ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
17. veebruar 2011(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi ANN TAYLOR LOFT taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk LOFT – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑385/09,
Annco, Inc., asukoht Wilmington, Delaware (Ühendriigid), esindaja: advokaat G. Triet,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Freche et fils associés, asukoht Pariis (Prantsusmaa),
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 1. juuli 2009. aasta otsuse peale (asi R 1485/2008‑1), mis tehti Freche et fils associés’ ja Annco, Inc‑i vahelises vastulausemenetluses,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
nõupidamisel koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro (ettekandja), kohtunikud S. Papasavvas ja A. Dittrich,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 2. oktoobril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 11. jaanuaril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates pooltele teatise kättetoimetamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta ei olnud nad esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel lahendada kohtuasi ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Annco, Inc. esitas 16. märtsil 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk ANN TAYLOR LOFT.
3 Kaubad ja teenused, millele kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 18, 25 ja 35 ning vastavad iga klassi osas järgmisele kirjeldusele:
– klass 18: „nahk, tehisnahk ja nendest valmistatud tooted; loomanahad; reisikohvrid ja -kotid; päikese- ja vihmavarjud ning jalutuskepid; käekotid, rahakotid, reisikotid;”
– klass 25: „rõivad, jalatsid, peakatted, kleidid, seelikud, kostüümid, teksad, kampsunid, särgid, T‑särgid, alussärgid, spordikomplektid, pulloverid, vestid, kindad, öörõivad, hommikumantlid, supelkostüümid, särkpluusid, kingad, püksid, põlvpüksid, jakid, mantlid, sokid, mütsid, kübarad ja nokkmütsid, vööd, sallid ja aluspesu;”
– klass 35: „jaemüügiteenused; kaupade jaemüük rahvusvaheliste arvutivõrkude kaudu; rõivaste, jalatsite, käekottide, nahast ja tehisnahast aksessuaaride, ehete, tualett-tarvete, parfüümide ja kosmeetika jaemüük.”
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 20. detsembril 2004 väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 51/2004.
5 Freche et fils associés esitas 18. märtsil 2005 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele vastulause, toetudes segiajamise tõenäosusele määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) mõttes.
6 Vastulause põhines mõnel kaubal ja teenusel, mis on tähistatud sõnamärgiga LOFT, mis on Prantsusmaal registreeritud 22. augustil 2003 numbri 13089435 all ja hakkas kehtima 16. märtsil 2001 eelkõige klassidesse 18 ja 25 liigitatud kaupadele, mis vastavad iga klassi osas järgmistele kirjeldustele:
– klass 18: „nahk ja tehisnahk; nahast või tehisnahast esemed (välja arvatud taskud, mis on mugandatud esemetele, mille jaoks need on mõeldud, kindad ja vööd); rahakotid, välja arvatud väärismetallist; käekotid; reisikotid; nahast või nahkpapist karbid; reisikastid, katted (karusnahk); seemisnahk, välja arvatud puhastuseks; loomanahk; kotid ja kohvrid; vihmavarjud, päiksevarjud ja kepid;”
– klass 25: „rõivad, alusrõivad, spordirõivad, välja arvatud sukeldumiseks, vööd, kindad, kingad, peakatted.”
7 Vastulause oli esitatud kõigi kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste suhtes.
8 Vastulausete osakond rahuldas 12. augusti 2008. aasta otsusega vastulause klassidesse 18 ja 25 liigitatud kaupade osas põhjendusega, et esineb segiajamise tõenäosus, ja lükkas vastulause tagasi klassi 35 kuuluvate teenuste osas. Vastulausete osakond tuvastas, et asjaomased kaubad on identsed ja et igakülgsel hindamisel on tähised LOFT ja ANN TAYLOR LOFT keskmiselt sarnased, sest nn lofti kontseptsioon on olemas mõlemas tähises. Arvestades kaupade identsust ja asjaolu, et sõnal „loft” on taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus, on võimalik, et tarbijad arvavad, et asjaomased kaubad pärinevad omavahel seotud ettevõtjatelt.
9 Hageja esitas 10. oktoobril 2008 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
10 Esimene apellatsioonikoda lükkas 1. juuli 2009. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastulause tagasi. Apellatsioonikoda asus eelkõige seisukohale, et esiteks on taotletava kaubamärgiga tähistatud kaubad ja varasema kaubamärgiga tähistatud kaubad identsed, ja teiseks, et suurest kontseptuaalsest sarnasusest hoolimata tuleneb igakülgsest hindamisest, et vastandatud tähised on vähesel määral sarnased. Apellatsioonikoda jõudis järeldusele, et esineb segiajamise tõenäosus, sest ühine sõna „loft” on taotletava kaubamärgi domineeriv osa ja varasema kaubamärgi ainus osa. Asjaomane avalikkus, mis koosneb keskmistest Prantsuse nahktoodete ja rõivaostjatest, võib arvata, et kaupade päritolu on sama või et ANN TAYLOR LOFT on Freche et fils associés’ uue tootesarja nimetus.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tunnistada hagi põhjendatuks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– muuta vaidlustatud otsust nii, et selle alusel saaks registreerida kaubamärgi ANN TAYLOR LOFT klasside 18 ja 25 osas lisaks klassile 35, mille osas vastulausete osakond registreerimise heaks kiitis ja mida ei ole vaidlustatud;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
12 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Vaidlustatud otsuse tühistamise nõue
13 Hageja toetub kahele väitele, mis käsitlevad esiteks määruse nr 207/2009 artikli 75 teise lause rikkumist ning teiseks sama määruse artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist.
14 Esiteks tuleb kontrollida väidet, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti d rikkumist.
15 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, „kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga”.
16 Lisaks tuleb vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktile ii varasemate kaubamärkide all mõista liikmesriigis registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
17 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt Üldkohtu 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑325/06: Boston Scientific vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Terumo (CAPIO), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 29, ja 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 17).
18 Lisaks tuleb tõenäosust, et avalikkus ajab tähised segi, hinnata igakülgselt, pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid tegureid (vt eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑251/95: SABEL, EKL 1997, lk I‑6191, punkt 22; eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 16, ja eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 18).
19 Igakülgne hindamine eeldab arvestamist asjaomaste tegurite teatava vastastikuse sõltuvusega, eriti asjaomaste kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade ja teenuste sarnasuse vastastikuse sõltuvusega. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (Euroopa Kohtu 13. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑234/06 P: Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I‑7333, punkt 48; Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II‑4335, punkt 25, ja eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 17). Nimetatud tegurite omavaheline sõltuvus ilmneb määruse nr 207/2009 preambuli põhjendusest 8, mille kohaselt tuleb sarnasuse põhimõte määratleda seoses segiajamise tõenäosusega, mille hindamine sõltub mitmest tegurist ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse ulatusest (vt eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).
20 Lisaks sellele peab segiajamise tõenäosuse hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b sõnastusest „[…] võib avalikkus need omavahel segi ajada […]” tuleneb nimelt, et segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub aga kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt selle kohta eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).
21 Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul eeldatakse, et asjaomaste kaupade keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Peale selle tuleb arvestada asjaoluga, et keskmisel tarbijal on harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda, vaid ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑104/01: Oberhauser vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Petit Liberto (Fifties), EKL 2002, lk II‑4359, punkt 28, ja 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑186/02: BMI Bertollo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Diesel (DIESELIT), EKL 2004, lk II‑1887, punkt 38; vt analoogia alusel ka eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 26).
22 Käesoleval juhul on varasem kaubamärk registreeritud Prantsusmaal. Seega, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 12 nentis, peab kontroll piirduma Prantsusmaa territooriumiga. Samuti on kindel, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 13 õigustatult märkis, et asjaomane avalikkus koosneb keskmistest Prantsuse nahktoodete ja rõivatarbijatest ning kujutab endast seega suurt valimit rahvastikust. Nimetatud järeldusi, mida pooled ei ole vaidlustanud, tuleb kinnitada.
23 Kontrollides apellatsioonikoja hinnangut vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse kohta, tuleb eelnimetatud kaalutlusi arvesse võtta.
Kaupade sarnasus
24 Siinkohal piisab, kui tõdeda, et seisukohta, millele apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 10 asus ja mille kohaselt on kõnealused kaubad identsed ning millele hageja ei ole pealegi vastu vaielnud, tuleb kinnitada.
Tähiste sarnasus
25 Nagu eespool punktis 20 märgitud, peab segiajamise tõenäosuse hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt ka Euroopa Kohtu 2. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑254/09 P: Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Kohtupraktikast tuleneb samuti, et kaks kaubamärki on sarnased, kui asjaomase avalikkuse silmis on need ühest või mitmest olulisest aspektist ehk visuaalsest, foneetilisest või kontseptuaalsest aspektist vähemalt osaliselt samased (eespool punktis 19 viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 30, ja eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 89; vt analoogia alusel ka eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).
27 Käesoleval juhul koosneb varasem kaubamärk vaid sõnast „loft”, samal ajal kui taotletava kaubamärgi moodustab sõnaline osa „ann taylor loft”.
28 Esiteks tõdes apellatsioonikoda, et kõnealustel tähistel on visuaalseid ja foneetilisi sarnasusi, kuid need ei ole suured, kuna sõnale „loft” eelnevad taotletavas kaubamärgis teised osad. Kuigi hageja väidab, et kõnealuste tähiste visuaalne ja foneetiline mulje on väga erinev taotletava kaubamärgi domineeriva osa „ann taylor” tõttu, möönab ta, et „kõnealuste tähiste vahel on väike sarnasus”. Seega tuleb apellatsioonikoja järeldust selles osas kinnitada.
29 Teiseks, mis puutub kontseptuaalsesse sarnasusse, siis kiites heaks järelduse, millele jõudis vastulausete osakond, leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides18 ja 20, et sõnamärk ANN TAYLOR LOFT meenutab inglise keelt kõneleva isiku terviknime, milles sõna „ann” võib kergelt samastada eesnimega, sõna „taylor” teise eesnimega või teise eesnime osaga ja sõna „loft” perekonnanimega. Tuginedes Üldkohtu 2. detsembri 2008. aasta otsusele kohtuasjas T‑212/07: Harman International Industries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Becker (Barbara Becker) (EKL 2008, lk II‑3431), lisas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 19, et osa „loft” kui nimi on taotletava kaubamärgi domineeriv osa. Peale selle asus apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 23 seisukohale, et sõna „loft” on eristav, sest see on Prantsusmaal võõras sõna, mida ei mõisteta tingimata kui kauba turustamise kohta. Sõna „loft” tajutakse pigem kui ingliskeelset nimisõna või kui perekonnanime.
30 Hageja vaidleb sellele arutluskäigule vastu. Nimelt ei taju Prantsuse avalikkus tema sõnul tähiste ühist sõna „loft” ingliskeelse perekonnanimena, sest seda sõna kasutatakse prantsuse keeles tähistamaks laoruumi, mis on isiklikel või majanduslikel eesmärkidel mugandatud eluruumiks. Hoolimata sellest, et mõlemas tähises esineb sõna „loft”, domineerib seega osa „ann taylor” sel põhjusel, et see on kaubamärkide ANN TAYLOR ja ANN TAYLOR LOFT eristav ja domineeriv osa, tervikus nii, et kõik teised koostisosad on tähtsusetud. Järelikult ei ole kõnealustel tähistel ühtegi kontseptuaalset sarnasust.
31 Tuleb tõdeda, et kuna apellatsioonikoja arutluskäik põhineb ekslikul eeldusel, ei saa seda kinnitada.
32 Nimelt, nagu vastulausete osakond on oma otsuses juba tõdenud, ei ole sõna „loft” kaugeltki võõras sõna, vaid sõna, mis prantsuse keeles kirjeldab teatavat liiki korterit. Kuigi see tuleneb samasugusest ingliskeelsest sõnast, on sõna „loft” prantsuse keelde ülevõetuna muutunud iseseisvaks prantsuskeelseks sõnaks. Järelikult, kuna sellel on prantsuse keeles konkreetne tähendus, seostab Prantsuse avalikkus nimetatud sõna sellega kokku puutudes teatavat liiki korteriga, kuna teab seda tähendust, mitte võõrkeelse perekonnanimega, mille suhtes ühtlustamisamet muu hulgas ka möönab, et see ei ole ingliskeelsetes riikides levinumate seas. Pealegi ei saa põhjendatult väita, et sõna „loft” kasutatakse prantsuse keeles harva.
33 Hageja argumendiga, et osa „ann taylor” on tervikmuljes domineeriv, sest tähistel ANN TAYLOR ja ANN TAYLOR LOFT on avalikkuse seas teatav maine, ei saa siiski nõustuda.
34 Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et tähistel ANN TAYLOR LOFT ja ANN TAYLOR on sihtgrupis selline maine, sest esitatud tõendid puudutavad Ühendriike. Selles osas ei ole internetilehekülje olemasolu piisav, et mainet tõendada. Lisaks sellele täpsustab hageja ise, et „tegi teatavaid toiminguid, et olla suuteline laiendama oma tegevust teistesse riikidesse, sealhulgas Euroopa Liidu riikidesse,” mis viitab sellele, et taotletaval kaubamärgil või tähisel ANN TAYLOR Euroopa Liidus ja eriti Prantsusmaal maine praegu puudub.
35 Peale selle, isegi kui eeldada, et osa „ann taylor” võib pidada tähises ANN TAYLOR LOFT domineerivaks, siis kontseptuaalset sarnasust ei saa kontrollida vaid domineerivat osa arvesse võttes, sest kohtupraktika kohaselt võib üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (Euroopa Kohtu 3. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑498/07 P: Aceites del Sur-Coosur vs. Koipe ja Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2009, lk I‑7371, punkt 62).
36 Taotletavas kaubamärgis sisalduvat sõna „loft” ei saa aga pidada tervikmuljes tähtsusetuks, sest see täiendab osa „ann taylor”, lisades tunnuse, mis võib asjaomast kaupa arvestades viidata rõivasarjale, mis vastab teatavale selle uut liiki korteriga seonduvale elustiilile või võtab sellelt üle teatavad sümbolid.
37 Lisaks ei saa vaidlustada asjaolu, et taotletava kaubamärgi jäetavas tervikmuljes on osa „ann taylor” ilmselgelt Prantsuse avalikkuse jaoks palju eristavam kui sõna „loft” juba seetõttu, et viimati nimetatud sõnal on prantsuse keeles selge ja täpne tähendus. Osa „ann taylor” viitab inglise eesnimedele või eesnimele ja perekonnanimele, nii et need köidaksid rohkem Prantsuse avalikkuse tähelepanu.
38 Kõigest eeltoodust tuleneb, et võttes arvesse tõdemust, et kõnealuste tähiste visuaalne ja foneetiline sarnasus ei ole väga suur ning et neil on teatav kontseptuaalne sarnasus, tuleb üldiselt järeldada – pidades silmas asjaolu, et osa „ann taylor” on taotletava kaubamärgi kõige eristavam osa ja köidab kõige enam sihtgrupi tähelepanu –, et tähiste üldine sarnasus on väike.
Segiajamise tõenäosus
39 Tuleb meenutada, et segiajamine on tõenäoline, kui nii asjaomaste kaubamärkide sarnasuse aste kui ka nende kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasuse aste on piisavalt kõrged (eespool punktis 19 viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 45).
40 Hageja väidab sisuliselt, et kuna tähise ANN TAYLOR LOFT alguses esineb eristav ja domineeriv osa „ann taylor”, ei ole mingil juhul tõenäoline, et sihtgrupp võib kõnealuseid tähiseid omavahel segi ajada ja arvata, et need on kaks erinevat tootesarja, mida pakutakse sama ettevõtja või majanduslikult seotud ettevõtjate kontrolli all.
41 Apellatsioonikoda leidis seevastu vaidlustatud otsuse punktis 19, et taotletava kaubamärgi domineeriv osa on sõna „loft”, nii et esineb segiajamise tõenäosus, sest kaubad on identsed.
42 Viimati kirjeldatud analüüsi ei saa kinnitada.
43 Sellega seoses tuleb tõdeda, et kõnealuste tähiste kontseptuaalse sarnasuse kontrolli käigus tuvastatust tuleneb, et sõna „loft” ei ole taotletava kaubamärgi domineeriv osa. Lisaks nähtub sellest ka, et just osa „ann taylor” tuleb põhjusel, et sellel puudub sihtgrupi jaoks tähendus, pidada taotletavas kaubamärgis eristavamaks kui sõna „loft”, sest viimasel on sihtgrupi silmis konkreetne tähendus.
44 Lisaks sellele on kõnealustel tähistel väike visuaalne ja foneetiline sarnasus ning teatav kontseptuaalne sarnasus.
45 Siinkohal olgu meenutatud, et rõivasektoris kasutatakse sageli sama kaubamärki erinevatel viisidel kujutatuna sõltuvalt tähistatavatest kaupadest. Selles sektoris on samuti tavapärane, et rõivaid tootvad ettevõtjad kasutavad erinevate tootesarjade eristamiseks alamkaubamärke, mis tulenevad peakaubamärgist ning millel on sellega ühine domineeriv osa (vt Üldkohtu 6. oktoobri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑117/03–T‑119/03 ja T‑171/03: New Look vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Naulover (NLSPORT, NLJEANS, NLACTIVE ja NLCollection), EKL 2004, lk II‑3471, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Võttes kõigepealt arvesse kauba laadi ja selle turustamisviisi, seejärel rõivasektori kaupade tähistamise tava ja lõpuks sihtgrupi ootusi ja harjumusi, tuleb asuda seisukohale, et kui sihtgrupp kahe kõnealuse tähisega kokku puutub, ei seosta ta neid omavahel, kuna taotletava kaubamärgi kõige domineerivam osa ei lange kokku varasema kaubamärgi ainsa osaga ning kuna on tavapärane, et „jaemüüja kaubamärk” (marque maison) varieerib oma kaubamärki, lisades sellele osa, mis iseloomustab alamsarja.
47 Nimelt, nagu hageja õigustatult märkis, on sihtgrupp harjunud sellega, et üks tootja turustab erinevaid tootesarju, mida tähistatakse looja ja/või asjaomase moemaja nimega, millele järgneb sarja nimi tulenevalt selle tunnustest (sportlik, pidulik, vabaajarõivastus jne).
48 Käesoleval juhul on tuvastatud, et kõnealuste tähiste tervikmuljet silmas pidades on nende sarnasus väike. Sõltumata asjaomaste kaupade identsusest, tuleb tõdeda, et kuna kõnealused tähised on vähesel määral sarnased, ei ole tõenäoline, et sihtgrupp, kes on harjunud sellega, et sama valmisrõivaste ettevõtja kasutab põhikaubamärgist tuletatud alamkaubamärke, seostab omavahel tähiseid ANN TAYLOR LOFT ja LOFT, kuna varasemas kaubamärgis puudub osa „ann taylor”, mis, nagu eespool punktis 37 tõdetud (vt ka eespool punkt 43), on taotletava kaubamärgi eristavaim osa.
49 Peale selle, isegi kui eeldada, et osal „loft” on taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus, ei saa siiski sellest iseseisvast eristavast tähtsusest kõnealuses kaubamärgis automaatselt järeldada, et kõnealuste tähiste vahel esineb segiajamise tõenäosus.
50 Nimelt ei saa segiajamise tõenäosust kindlaks määrata in abstracto, vaid seda tuleb kontrollida igakülgsel hindamisel, mille puhul võetakse eelkõige arvesse kõiki vastava juhtumi asjakohaseid tegureid (eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 22; vt ka Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑120/04: Medion, EKL 2005, lk I‑8551, punkt 37), eelkõige asjaomase kauba ja teenuse laadi, turustamisviisi, seda, kas avalikkuse tähelepanelikkus on suur või väike, ning avalikkuse harjumusi asjaomases sektoris. Käesoleval juhul ei too asjakohaste tegurite kontroll eespool punktides 45–48 prima facie esile seda, et on tõenäoline, et kõnealused tähised võidakse segi ajada.
51 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esimese väitega tuleb nõustuda, ja ilma et oleks vaja kontrollida teist väidet, mis puudutab õigust olla ärakuulatud, tühistada vaidlustatud otsus.
Vaidlustatud otsuse muutmise nõue
52 Mis puutub kolmandasse väidete punkti, millega hageja palub Üldkohtul sisuliselt muuta vaidlustatud otsust nii, et taotletav kaubamärk registreeritaks, siis olgu meenutatud, et kuna apellatsioonikojal on määruse nr 207/2009 artikli 64 lõike 1 alusel endal õigus tegutseda vaidlustatud otsuse teinud talituse pädevuse piires, võib Üldkohus oma muutmispädevuse raames tegutseda ühtlustamisameti nende madalama astme talituste pädevuse piires, mille otsuste peale saab esitada kaebuse apellatsioonikojale. Nii võib Üldkohus selles kontekstis teha otsuse, mille oleks võinud teha kontrollija, vastulausete osakond või tühistamisosakond. Seevastu ei saa Üldkohus langetada otsuseid, milleks neil talitustel pädevus puudub. Seetõttu ei saa Üldkohus registreerida kaubamärki, sest kaubamärgi registreerimine ei kuulu kontrollija ega vastulausete osakonna pädevusse (vt selle kohta Üldkohtu 30. juuni 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑285/08: Securvita vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Natur-Aktien-Index), EKL 2009, lk II‑2171, punktid 16–23).
53 Järelikult tuleb nõuete kolmas punkt vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
Kohtukulud
54 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja kohtukulud vastavalt viimase nõuetele välja mõista ühtlustamisametilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 1. juuli 2009. aasta otsus (asi R 1485/2008‑1).
2. Ülejäänud osas on hagi vastuvõetamatu.
3. Mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Martins Ribeiro | Papasavvas | Dittrich |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 2011 Luxembourgis.
Allkirjad