turu toimimise oluline häire” on kaks selgelt erinevat mõistet, mis on kohtupraktikas selgelt määratletud.

Mõiste „liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine” on nimelt EÜ artiklite 81 ja 82 kohaldamise üks tingimusi. Kui ei mõjutata ühendusesisest kaubandust, siis neid sätteid ei kohaldata.

Seevastu kuulub mõiste „turu toimimise oluline häire” komisjoni kaalutlusõiguse alla, mis võimaldab tal jätta kaebus läbi vaatamata. See mõiste on üks kriteeriumidest, et hinnata, kas ühenduse huvi on piisav kaebuse menetlemiseks komisjoni poolt. Selle raames peab komisjon hindama iga juhtumi puhul väidetavate konkurentsirikkumiste raskust või nende rikkumiste mõju jätkumist. See kohustus tähendab eelkõige, et komisjon peab arvesse võtma etteheidetud rikkumiste kestust ja raskust ning nende rikkumiste mõju konkurentsile liidus.

Komisjonil on õigus lükata kaebus tagasi, kui puuduvad ühisturu toimimise olulised häired, isegi kui etteheidetud tegevus mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust EÜ artiklite 81 ja 82 tähenduses

(vt punktid 49–52)

4.      Konkurentsi valdkonnas võib komisjon õiguspäraselt otsustada – tingimusel, et ta sellist otsust põhjendab – jätta läbi vaatamata kaebus, milles heidetakse ette tegevust, mis on hiljem lõppenud. Kui komisjon soovib siiski tugineda oma arutluskäigus asjaolule, et tegevus on lõppenud, peab ta kontrollima, kas konkurentsivastane mõju jätkub, ning võtma arvesse rikkumise raskust ja kestust, hinnates ühenduse huvi menetluse jätkamiseks. Kui ta neid kohustusi täidab, võib ta kaebuse tagasi lükata ka siis, kui rikkumised on pikaajalised ja väga rasked, tingimusel, et ta ei tugine sisuliselt valedele faktidele ega tee ilmset hindamisviga.

(vt punkt 59)

5.      Asjaolu, et küsimus kartellikokkuleppe või tegevuse kooskõlast EÜ artiklitega 81 ja 82 on juba esitatud siseriiklikule kohtule või konkurentsiametile on konkurentsieeskirjade rikkumise kohta esitatud kaebuse puhul element, mida komisjon võib juhtumi ühenduse huvi hindamiseks arvesse võtta.

Kui kaebuses etteheidetavate rikkumiste tagajärjed väljenduvad peamiselt ainult ühe liikmesriigi territooriumil ning kui kaebuse esitaja on neid rikkumisi puudutavate vaidluste osas pöördunud selle liikmesriigi kohtute ja pädeva haldusvõimu poole, on komisjonil õigus lükata kaebus tagasi ühenduse huvi puudumise tõttu, mille tingimuseks on siiski see, et kaebuse esitaja õigusi saavad siseriiklikud asutused rahuldavalt kaitsta, mis eeldab, et viimased suudavad faktiliste asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kas kõnealune tegevus kujutab endast rikkumist.

(vt punktid 67 ja 68)

6.      Hagi raames, mis on esitatud otsuse peale lükata tagasi konkurentsivaldkonnas esitatud kaebus, ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse asjaolu, millest kaebuse esitaja ei olnud talle teada andnud ja mille olemasolust oleks ta saanud teadlikuks üksnes uurimist algatades. Kuna komisjonil on üksnes kohustus analüüsida kaebuse esitaja poolt talle esitatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, siis ei ole sellel institutsioonil kohustust tõendada, et ta on teinud uurimistoiminguid. Komisjonil ei ole kohustust algatada menetlusi, mille eesmärk on kindlaks teha võimalikud ühenduse õiguse rikkumised, kaebuse esitajatele antud õiguste hulka ei kuulu õigus saada lõplik otsus väidetava rikkumise olemasolu kohta.

(vt punktid 81, 101)

7.      Üksikotsuse põhjendus peab võimaldama esiteks selle adressaadil teada saada võetud meetme õigustused, et ta vajadusel saaks oma õigusi kaitsta ja kontrollida, kas otsus on põhjendatud või mitte, ning teiseks peab otsuse põhjendus võimaldama liidu kohtul teostada oma kontrolli.

Komisjon ei pea nende otsuste põhjendamisel, mida ta teeb konkurentsieeskirjade rakendamise tagamiseks, võtma seisukohta kõikide argumentide osas, mille huvitatud isikud oma nõude põhjendamiseks on esitanud, vaid piisab, kui ta esitab otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused.

(vt punktid 93 ja 94)