Language of document :

Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. septembri 2014. aasta otsus (Rechtbank van eerste aanleg te Brusseli eelotsusetaotlus - Belgia) – Essent Belgium NV versus Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteits- en Gasmarkt

(kohtuasi C-204/12)1

(Eelotsusetaotlus – Piirkondlik toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate roheliste sertifikaatide andmise asjaomases piirkonnas asuvatele taastuvatest energiaallikatest energiatootmisega tegelevatele käitistele – Elektrienergia tarnijate kohustus esitada pädevale ametiasutusele igal aastal teatav sertifikaatide kvoot –Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja EMP lepingu osalisriikidest pärit päritolutagatiste arvesse võtmisest keeldumine – Sertifikaatide esitamata jätmisel kohaldatav haldustrahv – Direktiiv 2001/77/EÜ – Artikkel 5 – Kaupade vaba liikumine – EÜ artikkel 28 – EMP lepingu artiklid 11 ja 13 – Direktiiv 2003/54/EÜ – Artikkel 3)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Essent Belgium NV

Kostja: Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteits- en Gasmarkt

Menetluses osalesid: Vlaams Gewest, Vlaamse Gemeenschap (C-204/12, C-206/12 ja C-208/12),

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline riiklik toetuskava nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näeb ette, et pädev piirkondlik reguleeriv asutus väljastab asjaomase piirkonna territooriumil toodetud rohelise elektrienergia eest kaubeldavad sertifikaadid ja mis paneb elektritarnijatele kohustuse, mille täitmata jätmise eest on ette nähtud haldustrahv, esitada kord aastas nimetatud asutusele teatav hulk neid sertifikaate, mis vastab ühele osale kogu selles piirkonnas tarnitud elektrienergiast, ilma et tarnijatel oleks lubatud selle kohustuse täitmiseks kasutada teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest või EMP lepingu osalisteks olevatest kolmandatest riikidest pärit päritolutagatisi.

EÜ artikleid 28 ja 30 ning 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikleid 11 ja 13 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus käesoleva resolutsiooni punktis 1 kirjeldatud riiklik toetuskava, tingimusel, et

oleks loodud mehhanismid, mis kindlustavad tõelise sertifikaatide turu loomise, kus pakkumine ja nõudlus saaksid tegelikult kokku ja saavutaksid tasakaalu, nii et huvitatud tarnijatel ja tarbijatel oleks võimalik omandada sertifikaate õiglastel tingimustel;

haldustrahvi, mis tuleb tasuda tarnijatel, kes ei ole seda kohustust täitnud, arvutamise kord ja suurus määratakse kindlaks viisil, millega ei ületata seda, mis on vajalik, et tootjaid innustada tegelikult suurendama oma rohelise elektri tootmist ja sellise kohustusega tarnijaid tegelikult omandama nõutud sertifikaate, vältides eelkõige nende ettevõtjate ülemäärast karistamist.

Diskrimineerimise keeldu reguleerivaid põhimõtteid, mis sisalduvad vastavalt ELTL artiklis 18, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, artikli 3 lõikes 1, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus käesoleva resolutsiooni punktis 1 kirjeldatud riiklik toetuskava.

____________

1 ELT C 227, 28.7.2012.