Language of document :

21. mail 2008 esitatud hagi - Transnational Company "Kazchrome" ja ENRC Marketing versus nõukogu

(Kohtuasi T-192/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Transnational Company "Kazchrome" (TNK Kazchrome) (Aktöbe, Kasahstan) ja ENRC Marketing AG (Kloten, Šveits) (esindajad: advokaadid L. Ruessmann ja A. Willems)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

Tunnistada hagi vastuvõetavaks;

tühistada nõukogu määrus (EÜ) nr 172/2008, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, hagejaid puudutavas osas;

mõista hagejate kohtukulud välja nõukogult ja jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad, kes toodavad ja müüvad ferrosiliitsiumi Euroopa Liidu turule, paluvad osaliselt tühistada nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 172/20081, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks.

Hagi toetuseks väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus puudutab neid otse ja isiklikult ning et selle määrusega kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tuleneb mitmest ilmsest hindamisveast, mitmest ilmsest faktiveast ning alusmääruse2 ("alusmäärus") ja WTO dumpinguvastase lepingu rikkumistest. Samuti väidavad hagejad, et kostja ei ole esitanud EÜ artiklis 253 nõutud põhjendusi.

Esimese väite raames leiavad hagejad, et nõukogu ei eristanud õigesti mõju, mida tekitasid muud teadaolevad tegurid, ja mistahes kahju, mida tekitas asjaomane import, ning seetõttu rikuvad nõukogu järeldused alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 6 ja 7.

Teise väite raames väidavad hagejad, et dumpinguvastane tollimaks kehtestati ühenduse huvi valesti hinnates ja alusmääruse artikli 9 lõiget 4 ning artiklit 21 rikkudes.

Kolmanda väite raames väidavad hagejad, et kuigi nad esitasid institutsioonidele kontrollitavat teavet, ei käsitletud seda koostööna, nõukogu ei kontrollinud olemasoleva teabe vastu esitatud faktilisi asjaolusid, millele nende tähelepanu juhiti, ning ei teostanud alusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul korrektset turumajanduse käsitlust.

Neljanda väite raames väidavad hagejad, et uurimise jooksul rikuti nende kaitseõigust.

____________

1 - ELT 2008 L 55, lk 6.

2 - Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996 L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).