Kohtuasi T-109/07

L’Oréal SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi SPA THERAPY taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk SPA – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Keskmine tarbija võib segi ajada sõnalise tähise SPA THERAPY, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotleti Nizza kokkuleppe tähenduses klassi 3 kuuluvate kaupade jaoks, ja sõnamärgi SPA, mis on varem registreeritud Beneluxi kaubamärgiametis.

Tarbija pöörab üldjuhul suuremat tähelepanu kaubamärgi algusele kui lõpule. Varasem kaubamärk ongi paigutatud taotletava kaubamärgi algusesse. Sellest tulenevalt võib taotletava kaubamärgi sees oleva varasema kaubamärgi iseseisev eristav tähtsus asjaomast avalikkust enam eksitada kui kaupade kaubanduslik päritolu.

Sõna „therapy” ei ole mainekas ärinimi, vaid on mõiste, mis ei ole kosmeetikatoodete puhul kirjeldav ega oma nende osas eriliselt tugevat eristusvõimet, mida võiks mõista kui viidet nende toodete tervislikule mõjule.

Lõpuks, kosmeetikatoodete tootjad toovad sageli erinevate alamkaubamärkide all turule mitmeid tootesarju. Seega võib asjaolu, et taotletav kaubamärk koosneb varasemast kaubamärgist SPA ja sõnast „therapy”, tekitada tarbijates arvamuse, et tegemist on varasema kaubamärgi omaniku turustatava tootesarjaga.

Asjaomaste tähiste erinevused, mis tulenevad taotletavas kaubamärgis sõna „therapy” esinemisest, ei suuda seega kompenseerida vastandatud tähiste olulisi sarnasusi, mis tulenevad varasema kaubamärgi esinemisest taotletava kaubamärgi alguses ja selle iseseisvast eristavast tähtsusest taotletavas kaubamärgis, olemata siiski domineeriv osa. Tuleb lisaks tõdeda, et vastandatud kaubamärkidega tähistatavate kaupade identsusest järeldab asjaomane avalikkus, et need pärinevad vähemalt omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt.

Tegelikult ei saa sellisel juhul segiajamise tõenäosuse olemasolule seada tingimust, mille kohaselt mitmeosalisest tähisest jäävas tervikmuljes peab olema domineeriv see osa, mis koosneb varasemast kaubamärgist.

(vt punktid 15, 19, 20, 30–33)

2.      Selle tavalise juhtumi kõrval, kus keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ning olenemata sellest, et tervikmuljes võib olla domineeriv üks või mitu mitmeosalise kaubamärgi koostisosa, ei ole siiski absoluutselt välistatud, et teatavatel juhtudel säilitab varasem kaubamärk, mida kolmas isik kasutab mitmeosalises tähises, olemata domineeriv osa, mitmeosalises tähises iseseisva eristava tähtsuse, ja sellisel juhul võib mitmeosalisest tähisest jääva tervikmulje tagajärg olla see, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad vähemalt omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt, mille puhul tuleb tõdeda segiajamise tõenäosuse olemasolu. Tegelikult ei saa sellisel juhul segiajamise tõenäosuse olemasolule seada tingimust, mille kohaselt mitmeosalisest tähisest jäävas tervikmuljes peab olema domineeriv see osa, mis koosneb varasemast kaubamärgist.

(vt punkt 19)