Kohtuasi T-28/02

First Data Corp. jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents – EÜ artikkel 81 – Visa maksekaartide süsteem – „Vastuvõtmine eeldab väljastamist” reegel – Sekkumistõend – Menetluse jooksul tühistatud eeskiri – Menetluse algatamise huvi – Asjas kohtuotsuse mittetegemine

Määruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Menetluse algatamise huvi – Huvi äralangemine pärast hagi esitamist tekkinud asjaolu tõttu – Asjas kohtuotsuse mittetegemine

2.      Tühistamishagi – Menetluse algatamise huvi – Komisjoni otsus, millega antakse konkurentsinormide kohaselt sekkumistõend – Kokkuleppe, mille kohta sekkumistõend väljastati, ühe sätte osalise tühistamise taotlus – Asjaomase sätte tühistamine menetluse jooksul – Tekkinud ja tegeliku huvi puudumine hagi menetlemise jätkamise suhtes – Tulevastele ja ebakindlatele olukordadele tuginev huvi – Välistamine

(EÜ artikli 81 lõige 1, EÜ artikkel 230 ja EÜ artikkel 233)

1.      Füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud meetme tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et vaidlustatud meetme tühistamisel endal võivad olla õiguslikud tagajärjed, või teiste sõnadega, et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu.

Hagi vastuvõetavuse tingimuste hindamisel on määrav hagi esitamise aeg. Siiski võib Esimese Astme Kohus hea õigusemõistmise huvides omal algatusel tuvastada, et hagi üle puudub otsustamise vajadus juhul, kui hageja, kellel oli algselt menetluse algatamise huvi, on kaotanud igasuguse isikliku huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast nimetatud hagi esitamist. Selleks, et saaks jätkuda teatud otsuse tühistamist taotleva hagi menetlemine, peab hagejal säilima isiklik huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes.

(vt punktid 34–38)

2.      Menetluses, milles taotletakse komisjoni poolt määruse nr 17 artikli 2 alusel kolmandale isikule antud sekkumistõendi tühistamist, ei ole hagejal enam tegelikku ja kindlat menetluse algatamise huvi, kui tema hagi puudutab sekkumistõendit üksnes selles osas, milles see käsitleb ühte ettevõtjatevahelise kokkuleppe sätet, mille kokkuleppe pooled on vahepeal tühistanud.

Esiteks ei saa Esimese Astme Kohtu võimalik tühistav otsus, mida hageja on taotlenud, enam tekitada EÜ artiklis 233 ette nähtud tagajärgi, kuna komisjon ei saa võtta vastu teistsugust otsust sätte kohta, mida enam ei eksisteeri.

Teiseks ei piisa võimalusest, et tulevikus võidakse kokkuleppesse sisse viia tühistatud sättega sarnane klausel, selleks, et hageja võiks tugineda tühistamist taotledes tekkinud ja tegelikule, mitte üksnes hüpoteetilisele huvile.

Lõpuks ei ole taotletud tühistamine vajalik selleks, et hageja saaks sellele tugineda siseriiklikus kohtus kokkuleppe poolte vastu suunatud võimalikus kahju hüvitamise hagis. Sekkumistõend ei ole siseriiklikele kohtutele siiski siduv, isegi kui see on faktiline asjaolu, mida siseriiklikud kohtud peavad arvesse võtma. See väljendab üksnes komisjoni seisukohta, et komisjonile teada olevate faktide põhjal ei ole tal alust sekkuda. Sekkumistõend ei tähenda seega lõplikku hinnangut ega seisukoha võtmist, mis on komisjoni ainupädevuses. Kuna EÜ artikli 81 lõige 1 on vahetult kohaldatav, siis võivad üksikisikud siseriiklikus kohtus sellele tugineda ja sellest õigusi tuletada, ning kuna siseriiklikul kohtul võib olla käsitletava olukorra kohta ka muud informatsiooni, siis on siseriiklik kohus kohustatud kujundama talle teada oleva info põhjal ise enda arvamuse teatud kokkulepetele EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise kohta. Siseriiklikud kohtud võivad küsida Euroopa Kohtult sekkumistõendi kehtivuse kohta eelotsust, mistõttu hagejatelt ei ole võimaliku vaidluse korral võetud võimalust kasutada oma õigusi siseriiklikus kohtus.

(vt punktid 40, 42, 43 ja 47–51)