26. veebruaril 2024 esitatud hagi – DZ Bank versus SRB

(kohtuasi T-116/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DZ Bank AG Deutsche Zentral-Genossenschaftsbank, Frankfurt am Main (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger, M. Weber ja D. Schoo)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

muuta Ühtse Kriisilahendusnõukogu apellatsioonikoja 15. detsembri 2023. aasta lõplikku otsust seotud asjades 2/2023 ja 3/2023 nii, et asi saadetakse tagasi Ühtsele Kriisilahendusnõukogule;

teise võimalusena tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu apellatsioonikoja 15. detsembri 2024. aasta lõplik otsus seotud asjades 2/2023 ja 3/2023;

mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide: lõplikus otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014¹ artikli 85 lõiget 3, sest vastuolus nimetatud normiga lükati kaebus apellatsiooniasjas 3/2023 vastuvõetamatuse tõttu tagasi.

Teine väide: lõplikus otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 81 lõiget 1 koostoimes määruse nr 1¹ artikliga 3, kuna selles on rikutud õigusnormi, lükates tagasi asjas 2/2023 esitatud esimese väite, mis puudutab rikkumist ühises otsuses hageja valitud saksa keele vastu.

Kolmas väide: lõplikus otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12d lõiget 8 ja ELTL artikli 296 teist lõiku, sest asjas 2/2023 teise väite kontrollimisel tugineti õigusvastasele hinnangule, et ühine otsus sisaldab täielikku ja piisavalt detailset ja konkreetset põhjendust, et kindlaks määrata MREL¹ -LRE² ja allutatuse nõude suurus.

Neljas väide: lõplikus otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12d lõike 3 alalõiku 4 koostoimes artikli 27 lõikega 7 ja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12c lõike 4 esimest lauset, sest õigusnormi on rikutud hinnangu puhul, et läbivad kohustused on osa kogukohustustest ja omavahendid selle normi tähenduses.

Viies väide: lõplikus otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12d lõike 3 alalõiku 4, sest arvestamata jäetakse selles avanenud kaalutlusruumiga ja hagejal lasuva asjaolude esitamise kohustusega ilmsele hindamisveale tuginemise raames ja samuti, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu on teinud ilmse hindamisvea.

Kuues väide: lõplikus otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12c lõike 4 alalõigu 1 teist lauset, sest tähelepanuta jäetakse Ühtse Kriisilahendusnõukogu ilmne hindamisviga hageja suhtes allutatuse nõude kindlaksmääramisel.

Seitsmes väide: teise võimalusena rikuvad määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12d lõike 3 alalõik 4 koosmõjus artikli 27 lõike 7 punktiga a ja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12c lõige 4 kõrgema taseme õigust (Euroopa Liidu põhiõiguste harta¹ artiklid 16, 17, 20 ja 52), kuivõrd läbivatest toetuslaenudest tulenevad kohustused on omavahendite miinimumnõuete kindlaksmääramisel väidetavalt osa kogukohustustest, sealhulgas omavahenditest, ja arvesse võetavad kohustused ning Ühtsel Kriisilahendusnõukogul puudub kaalutlusruum, et neid mitte arvesse võtta.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

¹ Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

¹ Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded.

¹ Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja.

¹ ELT 2012, C 326, lk 391.