Jean-Marc Colombani 31. mail 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 22. märtsi 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-113/22: Colombani versus Euroopa välisteenistus

(kohtuasi C-343/23 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Jean-Marc Colombani (esindaja: avocate N. de Montigny)

Teine menetlusosaline: Euroopa välisteenistus

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

lahendada kohtuasi, tehes seda, mida Üldkohus oleks pidanud tegema:

tühistada 15. juuni 2021. aasta otsus;

mõista vastustajalt välja sümboolne 1 euro tema mittevaralise kahju hüvitamiseks;

mõista vastutajalt apellatsioonimenetluses välja apellandi kohtukulud käesolevas menetluses ja esimeses kohtuastmes.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust mitme väitega.

Sissejuhatuseks väidab üldiselt apellant, et Üldkohus on rikkunud tema abitaotluse eseme analüüsimisel õigusnormi; tema piiritlus oli õigusvastane, võttes arvesse üksnes iga asjaomase isiku autonoomset ja aktiivset individuaalset käitumist, jättes välja igasuguse ahistamise ja kooskõlastatud tegevuse mõiste, ja ta rikkus valdkonna kohtupraktika ühtsust.

Teiseks heidab apellant samuti ette, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta analüüsis Euroopa välisteenistuse hinnangut; hageja toob eelkõige esile tõendamiskoormise õigusvastase ümberpööramise, kui analüüsiti negatiivse käitumise „esialgsete tõendite“ tingimust; arvesse ei võetud kaastäideviija/osalemise mõistet, mis ei nõua aktiivset tegutsemist; on moonutatud esitatud tõendeid; rikutud on võistlevuse põhimõtet; põhjendused on vastuolulised; on rikutud õigusnormi etteheidetud tegevuse „õigustuste“ analüüsimisel, mis on vastuolus personalieeskirjade artiklitega 11, 12, 12a, 21 ja 21a ning mis nullivad ära institutsiooni kõige kõrgema palgaastmega juhtide vastutuse.

Kolmandaks viitab apellant ametnike personalieeskirjade artikli 24 rikkumisele, kuna otsustati, et on õiguspärane, et Euroopa välisteenistus jättis apellandi abitaotluse rahuldamata.

Neljandaks toob apellant esile, et arvesse ei võetud esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsus olemasolu, mis tähendab, et personalieeskirjade artiklite 17 ja 19 analüüsimisel on rikutud õigusnormi.

Viimaseks palub apellant tunnistada talle tekitatud mittevaralist kahju, millega Euroopa Liidu Üldkohus ei nõustunud.

____________