Kohtuasi C‑126/14

„Sveda“ UAB

versus

Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas)

Eelotsusetaotlus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 168 – Mahaarvamisõigus – Kapitalikaupade soetamiselt või tootmiselt tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamine – Elamusrada, mis on otseselt määratud üldsusele tasuta kasutamiseks – Elamusraja kasutamine maksustatavate tehingute tegemise vahendina

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 22. oktoober 2015

1.        Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Mahaarvamisõiguse tekkimine ja kohaldamisala – Kauba soetamine maksukohustuslase poolt oma majandustegevuse tarbeks – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 9 lõike 1 teine lõik ja artikkel 168)

2.        Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Mahaarvamisõiguse tekkimine ja kohaldamisala – Kaubad ja teenused, mida kasutatakse maksustatavate tehingute tarbeks – Ostutehingu ja maksukohustuslase tegevuse vahelise otsese ja vahetu seose olemasolu vajalikkus – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artikkel 168)

3.        Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Mahaarvamisõiguse tekkimine ja kohaldamisala – Kapitalikaupade soetamine või tootmine tasuta üldsuse kasutusse antud elamusraja väljaehitamise tööde raames – Elamusraja kasutamine maksustatavate tehingute tegemise vahendina – Mahaarvamisõigus – Tingimused

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artikkel 168)

1.        Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklist 168 tuleneb, et kui maksukohustuslane, kes sellena tegutseb asja omandamise hetkel, kasutab seda oma maksustatavate tehingutega seoses, on tal õigus maha arvata asja eest tasumisele kuuluv või juba tasutud käibemaks. Selles mõttes võib isik maksukohustuslasena tegutsedes soetada kaupa ja saada teenuseid oma majandustegevuse eesmärgil direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses ka siis, kui ta ei kasuta neid oma majandustegevuses kohe. See, kas isik tegutses maksukohustuslasena majandustegevuse eesmärgil, on fakti küsimus, mida hinnates tuleb arvestada juhtumi kõiki asjaolusid, muu hulgas asjaomase kauba omadusi ja ajavahemikku, mis jääb kauba soetamise ja selle maksukohustuslase majandustegevuse eesmärkidel kasutamise vahele. Selle hinnangu andmine on liikmesriigi kohtu ülesanne.

(vt punktid 18, 19 ja 21)

2.        Põhimõtteliselt on vajalik, et konkreetse ostutehingu ja ühe või mitme mahaarvamisõigust tekitava müügitehingu vahel esineks otsene ja vahetu seos, selleks et maksukohustuslasel tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja et oleks võimalik kindlaks määrata selle õiguse ulatust. Sellise käibemaksu mahaarvamise õigus, mis tasutakse kaupade ja teenuste soetamisel, eeldab, et kaupade ja teenuste soetamisega kaasnenud kulutused moodustavad osa sellise müügitehingu hinnast, mis annab mahaarvamisõiguse. Maksukohustuslase mahaarvamisõigust siiski tunnustatakse, isegi kui puudub otsene ja vahetu seos konkreetse ostutehingu ja ühe või mitme mahaarvamisõigust andva müügitehingu vahel, kui tekkinud kulud kuuluvad maksukohustuslase üldkulude hulka ning moodustavad sellistena tema tarnitava kauba või teenuse hinna ühe koostisosa. Sellistel kuludel on tegelikult otsene ja vahetu seos maksukohustuslase kogu majandustegevusega.

Otsese seose kriteeriumi kohaldamisel tuleb liikmesriigi maksuhalduritel ja kohtutel võtta arvesse kõiki asjaomaste tehingutega seotud konkreetseid fakte ning üksnes neid tehinguid, mis on objektiivselt seotud maksukohustuslase maksustatava tegevusega. Selle seose esinemist tuleb seega hinnata kõnealuse tehingu objektiivsest sisust lähtudes.

(vt punktid 27–29)

3.        Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 168 tuleb tõlgendada nii, et see annab maksumaksjale õiguse arvata maha sisendkäibemaks, mis on makstud seoses puhkeotstarbelise maaturismi alaseks majandustegevuseks mõeldud kapitalikaupade soetamise või tootmisega, kui need kaubad on ühelt poolt otseselt määratud üldsusele tasuta kasutamiseks ja teisalt võivad lubada teha maksustatavaid tehinguid, kui on tuvastatud, et ostutehingutega seotud kulude ja ühe või mitme mahaarvamisõigust andva müügitehingu või maksukohustuslase kogu majandustegevuse vahel esineb otsene ja vahetu seos, mille kontrollimine objektiivsete asjaolude põhjal on liikmesriigi kohtu ülesanne.

Kapitalikauba vahetu tasuta kasutamine ei sea kahtluse alla otsest ja vahetut seost, kuna esiteks ei kuulu elamusraja üldsuse kasutusse andmine ühegi direktiivis 2006/112 nimetatud maksuvabastuse alla ja teiseks kulud, mida maksukohustuslane raja rajamisel kandis, võivad olla seotud tema majandustegevusega, mistõttu need ei ole seotud tegevusega, mis jääb välja käibemaksu kohaldamisalast.

(vt punktid 33, 34, 37 ja resolutsioon)