Kohtuasi T‑271/10 RENV II
H
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (kolmas koda) 18. novembri 2020. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – EUPMi Bosnias ja Hertsegoviinas lähetatud isikkoosseisu liige – Üleviimisotsus – Võimu kuritarvitamine – Teenistuse huvid – Psühholoogiline ahistamine – Karistuslik üleviimine – Vastutus – Mittevaraline kahju
1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Euroopa Liidu tsiviilmissioonid – Isikkoosseis – Ametisse määramine – Pädevate asutuste kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(vt punktid 43, 44 ja 49)
2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Euroopa Liidu tsiviilmissioonid – Isikkoosseis – Liidu kohtusse esitatud hagi – Liikmesriigi lähetatud isikkoosseisu liikme hagi üleviimisotsuse peale – Üleviimine psühholoogilise ahistamise kontekstis – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste – Üleviimisotsus, mis on tehtud seetõttu, et isik teatas rikkumistest missiooni juhtimises – Karistuslik üleviimine – Hõlmamine
(vt punktid 44, 45, 48, 50, 55 ja 77)
3. Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Selliste asjaolude avalikustamine, mille alusel võib eeldada ebaseaduslikku tegevust või rasket rikkumist – Kohustuse ulatus – Niisugused asjaolud edastanud ametniku kaitse – Ulatus – Kohaldatavus Euroopa Liidu politseimissiooni isikkoosseisu liikme suhtes
(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 22a)
(vt punkt 76)
4. Kohtumenetlus – Vaidluse ese – Muutmine menetluse käigus – Kahjuhüvitisnõude laiendamine repliigi staadiumis – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaoludel põhinev nõue – Vastuvõetavus
(Üldkohtu kodukord, artikli 76 punkt e ja artikli 84 lõige 1)
(vt punktid 84 ja 88)
5. Kohtumenetlus – Tõendite esitamine – Tähtaeg – Tõendite hilinenult esitamine – Tingimused – Kohaldatavus Üldkohtu menetluses pärast kohtuasja tagasisaatmist
(Üldkohtu kodukord, artikli 85 lõige 3)
(vt punkt 90)
6. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastase aktiga tekitatud tegelik ja kindel kahju – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Mittevaralise kahju adekvaatne hüvitamine – Piirid
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 97 ja 98)
7. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Mittevajalik tingimus Euroopa Liidu politseimissiooni isikkoosseisu liikmeid puudutavates kohtuvaidlustes
(ELTL artiklid 268, 270 ja artikli 340 teine lõik; ametnike personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
(vt punkt 105)
8. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Kahju – Hüvitatav kahju – Mittevaraline kahju, mis on tekitatud Euroopa Liidu politseimissiooni isikkoosseisu liikme kõrgemalt ametikohalt madalamale üleviimisega missiooni rikkumistest teatamise kontekstis – Hõlmamine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punkt 108)
Kokkuvõte
Hageja H on Itaalia kohtunik, kes lähetati Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM)(1) juurde Sarajevosse (Bosnia ja Hertsegoviina), et täita seal alates 14. novembrist 2008 Criminal Justice Unit Adviser’i ülesandeid. Tema lähetust pikendati kaks korda Chief of Legal Office’i – hilisema nimetusega Senior Legal Advisor/Legal Counsel – ametikoha täitmiseks.
17. märtsi 2010. aasta kirjas teavitasid nii hageja kui ka tema kolleeg oma ülemusi EUPMi juhtimisel toime pandud väidetavatest rikkumistest. Seejärel viidi hageja EUPMi juhi(2) kahe otsusega operatiivsetel põhjustel, mis olid seotud vajadusega nõustada üht prokuröri piirkondlikus büroos, üle Banja Luka (Bosnia ja Hertsegoviina) piirkondlikku büroosse Criminal Justice Adviser – Prosecutor’i ametikohale.
Hageja esitas hagi, nõudes esiteks üleviimisotsuste tühistamist ja teiseks talle väidetavalt tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Tühistamisnõude põhjendamiseks viitas hageja eelkõige psühholoogilisele ahistamisele ja võimu kuritarvitamisele. Üldkohus tühistas vaidlustatud otsused ja rahuldas kahju hüvitamise nõude osas, milles see puudutas nende otsustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt märgib Üldkohus, et ühelt poolt on personali puudutavatel EUPMi otsustel ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) alla kuuluv operatiivaspekt ning teiselt poolt on need oma laadilt personalihalduse aktid, sama moodi nagu kõik samalaadsed otsused, mille võtavad vastu liidu institutsioonid oma pädevuse teostamisel.
Seejärel märgib Üldkohus, et üleviimisotsuse puhul on tegemist võimu kuritarvitamisega, kui otsus võeti vastu psühholoogilise ahistamise kontekstis ning sellise isiku isiksuse, väärikuse või kehalise ja vaimse puutumatuse kahjustamiseks, kelle suhtes otsus tehti. Üldkohus täheldab, et see kehtib ka juhul, kui üleviimine võrdub tegelikult hageja karistamisega EUPMi juhtimise kritiseerimise eest. Tõendatuse korral tähendaksid Üldkohtu sõnul sellised asjaolud võimu kuritarvitamist, sest EUPMi juht on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud, ning lisaks ei saaks üleviimist pidada teenistuse huvides olevaks. Käesolevas asjas nõustub Üldkohus väitega, et võimu on kuritarvitatud.
Lisaks asub Üldkohus seisukohale, et ex aequo et bono hinnatuna 30 000 euro suurune summa kujutab endast sobivat hüvitist mittevaralise kahju eest, mis hagejale tekitati tema üleviimise tõttu vaidlustatud otsustega.
Varalise kahju hüvitamise nõudega seoses märgib Üldkohus, et hageja ei esitanud seda nõuet hagiavalduses. Üldkohus leiab siiski, et hagejale väidetavalt tekitatud varaline kahju asetub faktilisse konteksti, mis tekkis pärast hagi esitamist, ning on hageja sõnul seotud psühholoogilise ahistamisega, mida hagejal tuli EUPMis väidetavalt taluda ja mida on kirjeldatud hagiavalduses. Neil asjaoludel leiab Üldkohus, et korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomia põhimõttega oleks vastuolus, kui hagejat kohustataks esitama uut hagi seoses kõnealuse kahjuhüvitisnõudega. Sisuliselt jätab Üldkohus selle nõude rahuldamata.
EUPM alustas 1. jaanuaril 2003, seda pikendati korduvalt ning see lõppes 2012. aastal.