Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 4. juulil 2022 – „Em akaunt BG“ ЕООD versus „Zastrahovatelno aktsionerno druzhestvo Armeets“ AD
(kohtuasi C-438/22)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sofiyski rayonen sad
Põhikohtuasja pooled
Hageja: „Em akaunt BG“ ЕООD
Kostja: „Zastrahovatelno aktsionerno druzhestvo Armeets“ AD
Eelotsuse küsimused
1. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud liidetud kohtuasjades C-427/16 ja C-428/161 , CHEZ Elektro Bulgaria, tehtud kohtuotsuse tähenduses, tuleb mõista nii, et liikmesriigi kohtud võivad jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kohtul ei ole õigust mõista vaidluse kaotanud poolelt välja advokaaditasu kulu summas, mis on väiksem kui miinimumsumma, mille on kindlaks määranud ainult selline advokaatide kutseorganisatsioon nagu advokaatide kõrgeim nõukogu (Bulgaaria) oma määrusega, kui see ei ole piiratud õiguspäraste eesmärkide saavutamisega, ning seda mitte ainult lepingupoolte suhtes, vaid ka kolmandate isikute suhtes, kellelt võidakse kohtumenetluse kulud välja mõista?
2. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud liidetud kohtuasjades C-427/16 ja C-428/16, CHEZ Elektro Bulgaria, tehtud kohtuotsuse tähenduses, tuleb mõista nii, et õiguspärased eesmärgid, mis õigustavad liikmesriigi niisuguse õigusnormi kohaldamist, mille kohaselt kohtul ei ole õigust mõista vaidluse kaotanud poolelt välja advokaaditasu kulu summas, mis on väiksem kui miinimumsumma, mille on kindlaks määranud selline advokaatide kutseorganisatsioon nagu advokaatide kõrgeim nõukogu (Bulgaaria) oma määrusega, on käsitletavad seaduses sätestatutena ning kohus võib jätta liikmesriigi õigusnormid kohaldamata, kui ta ei tuvasta, et neid eesmärke konkreetsel juhul ületatakse, või tuleb pigem lähtuda sellest, et liikmesriigi õiguslik regulatsioon ei kuulu kohaldamisele, kui ei ole tuvastatud, et need eesmärgid saavutati?
3. Kumb pooltest peab ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt koostoimes määruse (EÜ) nr 1/20031 artikliga 2 tsiviilvaidluses, milles kulud mõistetakse välja vaidluse kaotanud poolelt, tõendama õiguspärase eesmärgi esinemist ja advokaatide kutseorganisatsiooni antud advokaaditasu madalaima võimaliku suuruse määruse kaudu selle järgimise proportsionaalsust, kui taotletakse advokaaditasu vähendamist selle liigse suuruse tõttu: kas pool, kes taotleb kulude väljamõistmist, või vaidluse kaotanud pool, kes taotleb tasu vähendamist?
4. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud liidetud kohtuasjades C-427/16 ja C-428/16, CHEZ Elektro Bulgaria, tehtud kohtuotsuse tähenduses, tuleb mõista nii, et riigi ametivõim nagu Narodnoto sabranie (parlament, Bulgaaria), kui ta delegeerib miinimumhindade määrusega kehtestamise advokaatide kutseorganisatsioonile, peab selgelt nimetama spetsiifilised meetodid, mille alusel tuleb määratleda piirangu proportsionaalsus, või tuleb kutseorganisatsioonile anda ülesanne arutada neid määruse tegemisel (nt eelnõu põhjendustes või muudes ettevalmistavates dokumentides) ja kas kohus peab sel juhul, kui selliseid meetodeid arvesse ei võeta, keelduma määruse kohaldamisest ilma konkreetseid summasid kontrollimata, ning kas selliste meetodite põhjendatud arutelu on piisav, eeldamaks, et regulatsioon piirdub sellega, mis on vajalik seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks?
5. Kui vastus neljandale küsimusele on eitav: Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud liidetud kohtuasjades C-427/16 ja C-428/16, CHEZ Elektro Bulgaria, tehtud kohtuotsuse tähenduses, tuleb mõista nii, et kohus peab hindama õiguspäraseid eesmärke, mis õigustavad liikmesriigi niisuguse õigusnormi kohaldamist, mille kohaselt ei ole kohtul õigust mõista vaidluse kaotanud poolelt välja advokaaditasu kulu summas, mis on väiksem kui miinimumsumma, mille on kindlaks määranud selline advokaatide kutseorganisatsioon nagu advokaatide kõrgeim nõukogu (Bulgaaria) oma määrusega, ja selle proportsionaalsust seoses mõjuga kohtuvaidluseks konkreetselt ettenähtud summale ning keelduma selle summa kohaldamisest, kui see ületab eesmärkide saavutamiseks vajalikku, või peab kohus üldiselt analüüsima summa kindlaksmääramise määruses ettenähtud kriteeriumite liiki ja nende väljendumist ning kui ta tuvastab, et need võivad teatud juhtudel eesmärkide saavutamiseks vajalikku ületada, jätma vastavad regulatsioonid kõikidel juhtudel kohaldamata?
6. Kui miinimumtasu õiguspäraseks eesmärgiks loetakse kvaliteetse õigusteenuse tagamist, kas siis lubab ELTL artikli 101 lõige 1, et miinimumsummad määratakse kindlaks ainult kohtuasja liigi (vaidluse ese), kohtuasja suhtes materiaalse huvi esinemise ja osaliselt peetavate istungite arvu alusel, võtmata arvesse muid kriteeriume nagu keerukuse esinemist faktilisest aspektist, kohaldatavaid liikmesriigi ja rahvusvahelisi sätteid jne?
7. Kui vastus viiendale küsimusele on, et liikmesriigi kohus peab igas menetluses eraldi kontrollima, kas tõhusa õigusabi tagamise õiguspärased eesmärgid õigustavad tasu miinimumsumma õigusliku regulatsiooni kohaldamist, siis milliste kriteeriumide alusel peab kohus sellisel juhul hindama tasu miinimumsumma proportsionaalsust konkreetses kohtuajas, kui ta leiab, et miinimumsumma on reguleeritud eesmärgiga tagada tõhus õigusabi liikmesriigi tasandil?
8. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et seitsmenda küsimuse hindamisel tuleb arvestada täidesaatva võimu poolt vastuvõetud regulatsiooniga õigusabi korras määratud advokaatidele riigi poolt makstava tasu kohta, mis – seaduses sisalduva viite kaudu – kujutab endast maksimaalset summat, mis hüvitatakse õigusnõustaja poolt esindatud, kohtuvaidluse võitnud poolele?
9. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus on seitsmenda küsimuse hindamisel kohustatud märkima tasu suuruse, mis on piisav kvaliteetse õigusabi tagamise eesmärgi saavutamiseks ja mida ta peab võrdlema sellega, mis tuleneb õiguslikust regulatsioonist, ning peab esitama põhjendused enda äranägemise järgi kindlaksmääratud suuruse kohta?
10. Kas ELTL artikli 101 lõiget 2 koostoimes liikmesriigi menetlusõiguslike vahendite tõhususe põhimõtte ja õiguse kuritarvituse keelu põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kui ta tuvastab, et ettevõtjate ühenduse otsus on vastuolus konkurentsipiirangu keeluga, määrates kindlaks miinimumtasud oma liikmete jaoks ilma, et esineks tungivaid aluseid sellise riive lubamiseks, on kohustatud kohaldama selles otsuses kindlaksmääratud miinimumtasusid, kuna need peegeldavad teenuste tegelikke turuhindu, millele otsus tugineb, sest kõik isikud, kes osutavad vastavat teenust, on kohustatud olema selle ühenduse liikmed?
____________
1 ECLI:EU:C:2017:890.
1 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).