Kohtuasi T‑112/07
Hitachi Ltd jt
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamine – Kaitseõigused – Rikkumise tõend – Üks ja vältav rikkumine – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Hoiatav mõju – Koostöö
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Piirid – Dokumendi edastamata jätmine – Tagajärjed
(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Piirid
(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)
3. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Rikkumises osalenud äriühingu töötajate kirjalikud ütlused – Tõenduslik väärtus – Hindamine
(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)
4. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsi valdkonna menetlus
(EL artikkel 6 lõige 2; EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
6. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Erinevate tõendite tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid
(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP lepingu artikkel 53)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta
(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)
8. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest
(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 21)
9. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine
(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)
10. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Rikkumise kaastäideviijaks olevate ettevõtjate isiklik vastutus kogu rikkumise eest – Tingimused
(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus
(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju
(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)
1. Kaitseõiguste põhimõttest tulenev õigus tutvuda toimikuga tähendab, et konkurentsiõiguse normide kohaldamisega seotud haldusmenetluses peab komisjon võimaldama puudutatud ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad omada tähtsust tema kaitse seisukohast. See hõlmab nii süüstavaid kui ka süü puudumist tõendavaid dokumente, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muud salajased andmed.
See, et komisjon ei edastanud dokumenti, millele ta ettevõtjale rikkumise süükspanemisel tugines, on kaitseõiguste rikkumisena käsitletav vaid juhul, kui ettevõtja tõendab, et järeldus, millele komisjon otsuses jõudis, oleks olnud erinev, kui edastamata jäetud dokument oleks tulnud süüstavate tõendite hulgast välja arvata.
Mis puudutab komisjoni poolt ettevõtja süü puudumist tõendava dokumendi edastamata jätmist, siis peab ettevõtja ainult tõendama, et dokumendi talle avaldamata jätmine võis tema kahjuks mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu. Piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud seda süü puudumist tõendavat dokumenti kasutada enda kaitseks, st et kui ta oleks saanud sellele tugineda haldusmenetluses, oleks ta saanud tugineda tõendile, mis ei olnud kooskõlas selles etapis komisjoni tehtud järeldustega, ning ta oleks seega saanud mingilgi viisil mõjutada otsuses komisjoni esitatud hinnanguid vähemalt seoses ettevõtjale süüks pandud käitumise raskuse ja kestusega ning järelikult ka seoses trahvi suurusega.
(vt punktid 31, 36 ja 37)
2. Konkurentsiõiguse normide rikkumisega seotud menetluses teavitatakse puudutatud ettevõtjat alles haldusmenetluse võistleva staadiumi alguses vastuväiteteatise kaudu kõikidest olulistest tõenditest, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb, ja sellest, et sellel ettevõtjal on toimikuga tutvumise õigus, mille eesmärk on tagada tema kaitseõiguste tõhus kasutamine. Järelikult ei kuulu teiste kartellis osalenud ettevõtjate vastused vastuväiteteatisele üldjuhul uurimistoimiku dokumentide hulka, millega puudutatud isikud võivad tutvuda.
Kuid kui komisjon otsustab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetluses rikkumise tõendamisel tugineda vastuväiteteatisele esitatud vastuse osale või sellele vastusele lisatud dokumendile, peab menetlusega seotud teistel ettevõtjatel olema võimalik esitada oma arvamus sellise tõendi kohta. Nimelt kujutab sel juhul vastuväiteteatisele esitatud vastuse kõnealune osa või sellele vastusele lisatud dokument süüstavat tõendit rikkumises osalenud erinevate ettevõtjate vastu.
Analoogiliselt, kui vastuväiteteatisele esitatud vastuse osa või sellele vastusele lisatud dokument võib omada asjassepuutuva ettevõtja kaitses tähtsust, sest see võimaldab tal viidata asjaoludele, mis on vastuolus komisjoni poolt selles staadiumis tehtud järeldustega, siis on tegemist süü puudumist tõendava tõendiga. Sel juhul peab puudutatud ettevõtjale olema antud võimalus uurida asjakohast vastuse osa või dokumenti ning esitada selle kohta oma seisukoht.
(vt punktid 32–34)
3. Äriühingu töötajate kirjalikud ütlused, mis on koostatud äriühingu järelevalve all ning esitatud viimase poolt ja kaitseks komisjoni läbi viidavas konkurentsiõiguse normide rikkumisega seotud haldusmenetluses, ei saa üldjuhul olla käsitatavad selle sama äriühingu avaldustest erinevate ja sõltumatute dokumentidena. Nimelt põhineb äriühingu positsioon üldreeglina talle komisjoni poolt ette heidetud faktiliste asjaolude tõepärasuse küsimuses eelkõige tema töötajate ja juhtide teadmistel ja arvamusel.
Nii ei ole keelatud kokkuleppes osalenud äriühingu töötajate ütlused äriühingu enda avaldustest erinevad ja sõltumatud tõendid, sest need tunnistajad esitasid oma seisukohad komisjonile äriühingu palvel ja teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, sätestatud koostöökohustuse alusel ning neile võimaldati äriühingu sõltumatu nõustaja juuresolekut. Seetõttu ei saa need tunnistajad toetada niisuguse äriühingu avaldusi, kus nad töötavad. Need pigem täiendavad äriühingu avaldusi ja võivad viimaste sisu täpsustada ja konkretiseerida. Seega peavad neid toetama muud tõendid.
(vt punktid 48, 129)
4. Kahtluse korral tuleb kohtul eelistada ettevõtjat, kes on EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumist tuvastava otsuse adressaat. Kohus ei saa seega järeldada, et komisjon on asjas õiguslikult piisavalt rikkumise toimepanemise tuvastanud, kui ta ise selles ikkagi kahtleb, eriti kui kohus menetleb hagiavaldust, milles palutakse trahvi määrav otsus tühistada.
Viimati nimetatud olukorras tuleb nimelt võtta arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, sellisena nagu see tuleneb muu hulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 2, mis on üks ühenduse õiguse üldpõhimõtetest tulenevatest põhiõigustest. Mis puudutab rikkumiste laadi ning nende eest mõistetavate karistuste laadi ja raskusastet, siis kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet just ettevõtjatele kohalduvate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahve või karistusmakseid.
(vt punktid 58 ja 59)
5. Seega tuleb komisjonil konkurentsiõiguse valdkonnas esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab tuvastada, et rikkumine on toime pandud. Kuid kõik komisjoni esitatud tõendid ei pea ilmtingimata vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui neile tingimustele vastab tervikuna hinnatult kaudsete tõendite kogum, millele institutsioon tugineb. Konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe esinemist võib seega tuletada teatud arvust kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis oma kogumis võivad – vastupidise loogilise selgituse puudumisel – olla käsitatavad tõendina konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.
Kuid kui komisjon tugineb rikkumise asetleidmist järeldades üksnes asjassepuutuvate ettevõtjate käitumisele turul, siis piisab, kui viimased tõendavad, et esines asjaolusid, mis näitavad komisjoni tuvastatud fakte erinevas valguses ja mis võimaldavad seega anda faktidele teise usutava seletuse, mis erineb sellest, mille esitas komisjon, järeldades, et ühenduse konkurentsiõigust on rikutud.
See reegel ei ole kohaldatav kõigil juhtudel, kus rikkumine tuvastatakse ainult mittedokumentaalsete tõenditega. Nimelt, mis puudutab tõendeid, millele võib EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamiseks tugineda, siis kehtib ühenduse õiguses tõendite vaba esitamise põhimõte.
Seega, isegi kui dokumentaalsete tõendite puudumine võib olla asjassepuutuv tegur komisjoni viidatud kaudsete tõendite kogumi hindamisel, ei saa see üksi võimaldada ettevõtjal seada kahtluse alla komisjoni argumente ja esitada faktilistele asjaoludele alternatiivne seletus. Ta võib seda teha ainult juhul, kui komisjoni esitatud tõendite alusel ei ole võimalik rikkumise toimepanemist tuvastada kahtluseta ja ilma, et oleks vajalik tõlgendamine.
Samal põhjusel ei tule komisjonil ka dokumentaalsete tõendite puudumisel läbi viia eraldiseisvaid uurimisi, et faktilisi asjaolusid kontrollida.
(vt punktid 60–66)
6. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise menetluses on usaldusväärsus ainus kohane kriteerium, mille alusel tuleb hinnata erinevate tõendite tõenduslikku väärtust. Tõendamise üldreeglite kohaselt sõltub dokumendi usaldusväärsus ja seega tõenduslik väärtus selle päritolust, koostamise oludest, adressaadist ning selle sisust.
Ettevõtjate avaldustest võib pidada eriti suure tõendusliku jõuga tõenditeks neid, mis on esiteks usaldusväärsed, teiseks tehtud ettevõtja enda nimel, kolmandaks tehtud isiku poolt, kellel on kutsetegevusest tulenev kohustus tegutseda ettevõtja huvides, neljandaks tehtud vastuolus avaldaja huvidega, viiendaks tehtud avalduse esemeks olevate asjaolude otsese tunnistaja poolt ja kuuendaks esitatud kirjalikult, koostatuna tahtlikult ja pärast põhjalikku läbimõtlemist.
Kuid kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised puudutatud ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate poolt konkurentsieeskirjade rikkumise toimepanemise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid, kuigi viimaste tõendusjõu tase võib avalduse usaldusväärsuse tõttu olla väiksem.
(vt punktid 68–71)
7. Kuigi enamasti tuleb ebaseadusliku kartelli peamiste liikmete vabatahtlikesse tunnistustesse suhtuda teatud umbusaldusega, arvestades võimalust, et need liikmed püüavad vähendada oma osa rikkumises ja suurendada teiste osa, ei pruugi sellise teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, trahvi tühistamise või selle vähendamise taotlemine innustada siiski süüks pandud kartelli teiste liikmete osaluse kohta moonutatud tõendite esitamist. Nimelt võib igasugune katse komisjoni eksitada seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et talle koostööteatist täielikult kohaldatakse.
Mis puudutab konkreetselt ütlusi, siis on muidugi võimalik, et trahvide eest kaitset taotlenud ettevõtja töötajad, kes on kohustatud tegutsema ettevõtja huvides, tahavad samuti esitada võimalikult palju süüstavaid tõendeid, arvestades ka, et nende koostöö menetluses võib avaldada positiivset mõju nende karjäärile. Kuid isegi kui see on nii, on need töötajad samuti teadlikud negatiivsetest tagajärgedest, mis võivad olla väärade asjaolude esitamisel, mis on teiste tõenditega kooskõla nõude tõttu eriti tundlik küsimus.
(vt punktid 72, 130)
8. Selleks et komisjon saaks teatise – mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul – punkti 21 alusel trahvi vähendada, peab asjassepuutuvatel tõenditel olema juba komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus. Seega trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluses, mis on esitatud pärast vastuväiteteatise vastuse saatmist, võib trahvi vähendamist taotlev ettevõtja olulise lisaväärtuse saavutamiseks õiguspäraselt keskenduda asjaoludele, mis tema arvates ei olnud veel õiguslikult piisavalt tõendatud. See võib selgitada, miks asjassepuutuv ettevõtja jätab märkimata asjaolud, mida ta peab juba mingi kahtluseta tõendatuks varem esitatud tõendite alusel.
Lisaks, arvestades koostööteatise punkti 21 sõnastust, ei saa olla välistatud, et teatud tõendusliku väärtusega selliste tõendite esitamine, mis puudutavad juba teiste tõenditega tõendatud faktilisi asjaolusid, ei anna mingit õigust trahvi vähendamisele.
(vt punktid 178–180)
9. EÜ artikli 81 lõikes 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud kokkuleppe olemasoluks piisab sellest, kui ettevõtjad on väljendanud oma ühist tahet käituda turul konkreetsel viisil. Kokkuleppe tegeliku mõju arvessevõtmine on üleliigne, kui on selge, et kokkuleppe eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi. Vastastikuse kohustuse olemasolu eeldab vältimatult, et esineb ühine tahe, isegi kui puuduvad tõendid, mis võimaldaksid täpselt kindlaks teha hetke, millal seda tahet väljendati või mis kujul see vormistati.
(vt punktid 268 ja 269)
10. EÜ artikli 81 lõikes 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus eeldavad vaieldamatult koostööd mitme ettevõtja vahel, kes on kõik rikkumise kaastäideviijad, kuid viis, kuidas nad on rikkumise toime pannud, võib olla erinev olenevalt asjassepuutuva turu iseärasustest ja iga ettevõtja positsioonist sellel turul, seatud eesmärkidest ning rikkumise toimepanemiseks valitud või kavandatud meetmetest. Lihtsalt asjaolust, et ettevõtja osaleb rikkumises talle omasel viisil, ei piisa tema vastutuse välistamiseks rikkumise kui terviku eest, sh tegude eest, mis sisuliselt pandi toime teiste rikkumises osalenud ettevõtjate poolt, kuid mille ese või konkurentsivastane mõju on sama.
Seega on ettevõtja, kes osales oma käitumisega rikkumises, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse mõistetele EÜ artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk oli aidata kaasa rikkumise toimepanemisele tervikuna, ühtlasi vastutav rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud käitumise eest kogu selle aja jooksul, mil ta rikkumises osales, kui tuvastatakse, et ettevõtja teadis teiste kokkuleppe poolte õigusvastasest käitumisest või võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis võtma riski.
See on nii kolmanda riigi ettevõtja puhul, kellel oli vaid passiivne roll ühiskokkuleppes, mille kohaselt olid EMP konkreetsed projektid reserveeritud Euroopa tootjatele, kuna viidatud ettevõtja oli asjassepuutuvast kokkuleppest teadlik ja tema passiivne roll ei olnud tema enda valik, vaid EMP turgu puudutavas kokkuleppes osalemise vorm, arvestades, et tema osalus oli eeltingimus, et Euroopa tootjad saaksid projekte EMP‑s omavahel ära jagada.
(vt punktid 287–290)
11. Juhul kui EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise panid toime mitu ettevõtjat, tuleb uurida iga ettevõtja osaluse suhtelist raskust. Rikkumise raskuse hindamisel ja trahvi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkuleppe moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales.
Mis puudutab konkreetselt kokkulepet, millega kolmanda riigi ettevõtjad on võtnud endale kohustuse mitte tulla Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) turule, kusjuures Euroopa ettevõtjad omakorda on omavahel ära jaganud selle turu erinevad projektid, tegutsedes aktiivses koostöös, siis on kolmanda riigi ettevõtjate käitumise raskusaste võrreldav Euroopa ettevõtjate käitumisega, sest see, et nad ei võtnud EMP projektide jagamisest osa, ei olnud nende valik, vaid lihtsalt selle tagajärg, milline oli nende osaluse laad kokkuleppes.
(vt punktid 312, 314–316)
12. Mis puudutab korduvat rikkumist, siis on hoiatamine trahvi üks eesmärke. Lisaks on hoiatamise tagamise vajadus üldine nõue, millest komisjon peab juhinduma kogu trahvi arvutamise ajal ja see ei eelda ilmtingimata, et nimetatud arvutuse üks osa oleks konkreetne etapp, milles hinnatakse tervikuna kõiki asjaolusid, mis selle eesmärgi saavutamisel tähtsust omavad.
Seega võib komisjon ilma eksimata seda asjaolu arvesse võtta mitte hoiatava mõju kordaja kindlaksmääramisel, vaid raskendavate asjaolude hindamisel.
(vt punkt 353)