Kohtuasi C-566/15

Konrad Erzberger

versus

TUI AG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kammergericht)

Eelotsusetaotlus – Töötajate vaba liikumine – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Äriühingu nõukogusse töötajate esindajate valimised – Liikmesriigi õigusnormid, millega piiratakse õigust valida ja olla valitud nii, et see õigus on ainult liikmesriigi territooriumil asuvate üksuste töötajatel

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. juuli 2017. aasta otsus

Isikute vaba liikumine – Töötajad – Võrdne kohtlemine – Liikmesriigi territooriumil asuvas kontserni tütarettevõtjas töötavad töötajad – Õigus valida ja olla valitud selle kontserni samas liikmesriigis asuva emaettevõtja nõukogu töötajate esindajate valimistel ning õigus olla töötajate esindaja selles nõukogus või jätkata selles töötajate esindajana – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt jäävad need töötajad nendest õigustest ilma, kui nad võetakse tööle mõnes samasse kontserni kuuluvas tütarettevõtjas, mis asub teises liikmesriigis – Lubatavus

(ELTL artikkel 45)

ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töötajatel, kes töötavad kontserni selle liikmesriigi territooriumil asuvates üksustes, ei ole õigust valida ja olla valitud selle kontserni samas liikmesriigis asuva emaettevõtja nõukogu töötajate esindajate valimistel, ning olenevalt olukorrast õigust olla töötajate esindaja selles nõukogus või jätkata selles töötajate esindajana, kui need töötajad lahkuvad oma töölt selles üksuses ning nad võetakse tööle mõnes samale kontsernile kuuluvas tütarettevõtjas, mis asub teises liikmesriigis.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on kõikide isikute vaba liikumist käsitlevate aluslepingu sätete eesmärk hõlbustada igasugust liidu kodanike kutsetegevust liidu piires ning nendega on vastuolus meetmed, mis võivad seada niisuguseid kodanikke ebasoodsamasse olukorda, kui nad soovivad tegelda majandustegevusega mõne teise liikmesriigi kui nende päritoluliikmesriigi territooriumil. Selles kontekstis on liikmesriikide kodanikel eelkõige õigus – mille annab neile vahetult alusleping – lahkuda oma päritoluriigist ja minna mõne teise liikmesriigi territooriumile ja seal elada, et tegelda seal majandustegevusega. Järelikult on ELTL artikliga 45 vastuolus igasugune liikmesriigi meede, mis võib liidu kodanikel takistada selle artikliga tagatud põhivabaduse kasutamist või muuta selle vähem atraktiivseks (vt selle kohta kohtuotsused, 1.4.2008, Gouvernement de la Communauté française ja gouvernement wallon, C‑212/06, EU:C:2008:178, punktid 44 ja 45, ning 10.3.2011, Casteels, C‑379/09, EU:C:2011:131, punktid 21 ja 22).

Liidu esmane õigus ei taga siiski töötajale, et liikumine teise liikmesriiki kui tema päritoluliikmesriik ei mõjuta tema sotsiaalset olukorda, kuna erinevuste tõttu liikmesriikide süsteemide ja õigusnormide vahel võib selline liikumine olla asjaomase isiku jaoks sotsiaalses plaanis sõltuvalt juhtumist soodsam või ebasoodsam (vt analoogia alusel kohtuotsused, 26.4.2007, Alevizos, C‑392/05, EU:C:2007:251, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 13.7.2016, Pöpperl, C‑187/15, EU:C:2016:550, punkt 24).

Sellega seoses tuleb lisada, et kui asjaomases valdkonnas ei ole liidu tasandil ühtlustamis- või kooskõlastusmeetmeid, on liikmesriikidel põhimõtteliselt vabadus kindlaks määrata, millised on nende õigusaktide kohaldamisalaga seotuse kriteeriumid, tingimusel et need on objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

Selles kontekstis ei ole liidu õigusega vastuolus, kui liikmesriik näeb valdkonnas, mis puudutab töötajate huvide esindamist ja kollektiivset kaitset liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu juht- või järelevalveorganites ja milles siiani ei ole liidu tasandil ühtlustamist ega isegi kooskõlastamist toimunud, ette, et tema vastuvõetud norme kohaldatakse üksnes töötajatele, kes töötavad selle liikmesriigi territooriumil asuvates üksustes, samuti nagu mõni teine liikmesriik võib oma siseriiklike õigusnormide kohaldamise eesmärgil kasutada mõnda teist seotuse kriteeriumi.

(vt punktid 33, 34, 36, 37, 41 ja resolutsioon)