Language of document : ECLI:EU:T:2021:284

ÜLDKOHTU OTSUS

19. mai 2021(*)

Riigiabi – Portugali lennutranspordi turg – Portugali poolt COVID‑19 pandeemia tõttu TAPile antud abi – Riigilaen – Otsus jätta vastuväited esitamata – Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste punkt 22 – Kontserni kuuluv äriühing – Ettevõtjasisesed raskused, mis ei tulene kontserni kulude omavolilisest paigutusest – Nii tõsised raskused, et kontsern ise ei saa nendest üle – Põhjendamiskohustus – Otsuse tagajärgede kehtima jätmine

Kohtuasjas T‑465/20,

Ryanair DAC, asukoht Swords (Iirimaa), esindajad: advokaadid E. Vahida, F.‑C. Laprévote, S. Rating, I.‑G. Metaxas-Maranghidis ja V. Blanc,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn, V. Bottka ja S. Noë,

kostja,

keda toetavad

Prantsuse Vabariik, esindajad: P. Dodeller ja E. de Moustier,

Poola Vabariik, esindaja: B. Majczyna,

ja

Portugali Vabariik, esindajad: L. Inez Fernandes, P. Barros da Costa ja S. Jaulino, keda abistas advokaat N. Mimoso Ruiz,

menetlusse astujad,

mille ese on ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada komisjoni 10. juuni 2020. aasta otsus C(2020) 3989 (final) riigiabi SA.57369 (2020/N) kohta – COVID‑19 – Portugal – TAPile antud abi,

ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: koja president M. van der Woude, kohtunikud A. Kornezov, E. Buttigieg, K. Kowalik-Bańczyk ja G. Hesse (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik P. Cullen,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 9. detsembri 2020. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Portugali Vabariik teatas 9. juunil 2020 ELTL artikli 108 lõike 3 alusel Euroopa Komisjonile riigilaenu vormis või kombineeritult riigilaenu ja riigigarantii vormis Transportes Aéreos Portugueses SGPS SA‑le (edaspidi „abisaaja“) võimaldatavast abimeetmest, mille maksimaalne suurus on 1,2 miljardit eurot (edaspidi „meede“).

2        Meetme eesmärk on hoida abisaaja, kes on Transportes Aéreos Portugueses SA (edaspidi „TAP Air Portugal“) emaettevõtja ja 100% aktsionär, tegevuses kuue kuu jooksul 2020. aasta juulist 2020. aasta detsembrini. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval kuulus 50% osalus abisaaja aktsiakapitalis Participações Públicas SGPS SA-le (edaspidi „Parpública“), kes haldas Portugali riigi osalusi. Atlantic Gateway SGPS Lda-le (edaspidi „AGW“) kuulus tema aktsiakapitalis 45% osalus ning 5% osalus kuulus muudele aktsionäridele. Meede puudutab laenulepingut, mis on sõlmitud muu hulgas Portugali Vabariigi kui laenuandja, TAP Air Portugali kui laenuvõtja ja abisaaja kui garantiiandja vahel. Abisaaja aktsionäridena võivad laenulepingus osaleda ka AGW ja Parpública.

3        Komisjon võttis 10. juunil 2020 vastu otsuse C(2020) 3989 (final) riigiabi SA.57369 (2020/N) kohta – COVID‑19 – Portugal – TAPile antud abi (edaspidi „vaidlustatud otsus“), milles ta järeldas kõigepealt, et meede on riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning seejärel hindas abi kokkusobivust siseturuga täpsemalt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c ja oma teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT 2014, C 249, lk 1; edaspidi „suunised“) alusel. Komisjon tunnistas meetme siseturuga kokkusobivaks.

 Menetlus ja poolte nõuded

4        Hageja Ryanair DAC esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. juulil 2020.

5        Hageja esitas samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga Üldkohtu kodukorra artiklite 151 ja 152 alusel taotluse lahendada asi kiirendatud menetluses. Üldkohus (kümnes koda) rahuldas 11. augusti 2020. aasta otsusega kiirendatud menetluse taotluse.

6        Komisjoni esitatud kostja vastus saabus Üldkohtu kantseleisse 26. augustil 2020.

7        Hageja esitas 31. augustil 2020 kodukorra artikli 106 lõike 2 alusel põhjendatud taotluse kohtuistungi korraldamiseks.

8        Üldkohus otsustas kümnenda koja ettepanekul anda kohtuasi kodukorra artikli 28 alusel üle laiendatud kohtukoosseisule.

9        Portugali Vabariik, Prantsuse Vabariik ja Poola Vabariik esitasid vastavalt 17. septembril 2020, 21. oktoobril 2020 ja 22. oktoobril 2020 Üldkohtu kantseleile taotluse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Üldkohtu kümnenda koja presidendi 1. oktoobri 2020. aasta ja 3. novembri 2020. aasta otsustega anti neile luba astuda menetlusse.

10      13. oktoobri 2020. aasta ja 4. novembri 2020. aasta menetlust korraldava meetmena anti Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile ja Poola Vabariigile kodukorra artikli 154 lõike 3 alusel luba esitada menetlusse astuja seisukohad.

11      Portugali Vabariik esitas Üldkohtu kantseleile menetlusse astuja seisukohad 28. oktoobril 2020 ning Prantsuse Vabariik ja Poola Vabariik 19. novembril 2020.

12      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

13      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

14      Prantsuse Vabariik palub tunnistada hagi vastuvõetamatuks osas, milles vaidlustatakse vaidlustatud otsuse põhjendatus, ja jätta hagi ülejäänud osas sisuliselt rahuldamata. Teise võimalusena palub ta jätta hagi tervikuna sisuliselt rahuldamata.

15      Poola Vabariik ja Portugali Vabariik paluvad sarnaselt komisjoniga jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

 Õiguslik käsitlus

 Vastuvõetavus

16      Lühendatud hagiavalduse punktides 33 ja 34 väidab hageja, et tal on õigus esitada hagi „asjasse puutuva isikuna“ ja tal on endiselt põhjendatud huvi, mis tuleneb nende menetlusõiguste kaitsest, mis tal asjasse puutuva isikuna on ELTL artikli 108 lõike 2 alusel.

17      Nimelt on hageja „asjasse puutuv isik“ ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses ja „huvitatud isik“ nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artikli 1 punkti h tähenduses, kuna TAP Air Portugali emaettevõtjale riigilaenu andmine mõjutab hageja kui TAP Air Portugali konkurendi huve. Abisaajale antud abi võimaldab TAP Air Portugalil püsida turul hageja konkurendina, kes saab toetust. Erinevalt TAP Air Portugalist hageja, kes on tema peamine konkurent Portugalis, riigilaenu ei saa. Ta on seetõttu ebasoodsamas olukorras seoses laenu saamise ja laenutingimustega, eriti intressimääradega.

18      Tal on seega ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel õigus esitada tühistamishagi sellise otsuse peale nagu vaidlustatud otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks ja mis on tehtud ametlikku uurimismenetlust algatamata.

19      Komisjon ei vaidle vastu hagi vastuvõetavusele.

20      Tuleb tõdeda, et käesoleva hagi vastuvõetavuse suhtes ei ole kahtlust osas, milles hageja soovib tõendada, et komisjon oleks pidanud algatama ELTL artikli 108 lõikes 2 osutatud ametliku uurimismenetluse.

21      Nimelt tuleb ELTL artiklis 108 osutatud kontrollimenetluse raames eristada kahte etappi. Esiteks ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud esialgse uurimise etapp, mis võimaldab komisjonil kujundada esialgse arvamuse abi kokkusobivuse kohta. Teiseks ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus, mis võimaldab komisjonil hankida juhtumi asjaolude kohta täielikku teavet. Ainult selle menetluse raames näeb EL toimimise leping ette komisjoni kohustuse küsida asjasse puutuvatelt isikutelt selgitusi (19. mai 1993. aasta kohtuotsus Cook vs. komisjon, C‑198/91, EU:C:1993:197, punkt 22; 15. juuni 1993. aasta kohtuotsus Matra vs. komisjon, C‑225/91, EU:C:1993:239, punkt 16, ja 15. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Vereniging Gelijkberechtiging Grondbezitters jt vs. komisjon, T‑79/16, ei avaldata, EU:T:2018:680, punkt 46).

22      Kui ametlikku uurimismenetlust ei algatata, puudub asjasse puutuvatel isikutel, kes oleksid saanud selle teise etapi jooksul märkusi esitada, selline võimalus. Selle olukorra parandamiseks on tunnustatud nende õigust vaidlustada liidu kohtus komisjoni otsus mitte algatada ametlikku uurimismenetlust. Seega on hagi, milles palutakse ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tehtud otsuse tühistamist ning mille esitab asjasse puutuv isik ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses, vastuvõetav juhul, kui hagi esitaja soovib seeläbi kaitsta oma viimati nimetatud sättest tulenevaid menetlusõigusi (vt 18. novembri 2010. aasta kohtuotsus NDSHT vs. komisjon, C‑322/09 P, EU:C:2010:701, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

23      Käesolevas asjas komisjon ametlikku uurimismenetlust ei algatanud ning hageja tugineb neljandas väites oma menetlusõiguste rikkumisele. Määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h arvestades kuulub abisaajaga konkureeriv ettevõtja vaieldamatult ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses „asjasse puutuvate isikute“ hulka (18. novembri 2010. aasta kohtuotsus NDSHT vs. komisjon, C‑322/09 P, EU:C:2010:701, punkt 59, ja 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt vs. komisjon, C‑817/18 P, EU:C:2020:637, punkt 50).

24      Käesolevas asjas on vaieldamatu, et hageja ja TAP Air Portugali vahel on konkurentsisuhe. Seetõttu väitis hageja, ilma et talle vastu vaieldaks, et ta on osalenud Portugali lendude teenindamises alates 2003. aastast ja 2019. aastal vedas ta 10,9 miljonit reisijat Portugali lennuliinidel. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja oli TAP Air Portugali suurim konkurent ning need kaks lennuettevõtjat konkureerisid 2019. aastal otseselt 32 lennuliinil. Hageja tõi esile ka asjaolu, et tema 2020. aasta suve lennuplaan, mis pandi paika enne tervishoiukriisi, hõlmas 126 lennuliini lähtekohaga viiest Portugali lennujaamast. Seetõttu on hageja asjasse puutuv isik, kellel on huvi tagada oma ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetlusõiguste kaitse.

25      Seega tuleb nõustuda, et hagi on vastuvõetav osas, milles hageja tugineb oma menetlusõiguste rikkumisele.

26      Hageja esitab hagi põhjendamiseks viis väidet, millest esimese kohaselt on vääralt kohaldatud suuniste punkte 8 ja 22, teise väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, kolmanda väite kohaselt on rikutud diskrimineerimiskeelu, teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse põhimõtet, neljanda väite kohaselt on vääralt kohaldatud ELTL artikli 108 lõiget 2 ning viienda väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 296 tähenduses põhjendamiskohustust.

27      Selles kontekstis tuleb tõdeda, et neljas väide, mis puudutab sõnaselgelt hageja menetlusõiguste kaitset, on vastuvõetav, arvestades, et hageja on asjasse puutuv isik. Nimelt võib hageja selleks, et kaitsta menetlusõigusi, mis tal on ametlikus uurimismenetluses, tugineda väidetele, mis tõendavad, et komisjonil olevate või olla võivate andmete ja asjaolude hindamine oleks teatatud meetme esialgse uurimise etapis pidanud tekitama kahtlusi selle meetme kokkusobivuse osas siseturuga (vt selle kohta 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 81; 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus 3F vs. komisjon, C‑319/07 P, EU:C:2009:435, punkt 35, ning 6. mai 2019. aasta kohtuotsus Scor vs. komisjon, T‑135/17, ei avaldata, EU:T:2019:287, punkt 73).

28      Sellega seoses olgu meenutatud, et selleks, et tõendada oma menetlusõiguste rikkumist kahtluste tõttu, mida meede oleks pidanud tekitama siseturuga kokkusobivuse suhtes, on hagejal õigus esitada argumente, mis tõendavad, et komisjoni järeldus, mille kohaselt on meede siseturuga kokkusobiv, oli väär, ning see tõendab a fortiori, et komisjonil oleksid pidanud olema kahtlused meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel. Järelikult võib Üldkohus analüüsida hageja esitatud sisulisi argumente, et kontrollida, kas need võivad kinnitada tema sõnaselgelt esitatud väidet selliste kahtluste esinemise kohta, mis põhjendavad ELTL artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamist (vt selle kohta 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon, C‑287/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:395, punktid 57–60, ning 6. mai 2019. aasta kohtuotsus Scor vs. komisjon, T‑135/17, ei avaldata, EU:T:2019:287, punkt 77).

29      Seoses viienda väitega, mille kohaselt on vaidlustatud otsust puudulikult põhjendatud, tuleb toonitada, et põhjendamiskohustuse rikkumine kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist ja see on avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus peab omal algatusel käsitlema, ning see ei ole seotud vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasusega (vt selle kohta 2. aprilli 1998. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EU:C:1998:154, punktid 67–72).

 Sisulised küsimused

30      Kõigepealt tuleb uurida viiendat väidet.

 Viies väide, mis käsitleb vaidlustatud otsuse puudulikku põhjendamist

31      Viiendas väites kinnitab hageja sisuliselt, et vaidlustatud otsuse põhjendamisel on tehtud mitu viga.

32      Viienda väite esimeses osas väidab hageja, et komisjon ei analüüsinud, kas abisaaja raskused olid nii tõsised, et suuniste punkti 22 tähenduses kontsern nendest ise üle ei saaks. Samuti ei tõendanud komisjon, et abisaaja raskused olid ettevõtjasisesed ega tulenenud selle sätte tähenduses kontserni omavolilisest kulude paigutusest. Vaidlustatud otsuses on viidatud ainult sellele, et esiteks oli abisaaja omakapital negatiivne ja teiseks oli TAP Air Portugali krediidireiting tervishoiukriisi tõttu oluliselt langenud. Vaidlustatud otsuses ei ole siiski märgitud, kas sellele aitas kaasa kontserni omavoliline kulude paigutus. Hageja märgib siinkohal, et AGW konsortsiumi kaks aktsionäri tegutsevad ka transpordivaldkonnas oma ettevõtjate kaudu ning seega ei saa välistada, et neid koheldi soodsamalt, kahjustades TAP Air Portugali finantspositsiooni.

33      Vaidlustatud otsuse põhjenduse 43 kohta väidab hageja, et komisjon piirdus päästmisabi saaja abikõlblikkuse kohta kinnitusega – ilma et ta oleks seda tõendanud –, et „[k]uigi abisaajat kontrollivad muud aktsionärid [põhjendus 3], on raskused, millega ta silmitsi seisab, ettevõtjasisesed, need on nii tõsised, et tema enamusaktsionärid või muud aktsionärid ei saa nendest ise üle, ning need ei tulene kulude omavolilisest paigutusest tema aktsionäride või muude tütarettevõtjate kasuks, nagu seda ilmestavad põhjendused 7–9“. [siin ja edaspidi on vaidlustatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]

34      Hageja sõnul jättis komisjon täielikult põhjendamata – ka lühidalt – eelduse, et aktsionärid ei olnud võimelised saama ise abisaaja raskustega hakkama. Samuti jättis komisjon täielikult hindamata kulude jaotuse kontsernis ja küsimuse, kas abisaaja raskused olid ettevõtjasisesed.

35      Komisjon, keda toetavad Prantsuse Vabariik, Poola Vabariik ja Portugali Vabariik, vaidleb nendele argumentidele vastu.

36      Olgu kohe märgitud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad ELTL artikliga 296 nõutud põhjendused vastama asjaomase akti olemusele ning neist peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, nii et asjaomastel isikutel on võimalik võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtul kontrolli teostada. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata, arvestades juhtumi asjaolusid, nimelt akti sisu, põhjenduste olemust ja selgituste saamise huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjasse puutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjasse puutuvaid õigusnorme (vt 8. septembri 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑279/08 P, EU:C:2011:551, punkt 125 ja seal viidatud kohtupraktika).

37      Otsuses jätta ELTL artikli 108 lõike 2 alusel ametlik uurimismenetlus algatamata peavad olema ära näidatud üksnes põhjused, millest lähtudes komisjon on järeldanud, et tal ei ole abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi, ning ka niisuguse otsuse lühidalt esitatud põhjendust tuleb pidada ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamisnõuet arvestades piisavaks, kui sellest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt põhjused, millest lähtudes komisjon leidis, et tal ei esine tõsiseid raskusi, kuna küsimus nende põhjenduste paikapidavusest ei ole selle nõudega seotud (vt selle kohta 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punktid 65, 70 ja 71; 27. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Austria vs. Scheucher-Fleisch jt, C‑47/10 P, EU:C:2011:698, punkt 111, ja 12. mai 2016. aasta kohtuotsus Hamr – Sport vs. komisjon, T‑693/14, ei avaldata, EU:T:2016:292, punkt 54).

38      Mis puudutab hageja etteheidet, mille kohaselt ei esitanud komisjon põhjusi, miks olid abisaaja raskused esiteks ettevõtjasisesed ega tulenenud kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning teiseks nii tõsised, et suuniste punkti 22 tähenduses kontsern, kuhu ta kuulus, ei saa neist ise üle, siis tuleb meenutada, et sellest punktist ilmneb, et „[s]uuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav ettevõtja ei ole tavaliselt käesolevate suuniste tähenduses abikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle“.

39      Keelu eesmärk on seega takistada, et ettevõtjate kontsern jätab riigi kanda kulu, mis on seotud ühe kontserni kuuluva ettevõtja päästmisega, kui nimetatud ettevõtja on raskustes ja raskused pärinevad kontsernist enesest või viimasel on vahendid ise nende ületamiseks (vt selle kohta 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑511/09, EU:T:2015:284, punkt 159).

40      Sellest järeldub, et suuniste punktis 22 on seatud kolm kumulatiivset tingimust, mis võimaldavad kontserni kuuluvale äriühingule antud abi siseturuga kokkusobivaks tunnistada. Nimelt peab komisjon analüüsima esimesena, kas abisaaja kuulub kontserni, ning kui kuulub, siis analüüsima kontserni koosseisu, teisena, kas abisaaja raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest, ning kolmandana, kas raskused on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

41      Ent vaidlustatud otsuse põhjenduses 43 märgib komisjon järgmist:

„Kuigi abisaajat kontrollivad muud aktsionärid [põhjendus 3], on raskused, millega ta silmitsi seisab, ettevõtjasisesed, need on nii tõsised, et tema enamusaktsionärid või muud aktsionärid ei saa nendest ise üle, ning need ei tulene kulude omavolilisest paigutusest tema aktsionäride või muude tütarettevõtjate kasuks, nagu seda ilmestavad põhjendused 7–9. [Abisaaja] kohta ilmneb, et raskusi süvendasid enneolematud riiklikud meetmed, mida Portugal ja muud riigid lennutranspordi valdkonnas on võtnud.“

42      Mis puudutab esimesena küsimust, kas abisaaja kuulub kontserni, siis tuleb tõdeda, et komisjon ei ole tuvastanud ega täpsustanud eelnevalt, kas abisaaja kuulus kontserni. Nimelt ei ilmne vaidlustatud otsuse ühestki põhjendusest, et komisjon seda analüüsis. Vaidlustatud otsuse põhjendust 43 võib seega tõlgendada nii, et komisjonil puudus selles küsimuses igasugune seisukoht, või kui viidet sellele, et komisjon lähtus tõenäoliselt eeldusest, mida ta siiski ei selgitanud, et hageja kuulus suuniste punkti 22 tähenduses kontserni. Nimelt, kui see ei oleks nii olnud, ei oleks komisjonil suuniste punktis 22 ette nähtud kahte ülejäänud tingimust olnud vaja käsitleda. Lisaks märkis komisjon nende tingimuste analüüsimisel, et abisaajat „kontrollisid muud aktsionärid“, ning ta viitas selles küsimuses vaidlustatud otsuse põhjendusele 3, kus on loetletud abisaaja aktsionäridest äriühingud, sh AGW.

43      Lisaks, kuigi komisjon kasutas sama sõnastust kui see, mida on suuniste punktis 22 kasutatud selleks, et kirjeldada neid kahte erandit keelust anda suuniste alusel abi kontserni kuuluvale äriühingule, ei asenda pelgalt punkti 22 sõnastuse kordamine kontserni olemasolu analüüsi.

44      Sellega seoses nähtub menetluse poolte menetlusdokumentidest ja kohtuistungil peetud aruteludest, et nende vahel on erimeelsus küsimuses, kas abisaaja ja tema aktsionärid, eelkõige AGW konsortsium, kuulusid kontserni suuniste punkti 22 tähenduses. Selles küsimuses tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval kuulus abisaaja aktsiakapitalis Parpúblicale 50%, AGW-le 45% ja kolmandatele isikutele ülejäänud 5% osalus.

45      Hageja väitis hagiavalduses ja kohtuistungil, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval moodustas abisaaja kontserni AGW konsortsiumiga, sh viimase kahe aktsionäriga, st äriühingutega HPGB SGPS SA ja DGN Corporation. Väidetavalt on tõendatud, et AGW ja need kaks viimati nimetatud äriühingut teostasid abisaaja üle ühist ja tegelikku kontrolli.

46      Kostja vastuses ja kohtuistungil eitas komisjon suuniste punkti 22 tähenduses sellise kontserni olemasolu, millesse kuuluksid AGW ja abisaaja. Tema sõnul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et tegemist on kontserniga, kuhu kuulusid abisaaja ja AGW. AGW on konsortsium, millele kuuluvad tegelikult kahe füüsilise isiku aktsiad ja mis ise ei ole ettevõtja.

47      Selline järeldus aga ei nähtu vaidlustatud otsusest. Nagu märgitud eespool punktis 42, ei sisalda vaidlustatud otsuse põhjendus 43 ega ükski muu selle lõik järeldust või analüüsi suuniste punkti 22 tähenduses ettevõtjate kontserni olemasolu või puudumise kohta ja veel vähem sellise ettevõtjate kontserni koosseisu kohta. Veel tuleb tõdeda, et komisjon piirdus vaidlustatud otsuse põhjenduses 4 teabe esitamisega abisaaja kontrollitavate äriühingute kohta. Vaidlustatud otsus ei sisalda aga teavet suhete kohta abisaaja ja vaidlustatud otsuse punktis 3 osutatud aktsionäridest äriühingute, sh AGW vahel.

48      Täpsemalt tuleb selle kohta märkida, et mõiste „suurem kontsern“ puhul on suuniste punkti 21 alapunktis b viidatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT 2003, L 124, lk 36) lisale. Nimelt nähtub suuniste 28. joonealusest märkusest, et „[s]elle määramisel, kas äriühing on iseseisev või moodustab kontserni osa, võetakse arvesse kriteeriume, mis on esitatud soovituse nr 2003/361/EÜ I lisas“.

49      Nagu tõdetud eespool punktis 47, ei ole vaidlustatud otsuses aga märgitud, kas komisjon analüüsis – võttes eelkõige arvesse selles lisas nimetatud kriteeriume – seda, kas abisaaja ja selle aktsionäridest äriühingud võis kvalifitseerida kontserniks suuniste punkti 22 tähenduses. Üldkohtul ei ole seega võimalik kontrollida, kas see oli nii.

50      Põhjendusi ei saa väljakujunenud kohtupraktika kohaselt esitada esimest korda ja a posteriori alles kohtus, välja arvatud erandlikel asjaoludel (vt 20. septembri 2011. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIP, T‑461/08, EU:T:2011:494, punkt 109 ja seal viidatud kohtupraktika). Järelikult ei saa kostja vastuses ja kohtuistungil komisjoni esitatud selgitustega, mille kohaselt ei kuulunud abisaaja kontserni, vaidlustatud otsuse põhjendusi menetluse käigus täiendada.

51      Teisena, eeldades, et vaidlustatud otsuse põhjendust 43 tuleb tõlgendada nii, et selle aluseks on kaudne eeldus, et abisaaja ja tema aktsionärid kuulusid samasse kontserni (vt eespool punkt 42), erinevalt seega sellest, mida kinnitas komisjon kostja vastuses ja kohtuistungil, tuleb tõdeda, et komisjon ei ole piisavalt selgitanud, miks ta leidis, et suuniste punktis 22 ette nähtud teine ja kolmas tingimus, mida on meenutatud eespool punktis 38, olid täidetud. Nimelt piirdus komisjon sellega seoses vaidlustatud otsuse põhjenduses 43 üksnes kinnitustega, et abisaaja raskused olid ettevõtjasisesed ning et „need ei tulene kulude omavolilisest paigutusest tema aktsionäride või muude tütarettevõtjate kasuks“ ja et raskused on „nii tõsised, et tema kontrollivad aktsionärid või muud aktsionärid ei saa nendest ise üle“, põhjendamata neid kinnitusi siiski mingilgi viisil.

52      Kuigi komisjon viitas vaidlustatud otsuse põhjenduses 43 otsuse põhjendustele 7–9 ja 11–13, tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 7–9 piirdus komisjon täpsustuste esitamisega abisaaja finantsolukorra ja COVID‑19 pandeemia tekitatud raskuste kohta. Samuti on vaidlustatud otsuse põhjendustes 11–13 selgitatud pandeemia põhjustatud häirete mõju TAP Air Portugali äritulemile ja likviidsuspositsioonile. Nendes põhjendustes ei ole seega üldse täpsustatud, kas abisaaja raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kulude paigutusest kontsernis, mille väidetavalt moodustavad abisaaja ja tema aktsionärid. Samuti ei ole nendes märgitud abisaaja aktsionäridest äriühingute finantsolukorda ega nende kontserni võimalikku suutlikkust raskustest kas või osaliselt ise üle saada. Üldkohtul ei ole seega võimalik kontrollida nende kinnituste põhjendatust.

53      Seega on Üldkohtul võimatu kontrollida, kas suuniste punktis 22 kehtestatud tingimused on käesolevas asjas täidetud ning kas nendega on vastuolus pidada abisaajat päästmisabi andmisel abikõlblikuks. Vaidlustatud otsus ei sisalda põhjusi, miks komisjon leidis, et tal ei esine eespool punktis 37 viidatud kohtupraktika tähenduses abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi.

54      Järelikult on viies väide põhjendatud, ilma et oleks vaja analüüsida selle väite ülejäänud osi.

55      Vaidlustatud otsuse ebapiisav põhjendus toob seega kaasa otsuse tühistamise. Nimelt on suuniste punktis 22 ette nähtud tingimused, mille kohaselt võib kontserni kuuluvale äriühingule antud päästmisabi pidada siseturuga kokkusobivaks. Kuna vaidlustatud otsuses ei ole selle kohta aga piisavat põhjendust, ei ole Üldkohtul võimalik kontrollida, kas komisjon leidis õigesti, et tal ei esine abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi. Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja käsitleda hageja muid väiteid.

 Vaidlustatud otsuse tagajärgede kehtima jätmine

56      On asjakohane meelde tuletada kohtupraktikat, millest ilmneb, et kui see on õiguskindlusest lähtuvatel kaalutlustel põhjendatud, on liidu kohtul ELTL artikli 264 teise lõigu kohaselt kaalutlusõigus igal konkreetsel juhul otsustada, milliseid käsitletava akti tagajärgi loetakse kehtivaks (vt analoogia alusel 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 121 ja seal viidatud kohtupraktika).

57      Sellest sättest tuleneb seega, et kui liidu kohus seda vajalikuks peab, võib ta piirata oma otsuse tühistamise toimet isegi omal algatusel (vt selle kohta 1. aprilli 2008. aasta kohtuotsus parlament ja Taani vs. komisjon, C‑14/06 ja C‑295/06, EU:C:2008:176, punkt 85).

58      Selle kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus kasutanud liidu õigusakti kehtetuks tunnistamise toime ajalise piiramise võimalust juhtudel, kui õiguskindlusest tulenevatel kaalutlustel, mis hõlmavad kõiki üldisi huve, st nii avalikke kui erahuve, mis on vastavates kohtuasjades käsitlusel olnud, ei saa lubada käsitletava õigusakti alusel kohtuotsuse kuupäevale eelneva ajavahemiku osas kogutud või makstud summade vaidlustamist (22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 122).

59      Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et esinevad õiguskindlusest lähtuvad kaalutlused, mis põhjendavad vaidlustatud otsuse tühistamise toime ajalist piiramist. Nimelt tuleb tõdeda, et meedet kohaldati esialgse kuuekuulise perioodi jooksul, mis oli juba lõppenud ja pärast mida Portugali Vabariik pidi komisjonile suuniste punkti 55 alapunkti d kohaselt edastama kas tõendid, et laen on täielikult tagasi makstud, ümberkorralduskava või likvideerimiskava. Lisaks on selles sättes ette nähtud, et ümberkorralduskava esitamise korral pikendatakse päästmisabi luba automaatselt kuni komisjoni lõpliku otsuse langetamiseni ümberkorralduskava kohta, kui komisjon ei otsusta, et pikendamine ei ole õigustatud või peaks olema ajaliselt või mahuliselt piiratud.

60      Olukorras, kus abimeetme kohaldamine on osa veel pooleliolevast protsessist, mis koosneb mitmest üksteisele järgnevast etapist, oleks abimeetmega ette nähtud rahasummade maksmise kahtluse alla seadmisel eriti kahjulikud tagajärjed kõikidele huvidele, nii avalikele kui erahuvidele. Täpsemalt tuleb arvesse võtta COVID‑19 pandeemia põhjustatud häirete kahjulikke tagajärgi Portugali lennuliiklusele ja majandusele ning TAP Air Portugali tähtsust selle liikmesriigi lennuliikluse ja majanduse jaoks. Lõpuks tuleb märkida, et tuvastatud rikkumine on puudulik põhjendus, mitte sisuline viga. Need asjaolud põhjendavad vaidlustatud otsuse tühistamise toime ajalist piiramist.

61      ELTL artiklist 266 aga tuleneb, et komisjon, kelle õigusakt on tühistatud, peab võtma vajalikud meetmed Üldkohtu tühistamisotsuse täitmiseks.

62      Järelikult tuleb vaidlustatud otsuse tühistamise toime peatada, kuni komisjon võtab vastu uue otsuse. Arvestades komisjoni tegutsemise kiirust alates meetmest teavitamisele eelnevast etapist ja meetmest teavitamisest, peatatakse toime mitte kauemaks kui kaks kuud arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, juhul kui komisjon otsustab uue otsuse vastu võtta ELTL artikli 108 lõike 3 alusel, ning mõistlikuks lisaajaks juhul, kui komisjon otsustab algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse (vt selle kohta 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 126).

 Kohtukulud

63      Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb komisjoni kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja komisjonilt.

64      Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Seega kannavad Prantsuse Vabariik, Poola Vabariik ja Portugali Vabariik oma kohtukulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 10. juuni 2020. aasta otsus C(2020) 3989 (final) riigiabi SA.57369 (2020/N) kohta – COVID19 – Portugal – TAPile antud abi.

2.      Peatada otsuse tühistamise toime kuni Euroopa Komisjon võtab ELTL artikli 108 alusel vastu uue otsuse. Tühistamise toime peatatakse mitte kauemaks kui kaks kuud arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, juhul kui komisjon otsustab uue otsuse vastu võtta ELTL artikli 108 lõike 3 alusel, ning mõistlikuks lisaajaks juhul, kui komisjon otsustab algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse.

3.      Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Ryanair DAC kohtukulud.

4.      Jätta Prantsuse Vabariigi, Poola Vabariigi ja Portugali Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

Van der Woude

Kornezov

Buttigieg

Kowalik-Bańczyk

 

      Hesse

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. mail 2021 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.