Language of document : ECLI:EU:T:2021:846

ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)

1. detsember 2021(*)

Teenuste hanked – Hankemenetlus – Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi IT‑platvormide spetsifikatsiooni, arenduse, hoolduse ja toe teenused – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine ja lepingu sõlmimine teise pakkujaga – Põhjendamiskohustus – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus

Kohtuasjas T‑546/20,

Sopra Steria Benelux, asukoht Ixelles (Belgia),

Unisys Belgium, asukoht Machelen (Belgia),

esindajad: advokaadid L. Masson ja G. Tilman,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: L. André ja M. Ilkova,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 2. juuli 2020. aasta otsus, millega lükati esiteks tagasi Sopra Steria Beneluxi ja Unisys Belgiumi ühine pakkumus hanke viitenumbriga TAXUD/2019/OP/0006 hankeosale A, mis puudutas maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi IT‑platvormide spetsifikatsiooni, arenduse, hoolduse ja 3. taseme toe teenuseid, ja teiseks otsustati sõlmida hankeleping teise konsortsiumiga, kes oli pakkumuse esitanud.

ÜLDKOHUS (viies koda),

koosseisus: koja president D. Spielmann, kohtunikud U. Öberg ja R. Mastroianni (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik H. Eriksson,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 5. oktoobri 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Euroopa Komisjon avaldas 6. detsembril 2019. aastal Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT 2019/S 236-577462) hanketeate seoses hankemenetlusega viitenumbriga TAXUD/2019/OP/0006, mis puudutas komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi IT-platvormide spetsifikatsiooni, arenduse, hoolduse ja 3. taseme toe teenuseid. Nimetatud hankeleping koosnes kahest osast, nimelt hankeosast A „edasiarendusteenused CCN/CSI platvormi jaoks“ ja hankeosast B „edasiarendusteenused SPEED2(ng), CDCO/TSOAP ja SSV platvormide jaoks“, ning selle hindamiskriteeriumiks oli parim hinna ja kvaliteedi suhe, millest tehnilise kvaliteedi ja hinna osakaal pakkumiste hindamisel oli vastavalt 70% ja 30%. Mõlema hankeosa kohta pidi komisjon sõlmima parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse esitajaga 36 kuuks raamlepingu, mida on võimalik uuendada kolm korda järjestikuste 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa, tingimusel et pakkuja vastab teatavatele minimaalsetele kriteeriumidele rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise aluste puudumise, pädevuse ja tema pakkumuse vastavuse osas.

2        Hagejad Sopra Steria Benelux (edaspidi „Sopra“) ja Unisys Belgium esitasid 27. veebruaril 2020. aastal Sopra juhitud konsortsiumina ühise pakkumuse. Ainsa teise tähtpäevaks esitatud pakkumuse hankeosale A esitas ARHS-IBMi konsortsium, mille moodustasid ARHS Developments SA ja International Business Machines of Belgium SA.

3        Komisjon teatas hagejatele 2. juuli 2020. aasta kirjas, et nende pakkumus hankeosale A lükati tagasi, sest see ei olnud majanduslikult soodsaim, ning et hankeleping sõlmiti teise pakkujaga (edaspidi koos „vaidlustatud otsus“). Ta lisas kirjale nende pakkumuse hindamisaruande väljavõtte, kus olid ära toodud neile antud hindamispunktid koos selgitustega, ning teatas, et võib neile kirjaliku taotluse alusel teada anda eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised, lepingu maksumuse ja eduka pakkuja nime. Hagejad esitasid sellise taotluse samal päeval.

4        Hindamisaruande väljavõttest nähtub, et hagejate pakkumus sai kokku 90,81 punkti, mis jagunesid järgmiselt:

Pakkuja

Hind

Kvaliteedipunktide summa

Finantspunktide summa

Punktide kogusumma

Sopra ja Unisys Belgiumi konsortsium

21 699 281,86 EUR

70,00

20,81

90,81


5        Komisjon teatas 3. juuli 2020. aasta kirjas hagejatele, et leping otsustati sõlmida ARHS-IBMi konsortsiumiga, ning saatis neile väljavõtte selle konsortsiumi hindamisaruandest, kus olid ära toodud neile antud hindamispunktid koos selgitustega.

6        Sellest hindamisaruande väljavõttest nähtub, et eduka pakkuja pakkumus sai kokku 98,53 punkti, mis jagunesid järgmiselt:

Pakkuja

Hind

Kvaliteedipunktide summa

Finantspunktide summa

Punktide kogusumma

ARHS-IBMi konsortsium

15 054 925,60 EUR

68,53

30,00

98,53


7        Hagejad vaidlustasid 10. juuli 2020. aasta kirjas hankemenetluse tulemuse ja väljendasid kahtlust, kas edukas pakkumuses esitatud hind – mis oli palju madalam nende pakutud hinnast, mida nad pidasid mõistlikuks ja turutingimustele vastavaks – saab ilma „sotsiaalse dumpingu“ ohuta jätkusuutlik olla. Seega palusid nad hankijal muu hulgas kinnitada, et ta on kontrollinud, et eduka pakkuja pakkumusega ei kaasneks sellist ohtu.

8        Komisjon vastas 20. juuli 2020. aasta kirjas muu hulgas, et eduka pakkumuse hinnapakkumuse üksikasjaliku analüüsi tulemusel oli selgunud, et see vastab nende riikide turutingimustele, kust lepingupooled ja nende alltöövõtjad tellitavaid teenuseid osutama hakkavad.

 Menetlus ja poolte nõuded

9        Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 2. septembril 2020.

10      Komisjon esitas 4. detsembril 2020 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.

11      Üldkohus otsustas 21. detsembril 2020 Üldkohtu kodukorra artikli 83 lõike 1 alusel, et menetlusdokumentide teistkordne vahetamine ei ole vajalik.

12      Menetluse kirjalik osa lõpetati 15. jaanuaril 2021.

13      Hageja taotles avaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. veebruaril 2021, kohtuistungi korraldamist.

14      Hagejad esitasid 15. juunil 2021 kodukorra artikli 85 lõike 3 alusel uue tõendi.

15      Komisjon võttis 2. juulil 2021 selle kohta seisukoha.

16      Poolte kohtukõned ja Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele antud vastused kuulati ära 5. oktoobri 2021. aasta kohtuistungil.

17      Hagejad paluvad Üldkohtul sisuliselt:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

18      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

19      Hagejad põhjendavad hagi kahe väitega. Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), I lisa punkti 23 ning on tehtud ilmne hindamisviga. Teine väide käsitleb põhjenduste puudumist.

20      Teise väitega, mida tuleb analüüsida kõigepealt, väidavad hagejad sisuliselt, et hankija ei võtnud arvesse nende pakkumuse ja eduka pakkuja pakkumuse maksumuste märkimisväärset erinevust, mida oleks tulnud pidada näitajaks, mis tekitab kahtluse, et teise pakkuja pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, ning et hankija ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et edukas pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega.

21      Täpsemalt ei olnud vaidlustatud otsus, mida täiendavad hindamisaruande väljavõtted, piisavalt põhjendatud küsimuses, kas hankeosas A edukas pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega.

22      Hagejate sõnul ei olnud komisjoni 2. juuli 2020. aasta kirjas üldse põhjendatud hankija tehtud valikut. Nende sõnul ei olnud eduka pakkumuse valimist selgitatud ega põhjendatud ka komisjoni 3. juuli 2020. aasta kirjas. Mis puudutab viimaks 20. juuli 2020. aasta kirja, mis saadeti pärast nende selgesõnalist taotlust, siis väidavad hagejad, et komisjon piirdus selles üksnes märkimisega, et eduka pakkumuse hinnapakkumuse põhjalik analüüs näitas, et see vastas nende riikide turutingimustele, kust lepingupooled ja nende alltöövõtjad oma teenuseid kavatsevad osutada. Niisugune väide annab tunnistust sellest, et komisjonil oli prima facie kahtlusi ARHS-IBMi konsortsiumi pakkumuse hinna tavapärasuses, mis on vastuolus seda heaks kiitva otsuse põhjenduse lakoonilise laadiga.

23      Seega heidavad hagejad komisjonile ette, et ta ei esitanud kaalutlusi, mille alusel ta eduka pakkumuse hinda tavapäraseks pidas, ei selgitanud esiteks arutluskäiku, mille tulemusel ta järeldas, et peamiselt finantskriteeriumide poolest vastas see pakkumus nende liikmesriikide õiguses, kus neid teenuseid tuli osutada, personali töötasusid, sotsiaalkindlustusmakseid ning tööohutust ja töötervishoidu reguleerivatele normidele, ega märkinud teiseks, kas ta kontrollis, et pakutud hind hõlmas kõiki eduka pakkumuse tehnilistest aspektidest tulenevaid kulusid.

24      Seega ei põhjendanud komisjon nõuetekohaselt oma hinnangut põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse võimalikele tagajärgedele, millele hagejad 10. juuli 2020. aasta kirjas selgesõnaliselt viitasid, nimelt sotsiaalse dumpingu ohule ja ohule teenuste jätkuvale osutamisele.

25      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

26      Tema sõnul kohaldatakse põhjendamiskohustuse erisätteid põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste korral vaid siis, kui pakkumuse maksumuse põhjendatuses on kahtlusi, kuid kuna see praegu nii ei olnud, on kohaldatav üksnes üldine põhjendamiskohustus.

27      Käesolevas asjas väidab komisjon, et esitas hagejatele taotletud teabe 3. juuli 2020. aasta kirjas. Hindamisaruandes ei ole märgitud midagi eduka pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta, sest selle pakkumuse hindamisel ei ilmnenud ühtki sellele viitavat näitajat.

28      Komisjon tuletab meelde, et 20. juuli 2020. aasta kirjas vastas ta hagejate küsimustele, mis puudutasid muu hulgas sotsiaalse dumpingu ohtu, täpsustades, et iga pakkumust analüüsiti väga üksikasjalikult ja prima facie oli selge, et pakkumused olid kooskõlas nende riikide turutingimustega, kust neid täitma asutakse.

29      Sellega seoses väidab komisjon, et vastupidi hagejate väidetele ei viita see, et ta täpsustas, et viidi läbi „põhjalik analüüs“, kuidagi sellele, et tal oli prima facie kahtlusi ARHS-IBMi konsortsiumi pakutud hinna tavapärasuses. Nimelt hinnatakse iga pakkumust põhjalikult ja hankija peab prima facie kontrollima asjaolusid, millest võib ilmneda, et pakkumus ei ole kooskõlas turutingimustega. 20. juuli 2020. aasta kirjas esitatud põhjendusi tuleb lugeda just seda silmas pidades.

30      Komisjon leiab seega, et ta järgis oma üldist põhjendamiskohustust, sest erikohustused, millele hagejad viitavad, on kohaldatavad üksnes juhul, kui pakkumuse hinna tavapärasus on kahtluse all, mis käesolevas asjas nii ei olnud.

31      Kõigepealt tuleb märkida, et selles põhjenduse puudumist käsitlevas väites viitavad hagejad peamiselt vaidlustatud otsuse ebapiisavale põhjendusele osas, mis puudutab eduka pakkumuse võimalikku põhjendamatult madalat maksumust, nagu nähtub nii hagiavaldusest kui ka nende kohtukõnedest.

32      Sellega seoses tuleb sissejuhatuseks meelde tuletada, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb hankemenetluses lepingu sõlmimise otsuse tegemisel arvesse võtta. Selle kaalutlusõiguse teostamise kohtulik kontroll piirdub seega menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse järgimise, faktide sisulise õigsuse ning ilmse kaalutlusvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega (vt 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑74/15, ei avaldata, EU:T:2017:55, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

33      Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus, on Euroopa Liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Mainitud tagatiste hulgas on eelkõige pädeva institutsiooni kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt. Vaid nii saab liidu kohus kontrollida, kas esinevad faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse teostamine sõltub (21. novembri 1991. aasta kohtuotsus Technische Universität München, C‑269/90, EU:C:1991:438, punkt 14; 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑465/04, ei avaldata, EU:T:2008:324, punkt 54, ja 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑74/15, ei avaldata, EU:T:2017:55, punkt 36).

34      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c kohaselt on ametiasutustel kohustus oma otsuseid põhjendada. See põhjendamiskohustus tähendab, et vastavalt ELTL artikli 296 teisele lõigule peab akti autor selgelt ja ühemõtteliselt välja tooma akti aluseks oleva arutluskäigu, et võimaldada esiteks huvitatud isikutel mõista oma õiguste kaitse eesmärgil võetud meetme põhjuseid ning teiseks liidu kohtul kontrolli teostada (25. veebruari 2003. aasta kohtuotsus Strabag Benelux vs. nõukogu, T‑183/00, EU:T:2003:36, punkt 55; 24. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑32/08, ei avaldata, EU:T:2013:213, punkt 37, ja 16. mai 2019. aasta kohtuotsus Transtec vs. komisjon, T‑228/18, EU:T:2019:336, punkt 91).

35      Seega ei kujuta ametiasutuse kohustus oma otsuseid põhjendada endast üksnes halduse tegevuse üldise läbipaistvuse küsimust, vaid peab võimaldama üksikisikul kõigist asjaoludest teadlikuna otsustada, kas tal on vaja kohtu poole pöörduda. Põhjendamiskohustus ja põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele on seega tihedalt seotud harta artikliga 47 tagatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile. Teisisõnu aitab põhjendamiskohustus kaasa tõhusa õiguskaitse eesmärgi tagamisele (vt selle kohta 10. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Sviluppo Globale vs. komisjon, T‑183/10, ei avaldata, EU:T:2012:534, punkt 40, ja 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).

36      Sellest järeldub, et küsimust, kas põhjendamiskohustust on järgitud, tuleb hinnata sellest teabest lähtudes, mis oli hageja käsutuses hiljemalt siis, kui ta hagi esitas. Põhjendusi ei saa esitada esimest korda ja a posteriori alles kohtus ning vaid erandlikel asjaoludel võib olla põhjendatud, et kohus võtab arvesse menetluse käigus esitatud asjaolud (vt 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).

37      Lisaks tuleb põhjendamise nõude hindamisel arvesse võtta juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjasse puutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjasse puutuvaid õigusnorme (vt 11. juuli 2013. aasta kohtuotsus Ziegler vs. komisjon, C‑439/11 P, EU:C:2013:513, punkt 116 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).

38      Finantsmääruses ja selle I lisas sisalduvad liidu hankeid reguleerivad eeskirjad täpsustavad hankija põhjendamiskohustust. Täpsemalt näevad finantsmääruse artikkel 170 ja selle määruse I lisa artikkel 31 ette, et edututele pakkujatele esitatakse põhjendused kahes etapis.

39      Kõigepealt teavitab hankija kõiki edutuid pakkujaid sellest, et nende pakkumus on tagasi lükatud, ja tagasilükkamise põhjustest. Seejärel näevad finantsmääruse artikli 170 lõige 3 ja selle määruse I lisa punkt 31.2 ette, et kui mõni edutu pakkuja, kes ei ole menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras ja vastab kvalifitseerimistingimustele, esitab talle kirjaliku taotluse, edastab hankija võimalikult kiiresti, kuid igal juhul hiljemalt 15 päeva jooksul alates selle taotluse saamisest teabe eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta, makstud hinna või lepingu maksumuse ning selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.

40      Selline põhjenduste kahel korral esitamine on kooskõlas põhjendamiskohustuse eesmärgiga, milleks on – nagu on täpsustatud eespool punktides 34 ja 35 – võimaldada esiteks huvitatud isikutel võetud meetme põhjusi mõista, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks liidu kohtul kontrolli teostada (vt selle kohta 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      Kuna akti põhjendamise kohustus sõltub tema vastuvõtmise faktilisest ja õiguslikust kontekstist, nagu tuletati meelde ka eespool punktis 37, siis tuleb käesolevas asjas arvesse võtta põhjendamatult madala maksumusega pakkumustele kohaldatavat õiguslikku raamistikku.

42      Selles kontekstis näeb finantsmääruse I lisa punkt 23.1 ette, et „[k]ui teatava lepingu puhul tundub pakkumuses esitatud hind või maksumus olevat põhjendamatult madal, nõuab hankija kirjalikult täpsustusi hinna või maksumuse nende osade kohta, mida ta peab asjakohaseks, ja annab pakkujale võimaluse esitada märkusi“.

43      Finantsmääruse I lisa punkti 23.2 kohaselt võib hankija „pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või maksumust“. Lisaks võib ta „pakkumuse tagasi lükata, kui ta on kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, sest see ei vasta keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavatele nõuetele“.

44      Finantsmääruse sätetes ei ole „põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse“ mõistet määratletud. Samas tuleneb kohtupraktikast, et pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust tuleb hinnata võrreldes teostatavate töödega ja osutatavate teenustega (vt 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).

45      Hankija kohustus kontrollida pakkumuse tõsiseltvõetavust tuleneb sellest, et eelnevalt on tekkinud kahtlusi selle usaldusväärsuse osas, kuna finantsmääruse I lisa punkti 23.1 peamine eesmärk on mitte võimaldada pakkujat menetlusest kõrvaldada, ilma et tal oleks võimalus põhjendada oma põhjendamatult madala maksumusega tundunud pakkumuse sisu. Seega peab hindamiskomisjon ainult selliste kahtluste puhul pakkumuse koostisosade kohta vajalikke täpsustusi küsima, enne kui ta pakkumuse nimetatud lisa punkti 23.2 alusel vajaduse korral tagasi lükkab. Seevastu juhul, kui pakkumus ei tundu olevat punkti 23.1 kohaselt põhjendamatult madala maksumusega, ei ole see kohaldatav (vt selle kohta analoogia alusel 6. juuli 2005. aasta kohtuotsus TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon, T‑148/04, EU:T:2005:274, punktid 49 ja 50; 5. novembri 2014. aasta kohtuotsus Computer Resources International (Luxembourg) vs. komisjon, T‑422/11, EU:T:2014:927, punkt 57, ja 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 85).

46      Kohtupraktikast tuleneb, et sellised kahtlused võivad eelkõige olemas olla juhul, kui pole kindel ühelt poolt see, et pakkumus vastab selle liikmesriigi õiguses, kus teenuseid tuleb osutada, personali töötasusid, sotsiaalkindlustusmakseid ning tööohutust, töötervishoidu ja ka omahinnast madalama hinnaga müüki reguleerivatele normidele, ja teiselt poolt see, et pakutud hind hõlmab kõiki eduka pakkumuse tehnilistest aspektidest tulenevaid kulusid (vt 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

47      Eeltoodust tuleneb, et hankija annab pakkumuste põhjendamatult madala maksumuse kohta hinnangu kahes osas.

48      Esimeses osas hindab hankija seda, kas pakkumuses esitatud hind või kulud „tunduvad“ olevat põhjendamatult madalad. Verbi „tunduma“ kasutamine finantsmääruse I lisa punktis 23.1 viitab sellele, et hankija hindab pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust prima facie, mitte seda, et ta analüüsib omal algatusel iga pakkumuse koostisosi, et teha kindlaks, et see pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Niisiis peab hankija selles esimeses etapis ainult välja selgitama, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnd näitajat, mis tekitab kahtluse, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kas teiste pakkumuste hinnast või tavapärasest turuhinnast. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnd sellist näitajat ega tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata nende hindamist ja hankemenetlust (vt selle kohta analoogia alusel 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 88).

49      Teises osas – kui on näitajaid, mis tekitavad kahtluse, et mõni pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega – peab hankija kontrollima selle pakkumuse koostisosi, veendumaks, et see ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Selle kontrolli käigus on tal kohustus anda küsimuse all olevale pakkujale võimalus põhjendada, miks ta leiab, et tema pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Seejärel peab hankija antud selgitusi hindama ja tegema kindlaks, kas kõnealune pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, millisel juhul on tal kohustus see tagasi lükata (4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 89).

50      Üldkohtul on juba olnud võimalus võtta seisukoht hankija põhjendamiskohustuse kohta edutu pakkuja suhtes, kui tal oli pakkumuste hindamise etapis tekkinud kahtlus, et esitatud pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega, ning kui ta leidis pärast küsimuse all oleva pakkuja ärakuulamist ja põhjalikumat analüüsi, et see pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega. Konkreetsemalt leidis kohus, et piisava põhjenduse esitamiseks selle kohta, et edukas pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega, pidi hankija esitama arutluskäigu, mille tulemusel ta ühelt poolt järeldas, et peamiselt finantskriteeriumide poolest vastas niisugune pakkumus selle liikmesriigi õiguses, kus neid teenuseid tuli osutada, personali töötasusid, sotsiaalkindlustusmakseid ning tööohutust ja töötervishoidu reguleerivatele normidele, ja teiselt poolt oli ta kontrollinud, et pakutud hind hõlmas kõiki eduka pakkumuse tehnilistest aspektidest tulenevaid kulusid (vt 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 91 ja seal viidatud kohtupraktika).

51      Kui hankija leiab, et edukas pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, tuleneb tema põhjendamiskohustuse ulatuse osas põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi reguleerivatest õigusnormidest, millele on viidatud eespool punktides 42–45, ja eelkõige asjaolust, et hankija annab pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta esialgu vaid prima facie hinnangu, et tema põhjendamiskohustuse ulatus on piiratud. Hankija kohustamine üksikasjalikult põhjendama, miks pakkumus ei tundu talle olevat põhjendamatult madala maksumusega, tähendaks finantsmääruse I lisa punktis 23 ette nähtud analüüsi kahe etapi eristamise arvesse võtmata jätmist (vt selle kohta analoogia alusel 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 92).

52      Eeskätt siis, kui hankija tunnistab pakkumuse edukaks, ei ole ta kohustatud igale talle finantsmääruse artikli 170 lõike 3 alusel esitatud põhjendamistaotlusele vastates sõnaselgelt põhjendama, miks edukas pakkumus ei tundunud talle olevat põhjendamatult madala maksumusega. Kui hankija on pakkumuse edukaks tunnistanud, siis järeldub sellest nimelt kaudselt, kuid kindlalt, et ta leidis, et ei olnud näitajaid, mis viitaksid sellele, et see oli põhjendamatult madala maksumusega. Need põhjendused tuleb aga teatavaks teha edutule pakkujale, kes seda sõnaselgelt taotleb (vt selle kohta analoogia alusel 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 93).

53      Nõue, et hankija põhjendaks edutu pakkuja taotluse alusel asjaolu, et edukas pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, võimaldab nimelt järgida finantsmääruse artikli 170 lõiget 3 ja sama määruse I lisa punkti 31.2, sest niisugused põhjendused annavad edutule pakkujale teavet eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste oluliste aspektide kohta (vt selle kohta analoogia alusel 15. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus European Dynamics Belgium jt vs. EMA, T‑638/11, ei avaldata, EU:T:2013:530, punkt 66, ja 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑74/15, ei avaldata, EU:T:2017:55, punkt 51).

54      Lisaks ei piisa kohtupraktika kohaselt sellest, kui hankija piirdub lihtsalt tõdemusega, et hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, või märkimisega, et tema arvates ei olnud asjaomane pakkumus põhjendamatult madala maksumusega (vt selle kohta 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑74/15, ei avaldata, EU:T:2017:55, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

55      Käesoleval juhul tuleb märkida, et 2. ja 3. juuli 2020. aasta kirjadega (vt eespool punktid 3 ja 5) piirdus komisjon esimesel korral finantsmääruse artikli 170 ja sama määruse I lisa punkti 31 kohaselt sellega, et teavitas hagejaid nende pakkumuse tagasilükkamisest, lisades nende pakkumust käsitleva hindamiskomisjoni aruande väljavõtte, ning teisel korral – pärast seda, kui hagejad esitasid kirjaliku taotluse – edastas neile eduka pakkuja nime ning selle aruande väljavõtte, millest pidanuks selguma eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised. Viimati nimetatud väljavõttest nähtub, et hagejatele edastatud eduka pakkumuse üksikasjad puudutasid lisaks hinnale, hinnapakkumuse hindamispunktide summale ning kvaliteedi ja hinna suhtele, nagu see on väljendatud hindamispunktide lõppsummas, ainult selle pakkumuse tehnilisi aspekte. Eelkõige ei puudutanud selles etapis edastatud üksikasjad üldse eduka pakkumuse hinna analüüsi selle võimaliku põhjendamatult madala maksumuse seisukohast.

56      Hagejad palusid 10. juuli 2020. aasta kirjas (vt eespool punkt 7) komisjonil muu hulgas kinnitada, et ta oli kontrollinud, et eduka pakkumuse maksumus ei too kaasa „sotsiaalse dumpingu“ ohtu, ning tõid esile oma pakkumuse realistliku ja konkurentsivõimelise hinna, võttes arvesse kogemust komisjoni lepingupartnerina ning ohtu, mis kaasneks nende pakkumusest märkimisväärselt madalama hinnaga pakkumuse alusel sõlmitud lepingu täitmisega.

57      On tõsi, et hagejad ei ole sõnaselgelt viidanud mõistele „põhjendamatult madala maksumusega pakkumus“. Sellegipoolest – nagu hagejad väitsid ka hagiavalduses, ilma et komisjon oleks kostja vastuses või kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates sellele vastu vaielnud – viitasid hagejad selgelt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamise võimalikele tagajärgedele, nimelt sotsiaalse dumpingu ohule, kuna niisugune pakkumus ei pruugi vastata nendes riikides, kus teenuseid tuleb osutada, personali töötasusid, sotsiaalkindlustusmakseid ning tööohutust ja töötervishoidu reguleerivale õigusele, ja ohule teenuste jätkuvale osutamisele.

58      Komisjon piirdus 20. juuli 2020. aasta kirjas vastusega, et eduka pakkumuse hinnapakkumuse üksikasjaliku analüüsi tulemusel oli selgunud, et see vastas nende riikide turutingimustele, kust lepingupooled ja nende alltöövõtjad taotletud teenuseid hakkavad osutama.

59      Komisjoni 2. juuli 2020. aasta kirjast ilmneb aga, et hagejate konsortsiumi poolt hankeosale A esitatud ühist pakkumust ei tunnistatud edukaks, sest seda ei peetud majanduslikult soodsaimaks pakkumuseks. Kahest hindamiskomisjoni aruande väljavõttest, mille komisjon hagejatele edastas (vt eespool punktid 4 ja 6), nähtub, et nende pakkumuse ja eduka pakkumuse hindamispunktide kogusummad erinesid vähem kui 7,72 punkti. Samuti nähtub neist, et see erinevus tulenes täielikult hagejate ja eduka pakkuja pakutud hindade olulisest erinevusest, mis oli nimelt 6 644 356,26 eurot ja mis tekitas hindade kohta antud hindamispunktides hagejate pakkumuse kahjuks 9,19 punkti suuruse erinevuse, samas kui kvaliteedi eest sai nende pakkumus 1,47 punkti rohkem kui edukas pakkumus.

60      Sellises olukorras – võttes arvesse asjaolu, et hagejate ja eduka pakkuja konsortsiumid olid ainsad, kes esitasid hankeosale A pakkumuse, ja et olemas oli vaid üks võrdluskriteerium, nimelt hagejate pakkumuse hind, mis võimaldas tuvastada, kas leidus näitaja selle kohta, et eduka pakkumuse maksumust võis pidada põhjendamatult madalaks – ei saanud komisjon piirduda tõdemusega, et edukas pakkumus vastas nende riikide turutingimustele, kust lepingupooled ja nende alltöövõtjad taotletud teenuseid hakkavad osutama. Arvestades nimelt, et madalaima hinna kriteerium oli pakkumuste paremusjärjestuses määrav ja eduka pakkumuse hind oli ainus seda iseloomustav suhteline eelis, oleks komisjon pidanud hagejate nõudele nõuetekohaselt vastamiseks esitama vähemalt teabe selle protsentuaalse osa kohta hankest, mida teostatakse allhankena, ning riikide kohta, kust kõnealuseid teenuseid osutama hakati – nagu ta seda kostja vastuses ja kohtuistungil ka tegi –, nii et hagejad oleks saanud kahe pakkumuse hindade erinevuse põhjuseid paremini mõista. Selline teave oleks võimaldanud hagejatel saada teada piisavalt paljudest asjaoludest, et mõista, millistel põhjustel komisjon leidis, et edukas pakkumus ei tundunud olevat põhjendamatult madala maksumusega, ja seega vajaduse korral vaidlustada selle hinnangu põhjendatust.

61      Kuna komisjon piirdus oma 20. juuli 2020. aasta kirjas üksnes kinnitusega, et eduka pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal, ei järginud komisjon põhjendamiskohustust, mis tal käesoleva juhtumi asjaoludel lasus.

62      Seda järeldust ei sea kahtluse alla esiteks komisjoni argument, et põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste võimaliku olemasolu põhjendamise ulatuse kohta on olemas konkreetsed eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes siis, kui eduka pakkumuse maksumuse tavapärasuse osas on kahtlusi, mida käesoleval juhul aga ei olnud.

63      See argument tuleneb 10. septembri 2019. aasta kohtuotsuse Trasys International ja Axianseu – Digital Solutions vs. EASA (T‑741/17, EU:T:2019:572) punkti 49 väärast tõlgendusest, millele komisjon viitab ja kus on täpsustatud, et kui on olemas näitaja, mis tekitab kahtluse, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega, on hankija kohustatud tegema edutule pakkujale, kes seda sõnaselgelt taotleb, teatavaks põhjused, mis võimaldavad aru saada, miks edukas pakkumus ei tundunud talle olevat põhjendamatult madala maksumusega.

64      Selles 10. septembri 2019. aasta kohtuotsuse Trasys International ja Axianseu – Digital Solutions vs. EASA (T‑741/17, EU:T:2019:572) punktis rakendatakse kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti, Üldkohtu 4. juuli 2017. aasta kohtuotsuse European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeagentuur (T‑392/15, EU:T:2017:462) punktis 93 antud juhiseid, millele otseselt viidatakse ja milles on täpsustatud, et edutule pakkujale, kes seda sõnaselgelt taotleb, tuleb teatavaks teha põhjused, miks hankija ei pidanud pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks (vt selle kohta ka 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑74/15, ei avaldata, EU:T:2017:55, punkt 49).

65      Seega tuleb tõdeda, et erinevalt sellest, mida komisjon väidab, tuleb Üldkohtu 10. septembri 2019. aasta kohtuotsuse Trasys International ja Axianseu – Digital Solutions vs. EASA (T‑741/17, EU:T:2019:572) punktis 49 väidetavalt tehtud täpsustust tõlgendada selle kohtuasja konkreetses kontekstis, kus mitme pakkuja pakutud hindade suhtes oli kahtlusi (vt eelkõige selle kohtuotsuse punkt 47), ja kahtluse alla ei saa seada põhimõtet, mille kohaselt tuleb edutule pakkujale, kes seda sõnaselgelt taotleb, teatavaks teha põhjendused, mille alusel hankija ei pidanud eduka pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks, mis on osa selle pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste hindamisest (vt eespool punktid 52 ja 53).

66      Eespool punktides 56 ja 57 esitatud kaalutlusi arvestades on aga tõendatud, et hagejad esitasid sellise taotluse.

67      Teiseks väidab komisjon sisuliselt, et finantsmääruses ei ole hankijale ette nähtud mingit kohustust esitada seda taotlevale edutule pakkujale põhjendused, miks ta ei pidanud edukat pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks, seda enam, et nimetatud määruse I lisa punkti 23.1 kohaselt viiakse selles osas läbi analüüs vaid juhul, kui pakkumus tundub olevat põhjendamatult madala maksumusega.

68      Siiski ei saa lubada, et sellele sättele viitamisega piirdudes vabaneb hankija finantsmääruse artikli 170 lõikes 3 ette nähtud kohustusest edastada kirjaliku taotluse esitanud edutule pakkujale teavet eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta, mille hulka kuuluvad vaieldamatult ka põhjused, miks see pakkumus ei tundunud olevat põhjendamatult madala maksumusega. Seega ei saanud komisjon piirduda tõdemusega, et edukas pakkumus ei tundunud talle olevat põhjendamatult madala maksumusega, selgitamata hagejatele, kes olid seda sõnaselgelt taotlenud, selle järelduseni viinud põhjuseid, nagu nähtub eespool punktis 53 viidatud kohtupraktikast.

69      Komisjon on menetluse käigus esitanud küll teatud selgitusi, mille kohaselt sisuliselt osutatakse suur osa edukas pakkumuses ette nähtud teenustest alltöövõtu korras valdavalt Kreekas ja Rumeenias, nii et teenuste osutamise kohtade töötasu erinevused selgitavad esitatud pakkumuste hindade olulist erinevust. Neid selgitusi ei saa vaatamata nende põhjendatust puudutavatele kaalutlustele siiski arvesse võtta. Nimelt nähtub eespool punktis 36 korratud kohtupraktikast, et arvesse saab võtta vaid teabe, mida hagejad said enne selle hagi esitamist, sest põhjendusi ei saa põhimõtteliselt esitada esimest korda ja a posteriori alles kohtule.

70      Komisjoni 20. juuli 2020. aasta kirjas esitatud põhjendusi ning tema eelmistes kirjades ja nendele lisatud hindamiskomisjoni aruande väljavõtetes olnud teavet arvestades ei saa aga asuda seisukohale, et hagejatel oli võimalik saada ARHS‑IBMi konsortsiumi pakkumuse koostisosade kohta teada kogu teave, mille alusel asus komisjon seisukohale, et see pakkumus ei tundunud olevat põhjendamatult madala maksumusega.

71      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb nõustuda käsitletava väitega, mille sisu kohaselt hankija põhjendas ebapiisavalt, miks tema arvates ei tundunud eduka pakkuja pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ja vaidlusalune otsus sellest tulenevalt tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida hagi esimest väidet, mis puudutas selle sisulist õiguspärasust ja mille kohaselt hankija sisuliselt eksis, kui ei pidanud selle pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks (vt selle kohta analoogia alusel 10. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Sviluppo Globale vs. komisjon, T‑183/10, ei avaldata, EU:T:2012:534, punkt 46, ja 10. septembri 2019. aasta kohtuotsus Trasys International ja Axianseu – Digital Solutions vs. EASA, T‑741/17, EU:T:2019:572, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika), ega võtta seisukohta hagejate esitatud tõendite ja nende vastuvõetavuse kohta, millele komisjon vastu vaidleb.

 Kohtukulud

72      Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb komisjoni kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista kahe hageja kohtukulud vastavalt nende nõudele välja komisjonilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (viies koda)

otsustab:

1.      Tühistada hankeosa A puudutavas osas komisjoni 2. juuli 2020. aasta otsus, millega hankemenetluses viitenumbriga TAXUD/2019/OP/0006, mis puudutas maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ITplatvormide spetsifikatsiooni, arenduse, hoolduse ja 3. taseme toe teenuseid, esiteks lükati tagasi Sopra Steria Beneluxi ja Unisys Belgiumi ühine pakkumus ja teiseks otsustati sõlmida hankeleping teise pakkumuse esitanud konsortsiumiga.

2.      Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Sopra Steria Beneluxi ja Unisys Belgiumi kohtukulud.

Spielmann

Öberg

Mastroianni

Kuulutatud 1. detsembril 2021 avalikul kohtuistungil Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: prantsuse.