21. mail 2008 esitatud hagi - Cattin & Cattin versus komisjon

(Kohtuasi T-194/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: R. Cattin & Cie (Bimbo, Kesk-Aafrika Vabariik) ja Yves Cattin (Cadiz, Hispaania)´, (esindaja: advokaat B. Wägenbaur)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

kohustada kostjat hüvitama esimesele hagejale tekitatud varaline kahju summas 18 946 139 eurot;

kohustada kostjat hüvitama esimesele hagejale tekitatud moraalne kahju summas 100 000 eurot;

kohustada kostjat hüvitama teisele hagejale tekitatud moraalne kahju summas 150 000 eurot;

kohustada kostjat maksma hagejale nendelt hüvitistelt ajavahemiku eest alates käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisest kuni kahju tegeliku hüvitamiseni intressi määraga, mis võrdub Euroopa Keskpanga intressimääraga peamistelt refinantseerimise tehingutelt, millele on juurde liidetud 2 protsendipunkti, kuid mis lõppmäärana ei ületa 6 %;

mõista mõlema hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejaks olevale äriühingule, kes tegeleb Kesk-Aafrika Vabariigis kohvi tootmise, ümbertöötlemise ja ekspordiga, jäeti Euroopa Arengufondi (EAF) kaudu hüvitamata nõue, mis sellel äriühingul oli riigi organismi "Soutien Café" vastu; viimane loodi kohvi hinna säilitamiseks pärast olulist hinna langust 80. aastate lõpus. Hagejast äriühingule jäeti see võlgnevus hüvitamata põhjusel, et riiklike ametiasutuste nõudel koostatud audiitoraruandest ilmnes, et tõenäoliselt kanti teatud summad õigusvastaselt sellelt äriühingult üle tema aktsionäridele. Hüvitisest ilma jäämise tõttu pidi äriühingust hageja peatama kogu oma tegevuse ja lõpetama töösuhte 800 töötajaga, kes tema istandustes töötasid.

Hagiavalduse toetuseks väidavad hagejad esiteks, et rikutud on 1) nende kaitseõigust, kuna rahade õigusvastase ülekandmise tuvastanud audiitoraruande koostamisel ei kuulatud hagejast äriühingut ära, ja 2) süütuse presumptsiooni, kuna see järelduse ei põhinenud ühelgi tõendil.

Edasi esitavad hagejad väite, mis tugineb tõhusa kohtuliku kaitse, õiguskindluse ja põhjendamiskohustuse põhimõtete rikkumisel, sest hagejast äriühingule keelduti hüvitise maksmisest ilma, et komisjon oleks talle esitanud mingitki sellekohast otsust ja ilma, et teda oleks ametlikult teavitatud audiitoraruandes antud soovitustest, millele komisjoni otsus põhines.

Lõpuks väidavad hagejad, et komisjon rikkus hoolsuse ja hea halduse põhimõtteid, kuna riiklike ametiasutuste poolt komisjonile esitatud hagejat puudutavad küsimused jäid vastuseta, ja kuna vääradele arvandmetele põhinenud audiitoraruande suhtes tuleks teha vastu-ekspertiis, mida komisjon küll tunnistas, kuid ei teinud.

____________