EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. märts 2015

Kohtuasi F‑38/14

Ángel Coedo Suárez

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Ametist kõrvaldamine koos invaliidsustoetuse vähendamisega – Sanktsiooni proportsionaalsus – Ilmne hindamisviga – Mõiste „ametniku käitumine kogu tema teenistuskäigu jooksul” – Tööaja järgimine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega Á. Coedo Suárez palub tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 11. juuni 2013. aasta otsuse, millega talle määrati distsiplinaarkaristusena ametist kõrvaldamine invaliidsustoetuse vähendamisega 15% alates 1. juulist 2013 kuni pensioniea saabumiseni.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta Á. C. Coedo Suárezi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Proportsionaalsuse põhimõte – Mõiste – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 86‑89; IX lisa artikkel 9)

2.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Ametniku käitumine kogu tema teenistuskäigu jooksul – Üldine hinnang

(Personalieeskirjad, IX lisa artikli 10 punkt i)

1.      Personalieeskirjade artiklid 86–89 ei näe ette kindlaksmääratud seoseid seal toodud distsiplinaarkaristuste ja ametniku poolt toime pandud erinevate rikkumise tüüpide vahel ning need ei täpsusta ka, millisel määral mõjutab raskendavate või kergendavate asjaolude esinemine sanktsiooni valikut ja selle kindlakstegemist, kas karistus on proportsionaalne.

Distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuse hindamiseks võrreldes tuvastatud asjaolude raskusega peab liidu kohus aga esiteks võtma arvesse asjaolu, et karistuse kindlaksmääramine toimub üldise hinnangu põhjal, mille ametisse nimetav asutus annab iga üksikjuhtumi kõikidele konkreetsetele faktilistele ja muudele asjaoludele. Esimese astme kohtu hindamine piirdub seega küsimusega, kas raskendavate ja kergendavate asjaolude kaalumine ametisse nimetava asutuse poolt toimus proportsionaalselt, kusjuures tuleb täpsustada, et selle hindamise puhul ei saa kohus asuda ametisse nimetava asutuse asemele osas, mis puudutab ametisse nimetava asutuse sellekohaseid väärtusotsustusi.

Mis puudutab eelkõige ametist kõrvaldamise karistust, mis on kõige raskem nendest, mis on toodud personalieeskirjade IX lisa artiklis 9, siis selle määramine tähendab tingimata institutsiooni delikaatset laadi kaalutlusi, arvestades tõsiseid ja muutumatuid tagajärgi, mida see võib põhjustada nii asjaomasele ametnikule kui ka institutsioonile. Igal juhul eeldab distsiplinaarkaristuse õiguspärasus seda, et tuvastatud on asjaomasele isikule etteheidetavate asjaolude asetleidmine.

(vt punktid 35–37)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, Tzikis vs. komisjon, T‑203/98, EU:T:2000:130, punktid 48–51.

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, BG vs. ombudsman, T‑406/12 P, EU:T:2014:273, punkt 64.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, EH vs. komisjon, F‑42/14, EU:F:2014:250, punkt 93.

2.      Mis puudutab määratavat distsiplinaarkaristust, siis selline kriteerium nagu „ametniku käitumine kogu tema teenistuskäigu jooksul”, mis on ette nähtud personalieeskirjade IX lisa artikli 10 punktis i, ei tähenda tingimata distsiplinaarnõukogu hinnangut asjaomase ametniku käitumisele alates tema töölevõtmisest ja seejärel tema teenistuskäigu igal hetkel, vaid pigem kogu tema teenistuskäigu igakülgset hindamist.

(vt punkt 61)