Eelotsusetaotlus, mille esitas Bayerischen Verwaltungsgerichtshof (Saksamaa) 13. novembril 2009 - Karl Heinz Bablok, Stefan Egeter, Josef Stegmeier, Karlhans Müller, Barbara Klimesch versus Freistaat Bayern - menetlusse astujad: Monsanto Technology Llc., Monsanto Agrar Agrar Deutschland GmbH, Monsanto Europe S.A./N.V.

(Kohtuasi C-442/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bayerischen Verwaltungsgerichtshof (Saksamaa)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Karl Heinz Bablok, Stefan Egeter, Josef Stegmeier, Karlhans Müller, Barbara Klimesch.

Vastustaja: Freistaat Bayern

Menetlusse astujad: Beigeladene: Monsanto Technology Llc., Monsanto Technology Llc., Monsanto Agrar Deutschland GmbH, Monsanto Europe S.A./N.V.

Eelotsuse küsimused

1.    Kas mõistet "geneetiliselt muundatud organism" või "GMO" Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta¹ tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka geneetiliselt muundatud taimedest saadud materjali (käesoleval juhul geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 õietolm), mis sisaldab geneetilisest muundamisest tulenevat DNA-d ja geneetilisest muundamisest tulenevat valku (käesoleval juhul bt-toksiin), kuid mis ei ole toidusse (käesoleval juhul mesi) sattumise või toiduainena/toidulisandina kasutamise ajal (enam) viljastamisvõimeline?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

a)    kas sellise toidu puhul, mis on vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 2 punktile 10 "GMO-dest toodetud", piisab tuvastamisest, et toit sisaldab geneetiliselt muundatud taimedest saadud materjali, mis varem oli konkreetselt ja individuaalselt viljastamisvõimeline?

b)    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

kas mõistet "GMO-dest toodetud" määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 2 punkti 10 ja artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei nõua GMO-de puhul eeldusena, et need on toidusse sattunud teatud kindla eesmärgiga tootmisprotsessi käigus, vaid hõlmab ka olukorda, kus (varasemad) GMO-d on toidusse (käesoleval juhul mesi või toidulisandina kasutatav õietolm) sattunud tahtmatult ja juhuslikult?

3.    Kas juhul kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav,

tuleb määruse nr 1829/2003 artikli 3 lõiget 1 ja artikli 4 lõiget 2 tõlgendada nii, et olukord, kus selline loomne toit nagu mesi sisaldab looduses tavapäraselt esinevat materjali, mida on geneetiliselt muundatud, tingib kohustuse taotleda asjaomase toidu turuleviimise luba ja rakendada selle üle järelevalvet või kohaldatakse mutatis mutandis mujal kehtestatud piirmäärasid (nt sama määruse artikli 12 lõike 2 alusel)?

____________

¹ - (ELT L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 13/32, lk 432).