Kohtuasi T‑195/08

Antwerpse Bouwwerken NV

versus

Euroopa Komisjon

Riigihanked – Ühenduse hankemenetlus – Etalonainete tootmishoone ehitamine – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Vastuvõetavus – Hankedokumentides sisalduva tingimuse tõlgendamine – Pakkumuse vastavus tehnilises kirjelduses ette nähtud tingimustele – Pakkumuste kohta selgituste küsimise õiguse kasutamine – Kahju hüvitamise nõue

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Väljaarvamine

(EÜ artikkel 230)

2.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Füüsilised ja juriidilised isikud

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

3.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

4.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Institutsiooni kohustus kasutada oma õigust võtta pakkujaga ühendust pärast pakkumuste avamist – Tingimus

(Komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 148 lõige 3)

5.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Hankemenetlus

(Nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1 ja artikli 100 lõike 2 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 2)

6.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse täitmata jätmine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine

(EÜ artikli 288 teine lõik)

1.      Pakkumuste hindamisega seotud vahemeetmete puhul, mille eesmärk on valmistada ette vaidlusaluse hankelepingu sõlmimise otsus, mis töötatakse välja mitmes etapis sisemenetluse raames, ei saa hindamisaruanded ise olla tühistamishagi esemeks. Sellise hagi võib esitada üksnes meetme vastu, mis kinnitab komisjoni lõpliku seisukoha selle sisemenetluse lõpus

(vt punkt 28)

2.      Füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui sellel isikul on huvi vaidlustatud meetme tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et vaidlustatud meetme tühistamisel endal võivad olla õiguslikud tagajärjed ja et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu.

(vt punkt 33)

3.      Komisjonil on ulatuslik kaalutusõigus asjaolude osas, mida tuleb võtta arvesse lepingu sõlmimise otsuse tegemisel hankemenetluses. Tal on ka ulatuslik kaalutlusõigus määrata kindlaks nii nende reeglite sisu kui ka rakendamine, mida kohaldatakse lepingu sõlmimise otsuse tegemisel hankemenetluses. Lisaks ei ole ta vaatamata sellele, et tellija peab hankemenetluse tingimused koostama täpselt ja selgelt, kohustatud ette nägema kõiki olukordi – olgu need kuitahes harvad –, mis võivad praktikas ette tulla. Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest. Kahtluse korral võib hankija hinnata sellise tingimuse kohaldatavust, kontrollides kõiki üksikjuhtumeid ning arvestades sealjuures kõiki olulisi asjaolusid. Arvestades komisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust, tuleb Üldkohtul piirduda menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse järgimise, faktiliste asjaolude paikapidavuse ning ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega. Sellise kontrolli raames on ühenduse kohtu ülesanne eelkõige kontrollida, kas tõlgendus, mille komisjon on hankijana andnud mõnele hankedokumentidest tulenevale tingimusele, on korrektne.

(vt punktid 49–53)

4.      Määruse nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 148 lõige 3 annab institutsioonidele võimaluse võtta pakkujaga ühendust, kui pakkumuse kohta on vaja küsida selgitusi või kui pakkumuses tuleb parandada tehnilisi vigu. Sellest järeldub, et seda sätet ei saa tõlgendada nii, et selles ette nähtud erakorralistel ja piiratud tingimustel paneb see institutsioonidele kohustuse võtta pakkujaga ühendust.

Sellest saab tuleneda teistsugune järeldus üksnes juhul, kui selle võimaluse tõttu võis komisjonil õiguse üldpõhimõtete alusel tekkida kohustus võtta pakkujaga ühendust. Sellise olukorraga on eeskätt tegu juhul, kui pakkumus on sõnastatud ebaselgelt, ning juhtumi asjaolude põhjal, millest komisjon on teadlik, on näha, et see ebaselgus on lihtsasti lahendatav ja kergesti kõrvaldatav. Põhimõtteliselt oleks sellises olukorras hea halduse põhimõttega vastuolus see, kui komisjon lükkab sellise pakkumuse tagasi, kasutamata oma võimalust küsida selgitusi. Neil asjaoludel oleks komisjonile absoluutse kaalutlusõiguse andmine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Lisaks nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et ühenduse institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on taotletavate eesmärkide saavutamiseks kohane ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega.

Samas on õiguskindluse huvides samavõrra oluline ka see, et komisjon oleks võimeline täpselt kindlaks tegema hankemenetluses esitatud pakkumuse sisu ja eelkõige selle vastavuse hankedokumentides ette nähtud tingimustele. Niisiis, juhul kui pakkumus on ebaselge ja komisjonil ei ole võimalik kiiresti ja tõhusalt veenduda, et see on tegelikult nõuetekohane, ei ole komisjonil muud valikut kui see pakkumus tagasi lükata.

Lõppastmes on ühenduse kohtu ülesanne kindlaks teha, kas vastuste puhul, mis pakkuja on andnud tellija esitatud selgitavatele küsimusetele, on tegemist selgitustega selle pakkuja esitatud pakkumuse sisu kohta, või ületavad need kõnealused raamid ning muudavad pakkumuse sisu seoses hankedokumentides ette nähtud tingimustega.

(vt punktid 54–59)

5.      Nii määruse nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 89 lõikes 1 kui ka direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artiklis 2 nimetatud läbipaistvuse põhimõtte peab ühitama üldiste huvide, riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuvide ja ausa konkurentsi kaitsega, mis õigustab finantsmääruse artikli 100 lõike 2 teises lõigus ette nähtud võimalust jätta teatavad andmed edutule pakkujale avalikustamata, kui avalikustamata jätmine on vajalik nendest nõuetest kinnipidamiseks.

(vt punkt 84)

6.      EÜ artikli 288 teise lõigu alusel esitatud kahju hüvitamise hagi põhjendatuse eelduseks on see, et samaaegselt esineksid teatavad tingimused, st institutsioonile ette heidetava käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava käitumise ja viidatud kahju vahel. Kui üks neist tingimustest pole täidetud, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja uurida muid tingimusi.

(vt punkt 91)