Liidetud kohtuasjad C‑509/09 ja C‑161/10

eDate Advertising GmbH

versus

X

ja

Olivier Martinez ja Robert Martinez

versus

MGN Limited

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Bundesgerichtshof ja Tribunal de grande instance de Paris)

Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Kohtualluvus „lepinguvälise kahju puhul” – Direktiiv 2000/31/EÜ – Teabe avaldamine internetis – Isikuõiguste rikkumine – Paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda – Infoühiskonna teenustele kohalduv õigus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Isikuõiguste rikkumine veebisaidil avaldatud teabesisuga – Paik, kus kahjustav sündmus on toimunud – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Isikuõiguste rikkumine veebisaidil avaldatud teabesisuga

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

3.        Õigusaktide ühtlustamine – Elektrooniline kaubandus – Direktiiv 2000/31 – Siseturgu käsitlevad sätted – Liikmesriikide kohustus mitte kehtestada teenusepakkujale rangemaid nõudeid, kui on ette nähtud nende asukohajärgses liikmesriigis – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31, artikkel 3)

1.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punktis 3 ette nähtud valikuline kohtualluvus, mis on erandiks kostja elukohajärgse kohtu kohtualluvuse põhimõttest, põhineb vaidluse ning kahjustava sündmuse toimumise koha kohtute vahelisel tihedal seosel, mis õigustab neile kohtutele pädevuse andmist korrakohasele õigusemõistmisele kaasaaitamise ja menetluse nõuetekohase kujundamise põhjusel. Väljend „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud” peab silmas nii kahjustava sündmuse kui ka kahju tekkimise paika.

Kui aga kannatanu viitab isikuõiguste rikkumisele veebisaidil avaldatud teabesisuga – sest internetis avaldatud teabesisu levitamise ulatus on põhimõtteliselt ülemaailmne –, siis teabe levitamisest tuleneva kahju tekkimise kriteeriumi rakendamise raskused tähendavad, et tuleb kohandada seose kriteeriume nii, et sellises rikkumises kannatanu võib lähtuvalt kohast, kus selle rikkumise poolt Euroopa Liidus põhjustatud kahju tekkis, pöörduda kohtusse selle kahju terves ulatuses.

Kuna internetis avaldatud teabesisu mõju isiku isikuõigustele võib kõige paremini hinnata selle paiga kohus, kus kannatanul on huvide kese, siis kohtualluvuse omistamine sellele kohtule vastab korrakohase õigusemõistmise eesmärgile. See paik vastab üldiselt kannatanu alalisele elukohale, kuid see võib olla ka sellises liikmesriigis, kus tal ei ole alalist elukohta, kuna muud näitajad, nagu kutsealane tegevus, võivad tõendada eriti lähedast seost selle liikmesriigiga.

Selle paiga kohtu kohtualluvus, kus kannatanul on huvide kese, on kooskõlas kohtualluvuse eeskirjade ootuspärasuse eesmärgiga ka kostja vaatenurgast, kuna kahjustava teabesisu levitaja on selle sisu internetis avaldamise hetkel teadlik sisus kirjeldatud isikute huvide keskmetest. Huvide keskme kriteerium võimaldab hagejal raskusteta kindlaks teha kohtu, kuhu ta võib pöörduda, ja kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse teda võib kaevata.

(vt punktid 40, 41 ja 46–50)

2.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, siis võib isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas kas selle riigi kohtute poole, kus on teabesisu avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese. See isik võib kogukahju hüvitamise nõude asemel esitada ka nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Neil kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud.

(vt punkt 52 ja resolutsiooni punkt 1)

3.        Direktiivi 2000/31 infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei eelda siseriiklikku õigusse ülevõtmist konkreetselt kollisiooninormide vormis. Kuna aga on tegu kooskõlastatud valdkonnaga, siis peavad liikmesriigid tagama – ilma et see mõjutaks selle direktiivi artikli 3 lõikes 4 esitatud tingimustel lubatud erandeid –, et elektroonilise teenuse osutajale ei kehti rangemad nõuded, kui on ette nähtud selle teenuseosutaja asukoha järgses liikmesriigis kehtivas materiaalõiguses.

(vt punkt 68 ja resolutsiooni punkt 2)