Kohtuasi T‑423/10

(avaldamine väljavõtetena)

Redaelli Tecna SpA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turgude jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Koostöö haldusmenetluses – Mõistlik aeg

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Leebema kohtlemise eeskirjad – Esimese trahvide eest kaitse saamise teatise asendamisega komisjoni taotletavad eesmärgid – Arvessevõtmine liidu kohtu poolt

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatised 96/C 207/04 ja 2002/C 45/03)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Leebema kohtlemise eeskirjad – Trahvi vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Asjassepuutuva ettevõtja esitatud tõendite oluline lisaväärtus – Hindamiskriteeriumid – Tehtud koostöö ajalise järjestuse arvessevõtmine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis2002/C 45/03, punktid 20–23)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Leebema kohtlemise eeskirjad – Trahvi vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Asjassepuutuva ettevõtja esitatud tõendite oluline lisaväärtus – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 20–23)

1.      Konkurentsivaldkonnas määratles komisjon oma teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (2002), tingimused, mille korral ettevõtjad, kes temaga kartellikokkuleppe asjus algatatud uurimise käigus koostööd teevad, trahvist vabastatakse või nende trahvisummat, mida nad vastasel juhul peaksid maksma, vähendatakse. Nimetatud teatisega asendati esimene komisjoni teatis trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta kartellide puhul (1996), et tal oleks võimalik muuta oma tegevuspõhimõtteid viieaastase rakendusperioodi järel saadud kogemusi arvestades. Täpsemalt leidis komisjon, et ehkki 1996. aasta teatises esitatud olulisemad põhimõtted on endiselt asjakohased, näitavad kogemused, et teatise mõju oleks veelgi tõhusam, kui trahvide vähendamise tingimused oleksid selgemad, arusaadavamad ja kindlamad. Veel märkis komisjon, et teatise mõju tõhustaks ka see, kui trahvide vähendamisel võetaks suuremal määral arvesse äriühingu panust rikkumise kindlakstegemisel.

Üldkohus peab arvesse võtma arengut, mida komisjon soovis saavutada 1996. aasta teatise asendamisel 2002. aasta teatisega.

(vt punktid 77–79)

2.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvisummade kindlaksmääramisel eeldab teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise teatis), sõnastus kahe etapi eristamist.

Esiteks, selleks et trahvi saaks vähendada, peab ettevõtja esitama tõendeid, millel on samal ajal komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus. Selle kindlakstegemisel, et ettevõtja esitatud tõenditel oli samal ajal komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus, näeb leebema kohtlemise teatis ette enne komisjoni valduses olevate tõendite ja leebema kohtlemise taotleja tehtud koostöö raames saadud tõendite võrdluse.

Teiseks, selleks et määrata vajaduse korral kindlaks trahvi vähendamise määr, tuleb arvesse võtta kahte kriteeriumi: tõendite esitamise aeg ja nende lisaväärtus. Selles analüüsis võib komisjon arvesse võtta ka ettevõtja poolt pärast andmete esitamist tehtud koostöö ulatust ja järjepidevust.

Kui komisjonile esitatud tõenditel on oluline lisaväärtus ja ettevõtja ei esita neid esimese või teise ettevõtjana, on niisuguse trahvi vähendamise maksimaalne määr, mille komisjon oleks muidu talle määranud, 20%. Mida varem koostööd tehakse ja mida olulisem on lisaväärtus, seda suurem on vähendamise määr ning see on maksimaalselt 20% summast, mille komisjon muidu oleks määranud. Kartelliliikmete tehtud koostöö ajaline järjestus ja kiirus on seega leebema kohtlemise teatisega kehtestatud süsteemi põhielemendid. Nii on see ka sellega seoses ettevõtja esitatud eri tõendite lisaväärtuse puhul. Sellega seoses, kuigi komisjon on kohustatud põhjendama, miks tema hinnangul on ettevõtjate poolt leebema kohtlemise teatise alusel komisjonile esitatud tõendid sellise väärtusega, et need kas põhjendavad määratud trahvi vähendamist või mitte, on ettevõtjad, kes soovivad komisjoni otsust vaidlustada, aga kohustatud tõendama, et ilma teabeta, mille need ettevõtjad komisjonile vabatahtlikult edastasid, ei oleks viimane suutnud rikkumist olulises osas tõendada ja seega trahve määravat otsust vastu võtta.

Vähendamise põhjust silmas pidades ei või komisjon seega jätta arvestamata esitatud teabe kasulikkust, mis sõltub tingimata juba komisjoni valduses olevatest tõenditest. Juhul kui ettevõtja leebema kohtlemise taotluses üksnes kinnitab vähem täpsel ja otsesel viisil teavet, mida teine ettevõtja on koostöö käigus juba andnud, ei saa selle ettevõtja koostööd – kuigi see ei pruugi olla komisjoni jaoks täiesti kasutu – pidada võrreldavaks koostööga, mida tegi esimesena nimetatud teabe esitanud ettevõtja. Avaldus, mis piirdub juba komisjoni valduses oleva avalduse teatavas ulatuses kinnitamisega, ei hõlbusta tegelikult komisjoni ülesande täitmist märkimisväärselt. Järelikult ei põhjenda see trahvisumma vähendamist leebema kohtlemise teatise alusel.

Lisaks ei saa kartellikokkuleppes osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised süüdistatavad ettevõtjad, pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toimepandud rikkumise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid.

(vt punktid 86–94)

3.      Konkurentsivaldkonnas on komisjonil teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, talle esitatud teabe olulise lisaväärtuse hindamisel kaalutlusõigus. Liidu kohus ei saa siiski tugineda sellele kaalutlusõigusele, et loobuda komisjoni sellekohase hinnangu nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude põhjalikust kontrollimisest. See peab veelgi enam paika, kui liidu kohtul palutakse ise hinnata nende tõendite väärtust, mis esitati menetluse käigus, mille tulemusel tuvastati konkurentsiõiguse rikkuminepanemise eest.

(vt punktid 95 ja 96)