ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

14. detsember 2011

Kohtuasi T‑361/10 P

Euroopa Komisjon

versus

Dimitrios Pachtitis

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Konkursiteade – Avalik konkurss – Eelvaliku testides saadud tulemuste põhjal kirjalikule katsele mittelubamine – EPSO ja konkursikomisjoni pädevuse jaotus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 15. juuni 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑35/08: Pachtitis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles palutakse see kohtuotsus tühistada.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Dimitrios Pachtitise poolt käesolevas kohtuastmes kantud kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Mõiste – Esialgne faas, mis koosnes kahest valikvastustega küsimustest koosnevast eelvaliku testist – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, III lisa)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursi kulg – Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO), ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni pädevuse jaotus

(Personalieeskirjad, artikli 30 esimene lõik; III lisa artikli 1 lõige 1 ja artikkel 5; Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomitee ja Regioonide komitee peasekretäride ning Euroopa Ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, artikli 1 lõige 1 ja lõike 2 punkt c)

1.      Ametnike töölevõtmiseks korraldatud konkursi esimeses faasis on valikvastustega küsimusi hõlmavad eelvaliku testid võrdlevat laadi, mis on omane mõistele „konkurss” kui sellisele, kuna kõnealustel testidel ei piisa keskmise tulemuse saamisest, vaid teise faasi jõudmiseks peab jõudma eelnevalt kindlaksmääratud arvu kandidaatide sekka, kes saavutasid eelvaliku testides kõige paremad tulemused. Kõnealune faas ei ole seega mitte ainult kõnealuse konkursimenetluse formaalne osa, vaid see kujutab ka endast oma olemuselt konkurssi.

(vt punkt 34)

2.      Personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punktides b ja e, mille kohaselt peab ametisse nimetav asutus või ametiisik konkursiteates täpsustama konkursi laadi (kas kvalifikatsiooni või katsete põhjal või nii kvalifikatsiooni kui ka katsete põhjal) ja kui konkurss põhineb katsetel, siis millised need on ja millist hindamissüsteemi neis kasutatakse, ei ole mainitud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku pädevust konkursi raames esitatavate küsimuste teemade valiku ja hindamise osas. Arvestades et selle III lisa artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud konkursi laad viitab sellele, kas konkurss toimub kvalifikatsiooni või katsete põhjal või nii kvalifikatsiooni kui ka katsete põhjal, ei ole selles sättes silmas peetud katsete sisu kindlaksmääramist. Nimetatud lisa artikli 1 lõike 1 punkti e kohta tuleb märkida, et kuigi katse läbimise künnise määramine kuulub mõiste „millised [katsed] on ja millist hindamissüsteemi neis kasutatakse” kohaldamisalasse, ei ole see nii konkursi raames esitatavate küsimuste sisu kindlaksmääramise puhul. Personalieeskirjade III lisas ei ole sõnaselgelt ette nähtud, kes määrab kindlaks eelvaliku katsete sisu ja kes selle konkursifaasi üle järelevalvet teostab. Seda pädevust ei ole sõnaselgelt antud ei ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ega konkursikomisjonile.

Personalieeskirjade artikli 30 esimene lõik ja personalieeskirjade III lisa artikli 5 esimene lõik näevad vastavalt ette, et sobivate kandidaatide ja konkursiteates sätestatud nõuetele vastavate kandidaatide nimekirja koostamine on konkursikomisjoni pädevuses. Seda pädevust silmas pidades on konkursikomisjonil konkursi toimumises otsustav osa.

Enne Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) asutamist oli ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul ulatuslik kaalutlusõigus konkursitingimuste ja konkursi korraldamise korra kindlaksmääramisel ning konkursikomisjonil oli ulatuslik kaalutlusõigus konkursi raames ettenähtud katsete korra ja täpsema sisu osas; ühtlasi oli konkursikomisjon pädev teostama järelevalvet ametisse nimetava asutuse või ametiisiku korraldatava kandidaatide eelvaliku esimese faasi üle. Seda pädevuse jaotust ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ja konkursikomisjoni vahel ei mõjutanud 2002. aastal EPSO asutamine, kelle ülesanded ametnike töölevõtmise konkursside toimumise suhtes on põhiliselt korralduslikud. EPSO missioon on nimelt tagada, et ametnike valikumenetlustes kohaldatakse ühtseid norme. See puudutab üldiselt ametnike valikumenetluse, mitte konkreetsete konkursside katsete sisu kindlaksmääramist.

Kuigi EPSO täidab ametisse nimetava asutuse personalivaliku volitusi konkursi osas, ei kuulu tema pädevusse konkursi raames esitatavate küsimuste teemade valik ega ka hindamine. Otsuse 2002/621 EPSO organisatsiooni ja tegevuse kohta artikli 1 lõike 1 esimese lause kontekstis, milles on sätestatud, et EPSO korraldab optimaalsete professionaalsete ja majanduslike tingimuste kohaselt avalikke konkursse ametnike töölevõtmiseks institutsioonidesse, on selle artikli lõike 2 punktis c EPSO‑le antud konkursi puhul pigem konkursikomisjoni abistaja osa, sest ta vastutab valikumeetodite ja -tehnikate väljatöötamise eest.

(vt punktid 41–44, 46–48, 50, 52, 54 ja 55)

Viited:

Üldkohus: 5. märts 2003, kohtuasi T‑24/01: Staelen vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑79 ja II‑423, punkt 51); 17. september 2003, kohtuasi T‑233/02: Alexandratos ja Panagiotou vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑201 ja  II‑989, punkt 26); 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑207/02: Falcone vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑305 ja II‑1393, punktid 31, 38 ja 39); 14. juuli 2005, kohtuasi T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu (EKL AT 2005, lk I‑A‑209 ja II‑957, punkt 41).