20. juulil 2012 esitatud hagi - Ciudad de la Luz ja Sociedad Proyectos Temáticos de la Comunidad Valenciana versus komisjon

(Kohtuasi T-321/12)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Ciudad de la Luz (Alicante, Hispaania) ja Sociedad Proyectos Temáticos de la Comunidad Valenciana, SA (Alicante) (esindajad: J. Buendía Sierra, N. Ruiz García, J. Belenguer Mula ja M. Muñoz de Juan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

-    võtta vastu ja rahuldada hagis esitatud tühistamisväiteid;

-    tühistada Euroopa Komisjoni 8. mai 2012. aasta otsus K (2012) 3025 lõplik, mis puudutab riigiabi SA. 22668 (C 8/2008 - ex NN 4/2008), mida Hispaania andis filmistuudiole "Ciudad de la Luz SA", eelkõige otsuse artikli 1 lõige 1, mille kohaselt CDL-i tehtud investeering sisaldas kokkusobimatu riigiabi elemente ja kohustas seda tagasi nõuda;

-    tunnistada, et vaidlustatud otsus ei ole kunagi eksisteerinud, või teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus ja eelkõige selle artikli 1 lõige 1, mille kohaselt said teatud tootjad, kes olid CDL-i vahendusel salvestanud, kokkusobimatut riigiabi;

-    tühistada seetõttu vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud tagastamiskorraldused, ja

-    mõista siinse menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.    Õigusnormi rikkumine, kuna järeldati, et CDL-ile oli antud riigiabi (erainvestori põhimõtte ekslik kohaldamine). ELTL artikli 107 lõike 1 ja artikli 345 rikkumine

Hagejad leiavad, et komisjon eksib erainvestori põhimõtte analüüsis ja järelduses riigiabi olemasolu kohta. Generalitat Valenciana investeeringud CDL-i toimusid erinevatel ajahetkedel 2000. ja 2004. aastal, ning mõlemad investeerimisotsused võeti vastu pärast äriplaanide väljatöötamist, mis näitasid projekti ootuspärast kasumlikkust. Kohaldades erainvestori põhimõtet, võrdleb komisjon seda projekti selliste projektide ja osalejate kasumlikkusega, mis ei ole oma ulatuselt võrreldavad, võttes sellelt põhimõttelt sisu ja rikkudes nii ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 345.

Komisjon ei võta ka oma õiguslik-majanduslikus analüüsis arvesse asjaolu, et koos filmiuuringute projektiga esines samuti projekt äri- ja majutuspiirkonna arendamiseks SPTCV-le kuuluvate aladega piirduvatel maatükkidel. Mõlemaid projekte arvestades oli CDL-i tehtud investeeringu kasumlikkus veelgi suurem.

2.    Õigusnormi rikkumine CDL-i projekti kooskõla analüüsis ja põhjenduse puudumine

Hagejad leiavad, et komisjon ei võtnud arvesse seda, et kuna CDL asub Alicantes, siis oli projektil õigus saada regionaalabi. Kuna tegu on suure investeerimisprojektiga, siis leidsid Hispaania ametiasutused, et CDL võis valida regionaalabi 36% ulatuses ilma, et komisjon oleks sellele vastu vaielnud. Sellele vaatamata ei nõustu komisjon sellega, et erainvestori põhimõtet 64%-le investeeringule kohaldades oli projekti kasumlikkus veelgi suurem.

Teise võimalusena leiavad hagejad, et Valencia ametiasutuste investeering CDL-i filmikompleksi tuleks täielikult või osaliselt tunnistada kokkusobivaks vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile d.

Komisjon ei põhjenda oma järeldusi, mille kohaselt CDL-i filmistuudiote ehitamiseks antud abi ei ole vajalik, proportsionaalne ja sobiv, ning et see abi ei saanud tugineda - isegi mitte osaliselt - kultuuri ühildamisele.

3.    Õigusnormi rikkumine, kuna otsus puudus ja igal juhul kuna, kuna puudus mistahes põhjendus seoses tootmissoodustustega

Peale selle, et komisjoni arvates on CDL-i tehtud investeering kokkusobimatu abi, kvalifitseerib komisjon sama moodi kõik filmitootjatele antud soodustused, mille tingimuseks oli see, et filmimine toimub CDL-is.

Otsuses on sellele väidetavale abile pühendatud vaid üks lõik, mis piirdub sellega, et abi tunnistatakse kokkusobimatuks. Otsus ei kirjelda kõnealust meedet ega maini ka mingit teavet, mida liikmesriik on selle kohta esitanud, otsuses ei uurita abi elementide olemasolu/puudumist, ei analüüsita kokkusobivuse kriteeriume ega käsitleta võimalikku õiguspärase ootuse olemasolu.

Hagejad leiavad seega, et akt ei ole kunagi eksisteerinud või on tühine, kuna selles puudub põhjendus. Lisaks oleks neid soodustusi tulnud lugeda ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga d kooskõlas olevaks, kuna need täidavad komisjoni 2001. aasta teatise abist filmitööstusele nõudeid.

____________