27. jaanuaril 2010 esitatud hagi - Arkema versus komisjon

(kohtuasi T-23/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Arkema France (Colombes, Prantsusmaa) (esindajad: Barrister J. Joshua, advokaat E. Aliende Rodríguez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsus nr K(2009)8682 (lõplik) (juhtum COMP/38.589-termostabilisaatorid) hagejat puudutavas osas ja igal juhul tühistada artikli 1 lõige 1 niivõrd, kuivõrd selles leitakse, et hageja osales tinastabilisaatoreid puudutavas rikkumises ajavahemikul 16. märts 1994 ja 31. märts 1996;

tühistada artiklis 2 hagejale määratud trahvid;

kui kohus jätab trahvid tervikuna tühistamata, siis teise võimalusena vähendada neid lähtuvalt Üldkohtu pädevuse täielikust teostamisest;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja tühistada komisjoni 11. novembri 2009.aasta otsus nr K(2009)8682 (lõplik) juhtumis COMP/38.589-termostabilisaatorid, milles leitakse, et hageja osales EÜ artikli 81 (nüüd ELTL artikkel 101) kahes eraldi rikkumises, üks tinastabilisaatorite ning teine epoksiiditud sojaõli ja estrite osas, ning määratakse kummagi toote eest trahv.

Hageja esitab oma hagi toetuseks järgmised väited:

Esiteks väidab ta, et määruse nr 1/2003¹ artikli 25 õigel kohaldamisel ei peatanud Akzo kohtuasi² tähtaja kulgemist ja komisjoni õigus määrata trahve aegus mõlema rikkumise puhul kümneks aastaga tulenevalt nn double limitation-reeglist. Hageja väidab, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et tähtaja kulgemine peatus ajavahemikul, mil Akzo menetlus oli Üldkohtus, ning tegi väära järelduse, et eelnimetatud määruse artikli 25 lõikes 5 ette nähtud kümneaastane tähtaeg laieneb ka käesoleval juhul.

Teiseks väidab hageja, et komisjon ei ole näidanud üles õigustatud huvi, tehes deklaratiivseid järeldusi rikkumistest, mille osas puudus tal igasugune voli trahve määrata. Hageja väidab, et määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 7 annab komisjonile õiguse teha deklaratiivseid järeldusi rikkumiste toimepanemise kohta, kui ta trahvi ei määra, tingimusel et komisjonil puudub õigustatud huvi.

Kolmandaks ja sõltumatult esimesest kahest väitest palub hageja, et Üldkohus tühistaks vaidlustatud otsuse artikli 1 lõikes 1 esineva deklaratiivse järelduse, mille kohaselt on ta osalenud tinastabilisaatoreid puudutavas rikkumises ajavahemikul 16. märts 1994 kuni 31. märts 1996, ning väidab, et komisjon ei ole sellist järeldust tehes näidanud üles õigustatud huvi.

Neljandaks - juhul kui Üldkohus ei tühista trahve tervikuna - leiab hageja, et komisjon ei ole tõendanud kestvust pärast 23. veebruari 1999, ning seetõttu peab kartelli teise perioodi eest määratud trahvi vähendama nii, et see kajastaks lühemat rikkumiste kestust.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002.aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003 L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

² - Üldkohtu 17. septembri 2007. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-125/03 ja T-253/03: Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon (EKL 2007, lk II-3523).