EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
28. märts 2019(*)
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 102 – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted – Direktiiv 2014/104/EL – Artikli 9 lõige 1 – Artikli 10 lõiked 2–4 – Artiklid 21 ja 22 – Liikmesriikide õiguse kohased kahju hüvitamise hagid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse sätete rikkumise korral – Liikmesriigi otsuste mõju – Aegumistähtajad – Ülevõtmine – Ajaline kohaldatavus
Kohtuasjas C‑637/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa (Lissaboni piirkondlik kohus, Portugal) 25. juuli 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. novembril 2017, menetluses
Cogeco Communications Inc.
versus
Sport TV Portugal SA,
Controlinveste-SGPS SA,
NOS-SGPS SA,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president A. Arabadjiev (ettekandja), kohtunikud T. von Danwitz, E. Levits, C. Vajda ja P. G. Xuereb,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikku menetlust ja 15. novembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Cogeco Communications Inc., esindajad: advogado M. Sousa Ferro ja advogado E. Ameye,
– Sport TV Portugal SA, esindajad: advogado C. I. Pinto Xavier ja advogado M. Pena Machete,
– Controlinveste-SGPS SA, esindajad: advogado P. J. de Sousa Pinheiro ja advogado L. Montenegro,
– NOS-SGPS SA, esindajad: advogado G. Machado Borges, advogado J. Vieira Peres, advogado G. Andrade e Castro ja advogado M. Martins Pereira,
– Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja D. Sousa,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,
– Euroopa Komisjon, esindajad: P. Costa de Oliveira, B. Ernst, G. Meessen ja C. Vollrath,
olles 17. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse sätete rikkumise korral (ELT 2014, L 349, lk 1), artikli 9 lõiget 1, artikli 10 lõikeid 2–4, artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 22, samuti ELTL artiklit 102 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid.
2 Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on ühelt poolt Cogeco Communications Inc. ja teiselt poolt Sport TV Portugal SA, Controlinveste-SGPS SA ja NOS-SGPS SA ning mis puudutab nõuet hüvitada kahju, mille on konkurentsivastase käitumisega tekitanud Controlinveste-SGPS ja NOS-SGPS tütarettevõtja Sport TV Portugal.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 2014/104 artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud:
„Käesolev direktiiv sätestab teatavad eeskirjad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõik isikud, kes on kahju kannatanud selle tõttu, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on rikkunud konkurentsiõigust, saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nõuda, et see ettevõtja või ühendus nimetatud kahju täielikult hüvitaks. See sätestab eeskirjad, millega soodustatakse moonutamata konkurentsi siseturul ja kõrvaldatakse selle nõuetekohase toimimise takistused, tagades kõikjal liidus võrdväärse kaitse kõigile, kes sellist kahju on kannatanud.“
4 Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „konkurentsiõiguse rikkumine“ – [ELTL] artikli 101 või 102 rikkumine või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumine;
[…]
3) „liikmesriigi konkurentsiõigus“ – liikmesriigi õiguse sätted, mille põhieesmärk on sama nagu [ELTL] artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1, mis ei hõlma liikmesriigi õiguse sätteid, milles on ette nähtud kriminaalkaristused füüsilistele isikutele, välja arvatud juhul, kui selliste kriminaalkaristuste abil tagatakse ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade täitmine;
[…]
12) „lõplik otsus õigusrikkumise kohta“ – otsus õigusrikkumise kohta, mida ei saa või enam ei saa tavalises korras edasi kaevata;
[…]“.
5 Direktiivi artikli 9 lõikes 1 on ette nähtud:
„Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine loetakse vaieldamatuks [ELTL] artiklite 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide kohtutes.“
6 Selle sama direktiivi artikli 10 lõigetes 2–4 on sätestatud:
„2. Aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui konkurentsiõiguse rikkumine on lõppenud ja hageja on teada saanud või võib põhjendatult eeldada, et ta on teadlik järgmisest:
a) käitumine ja asjaolu, et see kujutab endast konkurentsiõiguse rikkumist;
b) asjaolu, et konkurentsiõiguse rikkumine tekitas talle kahju, ning
c) õigusrikkumise toime pannud ettevõtja isik.
3. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi aegumistähtaeg on vähemalt viis aastat.
4. Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja kulgemine peatatakse või – sõltuvalt liikmesriigi õigusest – katkestatakse, kui konkurentsiasutus võtab meetmeid seoses uurimise või oma menetlusega, mis käsitleb kahju hüvitamise hagiga seonduvat konkurentsiõiguse rikkumist. Peatamine kestab vähemalt üks aasta pärast seda, kui otsus õigusrikkumise kohta on jõustunud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud.“
7 Direktiivi 2014/104 artikli 21 lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27. detsembriks 2016. Nad edastavad nende teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“
8 Selle direktiivi artiklis 22 on ette nähtud:
„1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi materiaalõigusnormide järgimiseks artikli 21 kohaselt vastu võetud siseriiklikke meetmeid ei kohaldata tagasiulatuvalt.
2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 21 kohaselt vastu võetud siseriiklikke meetmeid, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed, ei kohaldata selliste kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on liikmesriigi kohtule esitatud enne 26. detsembrit 2014.“
Portugali õigus
9 Tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 498 on ette nähtud:
„1. Hüvitise saamise õiguse aegumistähtaeg on kolm aastat alates kuupäevast, mil kannatanu sai teada oma õigusest hüvitisele, isegi kui vastutav isik ja kahju täpne ulatus ei ole talle teada, ilma et see piiraks üldist aegumist, kui selle tähtaeg on alates kahju tekitanud sündmusest möödunud.
[…]“.
10 Tsiviilseadustiku (Código de Processo Civil) artiklis 623 on sätestatud:
„Kriminaalmenetluses tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kujutab kõikides tsiviilkohtumenetlustes, mis puudutavad süüteo toimepanekust sõltuvaid õigussuhteid, kolmandate isikute suhtes ümberlükatavat eeldust, et esinevad selle süüteo koosseisu tunnused, mille eest karistus mõisteti, ja täidetud on karistuse mõistmise õiguslikud tingimused ning esinevad süüteo vormi tunnused.“
11 Vastavalt 5. juuni 2018. aasta seaduse nr 23/2018 – Õigus kahjuhüvitisele konkurentsiõiguse rikkumise korral –, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, millega muudetakse esimest korda 8. mai seadust nr 19/2012, millega kehtestati konkurentsi uus õiguslik raamistik, ja neljandat korda 26. augusti seadust nr 62/2013 kohtusüsteemi korralduse kohta (Lei nº 23/2018 – Direito a indemnização por infração ao direito da concorrência, transpõe a Diretiva 2014/104/UE, do Parlamento Europeu e do Conselho, de 26 de novembri de 2014, relativa a certas regras que regem as ações de indemnização no âmbito do direito nacional por infração às disposições do direito da concorrência dos Estados-Membros e da União Europeia, e procede à primeira alteração à Lei nº 19/2012, de 8 de maio, que aprova o novo regime jurídico da concorrência, e à quarta alteração à Lei nº 62/2013, de 26 de agosto, Lei de Organização do Sistema Judiciário; Diário da República, 1. seeria, nr 107, 5.6.2018), millega võeti Portugali õigusesse üle direktiiv 2014/104, artiklile 24 ei kohaldata selle seaduse materiaalõiguse sätteid, sealhulgas tõendamiskoormist käsitlevaid sätted, tagasiulatuvalt ja seaduse menetlusnormid ei ole kohaldatavad kohtuasjades, mida on alustatud enne selle seaduse jõustumist.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
12 Kanada äriühing Cogeco Communications oli Cabovisão – Televisão Por Cabo SA (edaspidi „Cabovisão“) aktsionär perioodil 3. augustist 2006 kuni 29. veebruarini 2012.
13 30. aprillil 2008 sõlmisid Cabovisão ja Sport TV Portugal telekanali levitamise lepingu.
14 30. juulil 2009 esitas Cabovisão Autoridade da Concorrênciale (konkurentsiasutus, Portugal) kaebuse ZON Multimédia, Serviços de Telecomunicações e Multimédia-SGPS SA, ZON TV Cabo Portugal SA, Sport TV Portugal ja ZON Conteúdos – Actividade de Televisão e de Produção de Conteúdos SA vastu, väites, et nad tegutsesid premium-spordikanalite turul konkurentsi piiravalt, eelkõige kohaldades diskrimineerivaid hindu, mis kujutab tema hinnangul turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
15 Konkurentsiasutus lõpetas kaebuse menetluse kõigi äriühingute suhtes peale Sport TV Portugali.
16 14. juuni 2013. aasta otsusega leidis konkurentsiasutus, et Sport TV Portugal oli kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit nii ELTL artikli 102 kui ka vastava riigisisese sätte tähenduses, ja määras sellele äriühingule trahvi summas 3 730 000 eurot.
17 Sport TV Portugal palus selle otsuse Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisãol (konkurentsi-, regulatsiooni- ja järelevalveasjade kohus, Portugal) tühistada. See kohus rahuldas Sport TV Portugali kaebuse osaliselt, kuna tuvastas, et asjas ei kohaldata ELTL artiklit 102 põhjusel, et ei olnud tõendatud, et kõnealune kaubandustava võis mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust selle sätte tähenduses. Seetõttu vähendas see kohus määratud trahvisummat 2 700 000 eurole.
18 Sport TV Portugal esitas Tribunal da Relação de Lisboale (Lissaboni apellatsioonikohus, Portugal) apellatsioonkaebuse esimese astme kohtuotsuse peale. See kohus jättis ülalnimetatud kohtuotsuse 11. märtsi 2015. aasta kohtuotsusega muutmata.
19 27. veebruaril 2015 esitas Cogeco Communications Tribunal Judicial da Comarca de Lisboale (Lissaboni piirkondlik kohus, Portugal) hagi eelkõige Sport TV Portugali ja selle emaühingute vastu. Hagis palus ta hüvitada kahju, mida Cogeco Communications kandis Sport TV Portugali konkurentsi piirava tegevuse tõttu perioodil alates 3. augustist 2006 kuni 30. märtsini 2011. Cogeco Communications palus sellel kohtul esmalt tuvastada, et see tegevus kujutas endast ELTL 102 ja/või vastava riigisisese sätte rikkumist. Selles osas leidis nimetatud kohus, et pool saab veel kohtule tõendada, et põhiasjas kõne all olev kuritarvitav tegevus mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.
20 Põhikohtuasja kostjad väidavad, et kui oletada, et Cogeco Communicationsil oleks olnud õigus saada hüvitist väidetavalt kantud kahju eest, on see hüvitise nõudmise õigus, millele ta tugineb, aegunud. Põhikohtuasjas kohaldatav Portugali lepinguvälise vastutuse õigus näeb ette aegumistähtaja kolm aastat, mis hakkas kulgema 30. aprillil 2008, st käesoleva kohtuotsuse punktis 13 nimetatud levitamislepingu sõlmimise kuupäeval, 30. juulil 2009, st konkurentsiasutusele Cogeco Communicationsi kaebuse esitamise kuupäeval, 30. märtsil 2011, st konkurentsi piiravate tegude lõppemise kuupäeval, või hiljemalt 29. veebruaril 2012, kui Cogeco Communications müüs Cabovisão. Põhikohtuasja kostjad täpsustavad, et igal nimetatud kuupäeval oli Cogeco Communicationsil kogu vajalik teave, et hinnata, kas tal on õigus kahjuhüvitisele või mitte.
21 Cogeco Communications väidab, et tsiviilseadustiku artiklis 498 ettenähtud aegumistähtaeg hakkas kulgema alles alates konkurentsiasutuse otsuse vastuvõtmisest ehk 14. juunist 2013. Nimelt alles see otsus võimaldas tal teada kogu vajalikku teavet, et otsustada konkurentsiõigusega vastuolus oleva tegevuse olemasolu üle ja et ta saaks tugineda oma õigusele saada kahjuhüvitist. Enne konkurentsiasutuse otsust oleks saanud tõstatada üksnes konkurentsieeskirjade rikkumise kahtluse. Cogeco Communicationsi hinnangul oleks nimetatud aegumistähtaeg igal juhul pidanud peatuma konkurentsiasutuse menetluse ajaks.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et põhikohtuasjas toimub vaidlus eraõiguslike äriühingute vahel, et hagi esitati sellele kohtule enne direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja möödumist ja et hagi esitamise ajal ei olnud seda direktiivi veel Portugali õiguskorda üle võetud.
23 Neil asjaoludel otsustas Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa (Lissaboni piirkondlik kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas direktiivi [2014/104] artikli 9 lõiget 1 ja artikli 10 lõikeid [2–4] ning ülejäänud sätteid või kohaldatavaid Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid võib tõlgendada nii, et need annavad eraõiguslikule isikule (käesoleval juhul Kanada õiguse alusel asutatud aktsiaseltsile) õigusi, millele ta võib tugineda kohtus teise eraõigusliku isiku (käesoleval juhul Portugali õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi) vastu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud väidetava kahju hüvitamise hagi menetluses, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et kõnealuse hagi esitamise kuupäeval (27. veebruaril 2015) ei olnud direktiivi [2014/104] artikli 21 lõikega 1 liikmesriikidele direktiivi liikmesriigi õigusse ülevõtmiseks antud tähtaeg veel möödunud?
2. Kas direktiivi [2014/104] artikli 10 lõikeid [2–4] ja ülejäänud sätteid või kohaldatavaid Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid võib tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu […] tsiviilseadustiku artikli 498 lõige 1, mis juhul, kui seda kohaldatakse enne direktiivi avaldamist, jõustumist ja direktiivi ülevõtmise tähtpäeva toimunud sündmustele kohtumenetluses, mis on algatatud samuti enne viimati nimetatud kuupäeva:
a) näeb ette lepinguvälise tsiviilvastutuse alusel hüvitise saamise õiguse kolmeaastase aegumistähtaja;
b) näeb ette, et selle kolmeaastase tähtaja arvutamine algab kuupäevast, mil kannatanu sai teada oma õigusest hüvitisele, isegi kui vastutav isik ja kahju täpne ulatus ei olnud talle teada, ning
c) ei sisalda ühtegi reeglit, mis kehtestaks või lubaks selle tähtaja peatamist või katkestamist pelgalt asjaolu tõttu, et konkurentsiasutus on võtnud meetmeid uurimismenetluses või menetluses, mis puudutab konkurentsiõiguse sätete rikkumist, millega hüvitisnõue on seotud?
3. Kas direktiivi [2014/104] artikli 9 lõiget 1 ja ülejäänud sätteid või kohaldatavaid Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid võib tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm, nagu on […] tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 623, mis juhul, kui seda kohaldatakse enne direktiivi avaldamist, jõustumist ja direktiivi ülevõtmise tähtpäeva toimunud sündmustele kohtumenetluses, mis on algatatud samuti enne viimati nimetatud kuupäeva:
a) näeb ette, et väärteomenetluses tehtud jõustunud otsus ei mõjuta tsiviilkohtumenetlust, milles käsitletakse õigussuhteid, mis sõltuvad rikkumise toimepanekust või (sõltuvalt tõlgendusest);
b) sätestab, et väärteomenetluses tehtud jõustunud otsus kujutab kõikides tsiviilkohtumenetlustes, mis puudutavad süüteo toimepanekust sõltuvaid õigussuhteid, kolmandate isikute suhtes üksnes lihtsat eeldust, et esinevad süüteotunnused ja täidetud on karistuse määramise õiguslikud tingimused?
4. Kas direktiivi [2014/104] artikli 9 lõiget 1, artikli 10 lõikeid [2–4], ELTL artikli 288 kolmandat lõiku või mis tahes muud esmase või teisese õiguse normi, kohtupraktikas kasutatavaid pretsedente või kohaldatavaid Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi selliste õigusnormide kohaldamine, nagu […] tsiviilseadustiku artikli 498 lõige 1 ja […] tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 623, mis juhul, kui neid kohaldatakse enne nimetatud direktiivi avaldamist, jõustumist ja selle ülevõtmise tähtpäeva toimunud sündmustele kohtumenetluses, mis on algatatud samuti enne viimati nimetatud kuupäeva, ei võta arvesse direktiivi [2014/104] teksti ega eesmärki ega keskendu direktiivi eesmärgi saavutamisele?
5. Teise võimalusena ja üksnes eeldusel, et Euroopa Kohus vastab jaatavalt mõnele eespool nimetatud küsimusele: kas direktiivi [2014/104] artiklit 22 ja selle teisi asjakohaseid sätteid või kohaldatavaid Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid võib tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohus kohaldab käesoleval juhul […] tsiviilseadustiku artikli 498 lõiget 1 või […] tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklit 623 kehtivas sõnastuses, kuid tõlgendades ja kohaldades nii, et need oleksid kooskõlas direktiivi [2014/104] artikli 10 sätetega?
6. Juhul, kui vastus [viiendale küsimusele] on jaatav, siis kas eraõiguslik isik võib liikmesriigi kohtusse teise eraõigusliku isiku vastu esitatud hagis konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tugineda direktiivi [2014/104] artiklile 22?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Viies ja kuues küsimus
24 Oma viienda ja kuuenda küsimusega, mida tuleb esmajärjekorras koos analüüsida, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/104 artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv on kohaldatav põhikohtuasjas.
25 Mis puudutab direktiivi 2014/104 ajalist kohaldamisala, siis tuleb märkida, et direktiiv sisaldab erinormi, mis sätestab sõnaselgelt selle menetlus- ja materiaalõigusnormide ajalise kohaldamise tingimused.
26 Nimelt ühest küljest peab liikmesriik vastavalt direktiivi 2014/104 artikli 22 lõikele 1 tagama, et artikli 21 kohaselt vastu võetud liikmesriigi sätteid direktiivi materiaalõigusnormide järgimiseks ei kohaldata tagasiulatuvalt.
27 Teisest küljest peavad liikmesriigid vastavalt direktiivi 2014/104 artikli 22 lõikele 2 tagama, et direktiivi menetlusnormide järgimiseks vastu võetud liikmesriigi sätteid ei kohaldata selliste kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on liikmesriigi kohtule esitatud enne 26. detsembrit 2014.
28 Siiski järeldub direktiivi 2014/104 artikli 22 lõikest 2 ümberpöördult, et liikmesriikidel on selle direktiivi ülevõtmisel kaalutlusõigus otsustada, kas direktiivi menetlusnormide ülevõtmiseks kehtestatud liikmesriigi õigusnorme võib kohaldada nende kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on esitatud pärast 26. detsembrit 2014, kuid enne direktiivi ülevõtmise kuupäeva või hiljemalt enne ülevõtmise tähtaja möödumist.
29 Seega juhul, kui liikmesriigid on kaalutlusõigust teostades otsustanud, et direktiivi 2014/104 menetlusnormide ülevõtmiseks kehtestatud riigisisese õiguskorra sätteid ei kohaldata enne liikmesriigi sätete jõustumise kuupäeva esitatud kahju hüvitamise hagide suhtes, siis pärast 26. detsembrit 2014, kuid enne direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist esitatud hagide suhtes kehtivad endiselt üksnes liikmesriigi menetlusnormid, mis on jõustunud juba enne direktiivi ülevõtmist.
30 Seda enam kehtib see direktiivi 2014/104 artikli 21 alusel direktiivi materiaalõigusnormide järgimiseks liikmesriikide poolt vastu võetud riigisiseste sätete kohaldamisele, kuivõrd direktiivi artikli 22 lõike 1 sõnastusest tuleneb, et selliseid riigisiseseid sätteid ei kohaldata tagasiulatuvalt.
31 Asjas tuleb esiteks märkida, et vaidlust ei ole selles, et Cogeco Communications esitas kahju hüvitamise hagi 27. veebruaril 2015, see tähendab enne direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja lõppu ja enne selle direktiivi Portugali õiguskorda ülevõtmist seadusega nr 23/2018.
32 Teiseks ilmneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et Portugali seadusandja otsustas selle seaduse artiklis 24, et direktiivi menetlusnormide ülevõtmiseks liikmesriigi kehtestatud õigusnorme ei kohaldata kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on esitatud enne nimetatud seaduse jõustumist.
33 Neil asjaoludel ja arvestades, et direktiivi 2014/104 artikli 22 lõike 1 kohaselt ei tohi selle artikli 21 ülevõtmiseks vastu võetud Portugali materiaalõigusnorme kohaldada tagasiulatuvalt, tuleb tõdeda, et see direktiiv ei ole mingil juhul põhikohtuasjas ajaliselt kohaldatav.
34 Arvestades eelnevaid kaalutlusi, tuleb viiendale ja kuuendale eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 2014/104 artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv ei ole põhikohtuasjas kohaldatav.
Teine küsimus ja neljanda küsimuse esimene osa
35 Esmalt tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama. Asjaolu, et liikmesriigi kohus on eelotsuse küsimuses vormiliselt viidanud liidu õiguse teatud sätetele, ei takista Euroopa Kohut esitamast sellele kohtule kogu tõlgenduslikku teavet, mis võib viimasel aidata menetletavat kohtuasja lahendada, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus on neile aspektidele oma küsimustes viidanud või mitte. Euroopa Kohus võib selleks liikmesriigi kohtu esitatud materjalist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendusest välja valida need liidu õiguse aspektid, mis vajavad vaidluse eset silmas pidades tõlgendamist (27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Võttes kogumis arvesse eelotsusetaotluse esitanud kohtu toodud asjaolusid, Cogeco Communicationsi, Sport TV Portugali, Controlinveste-SGPSi, NOS-SGPSi, Portugali valitsuse ja Euroopa Komisjoni seisukohti ning viiendale ja kuuendale küsimusele antud vastust, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku teabe andmiseks ümber sõnastada teine küsimus ja neljanda küsimuse osa, mis puudutab liikmesriigi sellise õigusnormi nagu tsiviilseadustiku artikli 498 lõike 1 kooskõla liidu õigusega.
37 Eelotsusetaotlusest nähtub, et Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa (Lissaboni piirkondlik kohus) küsib konkreetsemalt, kas ELTL artiklit 102 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis ühelt poolt näeb ette kahju hüvitamise hagi kolmeaastase aegumistähtaja, mille arvutamine algab kuupäevast, mil kannatanu sai teada oma õigusest hüvitisele, isegi kui vastutav isik ja kahju täpne ulatus ei olnud talle teada, ning teiselt poolt ei näe ette ühtegi võimalust selle tähtaja peatamiseks või katkestamiseks liikmesriigi konkurentsiasutuses toimuva menetluse ajaks.
38 Selles osas tuleb märkida, et ELTL artiklil 102 on vahetu õigusmõju isikutevahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad isikutele õigused, mida liikmesriikide kohtud peavad kaitsma (vt selle kohta 5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 ELTL artikli 102 täielik toime ja eriti selles artiklis sätestatud keelu soovitav toime oleksid ohustatud, kui igaüks ei saaks nõuda sellise kahju hüvitamist, mis talle on tekitatud ühe ettevõtte turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega, mis võib konkurentsi piirata või kahjustada (vt analoogia alusel 5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Nii on igaühel õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ja turgu valitseva seisundi kuritarvituse vahel, mis on ELTL artikli 102 alusel keelatud, on põhjuslik seos (vt analoogia alusel 5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Igaühe õigus nõuda sellise kahju hüvitamist tugevdab liidu konkurentsieeskirjade toimimist ja aitab vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitusi, mis võivad konkurentsi piirata või kahjustada, aidates seega kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele Euroopa Liidus (vt selle kohta 5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Kuna selles valdkonnas puuduvad ajaliselt kohaldatavad liidu õigusnormid, tuleb iga liikmesriigi sisemise õiguskorraga kehtestada normid, kuidas kasutada õigust nõuda niisuguse kahju hüvitamist, mis on tekkinud ELTL artikliga 102 keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest, sealhulgas aegumistähtaegu reguleerivad normid, järgides sealjuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet (vt selle kohta 5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Nii ei või sellistele hagidele kohaldatavad normid, mille eesmärk on tagada nende õiguste kaitse, mis tulenevad isikutele liidu õiguse vahetust mõjust, olla vähem soodsad kui samalaadsete riigisiseste hagide puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 25).
44 Selles osas ja eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas ei või need normid kahjustada ELTL artikli 102 tõhusat kohaldamist (vt selle kohta 5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 26).
45 Selles kontekstis, kus aegumistähtajad kujutavad konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju eest hüvitise nõudmise õiguse kasutamise tingimusi, tuleb kõigepealt võtta arvesse aegumist reguleerivate Portugali õigusnormide kogumit, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 81.
46 Teiseks tuleb arvesse võtta konkurentsiõiguse asjade eripära ja eelkõige asjaolu, et liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagid nõuavad reeglina keerulist faktilist ja majanduslikku analüüsi.
47 Nendel tingimustel tuleb märkida, et liikmesriigi õigusnorm, mis kehtestab tähtpäeva, millest alates hakkab aegumistähtaeg kulgema, selle kestuse ja peatamise või katkestamise tingimused, peab olema kohandatud konkurentsiõiguse eripäradega ja asjaomaste isikute poolt selle õiguse normide rakendamise eesmärkidega, et mitte muuta ELTL artikli 102 täielikku tõhusust olematuks.
48 Sellest järeldub, et aegumistähtaja kestus ei või olla niivõrd lühike, et koosmõjus teiste aegumisnormidega muudab see kahjuhüvitise nõudmise õiguse kasutamise praktikas võimatuks või ülemäära keeruliseks.
49 Lühikesed aegumistähtajad, mis hakkavad kulgema enne, kui isik, kellele on liidu konkurentsiõiguse rikkumisega kahju tekitatud, võiks teada saada rikkumise toimepanija isiku, võivad muuta kahjuhüvitise nõudmise õiguse kasutamise praktikas võimatuks või ülemäära keeruliseks.
50 Selleks, et isik, kellele on kahju tekitatud, saaks kahju hüvitamise hagi esitada, on vältimatult vajalik, et ta teaks, kes vastutab konkurentsiõiguse rikkumise eest.
51 Sama kehtib lühikese aegumistähtaja puhul, kui selle kulgemist ei saa peatada või katkestada selle menetluse ajaks, mille tulemusel teeb liikmesriigi konkurentsiasutus või asja kaebuse alusel läbi vaatav kohus lõpliku otsuse.
52 Sobiv aegumistähtaeg on tõhususe põhimõtte nõudeid arvestades eriti oluline nii juhul, kui kahju hüvitamise hagid esitatakse sõltumata liikmesriigi konkurentsiasutuse lõplikust otsusest, kui ka juhul, kui need esitatakse sellise otsuse järel. Mis puutub viimastesse, siis kui aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema enne liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja kaebuse alusel läbi vaatava kohtu lõplikku otsust, on liiga lühike nende menetluste kestust arvestades ja aegumistähtaega ei saa peatada või katkestada selliste menetluste ajaks, ei ole välistatud, et see aegumistähtaeg lõpeb isegi enne, kui nimetatud menetlused on lõpetatud. Sellisel juhul on isikul, kellele on kahju tekitatud, võimatu esitada hagi lõpliku otsuse alusel, milles on tuvastatud liidu konkurentsieeskirjade rikkumine.
53 Selles kontekstis tuleb asuda seisukohale, et kolmeaastane aegumistähtaeg, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis ühest küljest hakkab kulgema alates kuupäevast, mil kannatanu sai teada oma õigusest hüvitisele, isegi juhul, kui rikkuja ei ole teada, ja mida teisest küljest ei saa peatada ega katkestada liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluse ajaks, muudab õiguse kahju täielikule hüvitamisele kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks.
54 Võrdväärsuse põhimõtte osas ilmneb, et käesolevas asjas seda põhimõtet ei rikuta, kuna on selge, et aegumist käsitlevaid liikmesriigi norme kohaldatakse nii liidu kui ka liikmesriigi õigusel põhinevate kahju hüvitamise hagide suhtes ning nende normide kohaldamine ei sõltu sellest, kas õigus nõuda tekkinud kahju täielikku hüvitamist tuleneb liikmesriigi konkurentsieeskirjade või liidu konkurentsiõiguse rikkumisest.
55 Lähtudes eelnevatest kaalutlustest, tuleb vastata teisele küsimusele ja neljanda küsimuse osale, mis puudutab liikmesriigi õigusnormi, nagu tsiviilseadustiku artikli 498 lõike 1 vastavust liidu õigusele, et ELTL artiklit 102 ja tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis ühelt poolt näeb ette kahju hüvitamise hagi kolmeaastase aegumistähtaja, mille arvutamine algab kuupäevast, mil kannatanu sai teada oma õigusest hüvitisele, isegi kui rikkumise eest vastutav isik ei olnud talle teada, ning teiselt poolt ei näe ette ühtegi võimalust selle tähtaja peatamiseks või katkestamiseks liikmesriigi konkurentsiasutuses toimuva menetluse ajaks.
Kolmas küsimus ja neljanda küsimuse teine osa
56 Kolmanda küsimuse ja neljanda küsimusega osas, mis puudutab liikmesriigi õigusnormi, nagu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 623 vastavust liidu õigusele, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikliga 102 ning tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtetega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et konkurentsiõiguse rikkumise lõplik tuvastamine liikmesriigi konkurentsiasutuse väärteomenetluses ei ole liikmesriigi kohtule konkurentsiõiguse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise hagi lahendamisel konkurentsiõiguse rikkumise olemasolu osas siduv või loob selle osas üksnes lihtsa eelduse.
57 Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, on asjakohased. Euroopa Kohus saab keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Núñez Torreiro, C‑334/16, EU:C:2017:1007, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão (konkurentsi-, regulatsiooni- ja järelevalveasjade kohus) tühistas osaliselt konkurentsiameti 14. juuni 2013. aasta otsuse põhjendusel, et ELTL artikkel 102 ei ole kohaldatav Sport TV Portugali tegevusele, kuna ei olnud tõendatud, et kõnealune kaubandustava võis mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust selle sätte tähenduses. 11. märtsil 2015 jättis Tribunal da Relação de Lisboa (Lissaboni apellatsioonikohus) Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão (konkurentsi-, regulatsiooni- ja järelevalveasjade kohus) tehtud otsuse muutmata.
59 Sellest järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevas asjas ei ole tegemist kahju hüvitamise hagiga, mis esitatakse pärast liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja kaebuse alusel läbi vaatava kohtu tehtud lõplikku otsust, millega on tuvastatud ELTL artikli 102 rikkumine.
60 Seega on ilmne, et ELTL artikli 102 ning tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtete tõlgendamine, mida on taotletud kolmanda küsimusega ja neljanda küsimusega osas, mis puudutab liikmesriigi õigusnormi, nagu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 623 vastavust liidu õigusele, puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaoludega ja sellest tulenevalt on need küsimused vastuvõetamatud.
Esimene küsimus
61 Võttes arvesse teisele kuni kuuendale küsimusele antud vastuseid, ei ole esimesele küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
62 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv ei ole põhikohtuasjas kohaldatav.
2. ELTL artiklit 102 ja tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis ühelt poolt näeb ette kahju hüvitamise hagi kolmeaastase aegumistähtaja, mille arvutamine algab kuupäevast, mil kannatanu sai teada oma õigusest hüvitisele, isegi kui rikkumise eest vastutav isik ei olnud talle teada, ning teiselt poolt ei näe ette ühtegi võimalust selle tähtaja peatamiseks või katkestamiseks konkurentsiametis toimuva menetluse ajaks.
Allkirjad