ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
24. oktoober 2019(*)
Tühistamishagi – Institutsiooniline õigus – Kohustus tellida tõlkekeskuselt EUIPO toimimiseks vajalikud tõlketeenused – Tõlkekeskuse ja EUIPO koostööleppe lõpetamine – Tõlketeenuste hanketeate avaldamine – Vastuvõetamatuse vastuväide – Põhjendatud huvi puudumine – Otsuse tegemise vajaduse osaline äralangemine – Osaline vastuvõetamatus
Kohtuasjas T–417/18,
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT), esindajad: J. Rikkert ja M. Garnier,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: N. Bambara ja D. Hanf,
kostja,
mille ese on esimesena ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada esiteks EUIPO 26. aprilli 2018. aasta kiri osas, milles EUIPO teatab oma kavatsusest mitte pikendada pärast 31. detsembrit 2018 tõlkekeskusega 2016. aastal sõlmitud koostöölepet EUIPO toimimiseks vajalike tõlketeenuste osutamiseks, teiseks EUIPO 26. aprilli 2018. aasta kiri osas, milles EUIPO teatab oma kavatsusest võtta ennetavalt vajalikud meetmed, et tagada tõlketeenuste katkematus pärast 31. detsembrit 2018, milleks muu hulgas avaldatakse hanketeated, ja kolmandaks EUIPO otsus avaldada tõlketeenuste hanke kohta Euroopa Liidu Teatajas hanketeade viitenumbriga 2018/S 114 - 258472; teisena nõue keelata EUIPO‑l sõlmida selles hankemenetluses lepinguid ja kolmandana nõue tunnistada õigusvastaseks tõlketeenuste hankemenetluses hanketeate avaldamine ELi sellise ameti, organi või asutuse poolt, kelle puhul on asutamismääruses ette nähtud, et sellele osutab tõlketeenuseid tõlkekeskus,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: kohtunikud H. Kanninen, J. Schwarcz (ettekandja) ja C. Iliopoulos,
kohtusekretär: M. Marescaux,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 22. mai 2019. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT) on nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrusega nr 2965/94 (ELT 1994, L 314, lk 1) loodud asutus. Tema ülesanne on osutada selle määruse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud asutustele ning liidu institutsioonidele ja organitele selle artikli lõike 3 alusel tõlketeenuseid.
2 Vastavalt määruse nr 2965/94 põhjendusele 2 pakub ühtse spetsialiseeritud keskuse loomine praktilise lahenduse suure arvu liidu eri paikades asuvate asutuste tõlkevajaduste rahuldamiseks.
3 Määruse nr 2965/94 artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tõlkekeskus „pakub tõlketeenuseid, mida oma tööks vaja[b]“ Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM) (nüüd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusele (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)).
4 Lisaks on määruse nr 2965/94 artikli 2 lõike 1 teises lõigus ette nähtud, et tõlkekeskus sõlmib sama lõike esimeses lõigus nimetatud asutuste ja seega ka EUIPOga „üksikasjaliku koostööleppe“.
5 Euroopa Liidu Nõukogu rõhutab määruse nr 2965/94 deklaratsioonis nr 1, et ta „peab tõhususe ja kulutasuvuse põhimõtete õiget kohaldamist väga tähtsaks“.
6 Määruse 2017/1001 artiklis 148 on sätestatud, et „[EUIPO] toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab […] tõlkekeskus“. See artikkel vastab varasemale, nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (EÜT 2009, L 78, lk 1) (muudetud redaktsioonis) artiklile 121.
7 Tõlkekeskus ja EUIPO sõlmisid 13. detsembril 2016 koostööleppe määruse nr 2965/94 artikli 2 lõike 1 teise lõigu tähenduses (edaspidi „2016. aasta koostöölepe“).
8 Aastal 2016 sõlmitud koostöölepe asendas eelmise, 30. novembril 2015 sõlmitud koostööleppe.
9 Asjaomase 2016. aasta koostöölepe artiklis 11 oli ette nähtud erimenetlus tõlkekeskuse ja EUIPO vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks.
10 Selle 2016. aasta koostööleppe artikli 15 kohaselt jõustus lepe 1. jaanuaril 2017 ning lõppes sama aasta 31. detsembril ning selles oli määratud, et koostöölepe uueneb vaikimisi 12 kuu võrra, kui pool ei teata selle lõpetamisest tähtkirjaga kaks kuud enne selle lõppemist.
11 EUIPO saatis 26. aprillil 2018 tõlkekeskusele kirja (edaspidi „26. aprilli 2018. aasta kiri“), milles ta väljendas oma rahulolematust tõlkekeskuse osutatud teenuste ja maksetingimuste suhtes. Lisaks teatas EUIPO oma kavatsusest lõpetada 2016. aasta koostöölepe ja plaanist luua tõlketeenuse tagamise süsteem juhul, kui ei ole võimalik sõlmida uut koostöölepet. Samas kirjas tegi EUIPO tõlkekeskusele ettepaneku korraldada niipea kui võimalik koosolek, et sõlmida uus koostöölepe enne 2018. aasta lõppu. Selle koosoleku kuupäeva kindlaksmääramiseks vahetati veel mitu kirja.
12 EUIPO avaldas tõlketeenuste tellimiseks 16. juunil 2018 Euroopa Liidu Teataja lisas hanketeate (2018/S 114-258472) (edaspidi „hanketeade“), millele oli lisatud ettepanek esitada pakkumusi (edaspidi „pakkumuste esitamise ettepanek“).
13 Hanketeate punktis I.3 oli viide elektroonilisele aadressile, kus oli võimalik hanke alusdokumentidega tutvuda, ning punktis II.1.1 oli esitatud hanke viitenumber AO/010/18.
14 Hanketeate punkti II.1.4 kohaselt on pakkumuste esitamise ettepaneku „sisuks […] hankida tõlketeenuseid seoses Euroopa Liidu kaubamärkidega, Ühenduses registreeritud disainilahendustega ja üldiste haldusdokumentidega“.
15 Hanketeate punktide II.2.6 ja II.2.7 kohaselt oli hanke eeldatav maksumus käibemaksuta 40,8 miljonit eurot ja esialgne kestus 48 kuud.
16 Hanketeate punkti IV.2.2 kohaselt määrati pakkumuste esitamise tähtajaks 23. juuli 2018.
Menetlus ja poolte nõuded
17 Tõlkekeskus esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. juulil 2018.
18 Hagiavalduses palub tõlkekeskus Üldkohtul:
– tühistada EUIPO 26. aprilli 2018. aasta otsus lõpetada 2016. aasta koostöölepe;
– tühistada EUIPO 26. aprilli 2018. aasta otsus „võtta endale õigus rakendada kõiki vajalikke ennetavaid meetmeid tõlketeenuste katkematuse tagamiseks, milleks muu hulgas avaldatakse hanketeated“;
– tühistada EUIPO otsus avaldada hanketeade;
– keelata EUIPO‑l sõlmida hankemenetluses lepingud;
– tunnistada õigusvastaseks tõlketeenuste hanketeate avaldamine ELi ameti, organi või asutuse poolt, kelle puhul on asutamismääruses ette nähtud, et sellele osutab tõlketeenuseid tõlkekeskus;
– mõista kohtukulud välja EUIPO‑lt.
19 Eraldi aktiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. juulil 2018, esitas tõlkekeskus ajutiste meetmete kohaldamise taotluse. EUIPO esitas seisukohad ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta 17. juulil 2018.
20 Üldkohtu president jättis 20. juuli 2018. aasta kohtumäärusega CdT vs. EUIPO (T‑417/18 R, ei avaldata, EU:T:2018:502) ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata ja kohtukulude kohta otsuse tegemise edaspidiseks.
21 Üldkohtu kantseleisse 19. septembril 2018 saabunud dokumendiga esitas EUIPO Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite.
22 Vastuvõetamatuse vastuväites palub EUIPO Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu tervikuna rahuldamata;
– mõista käesoleva menetluse ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud välja tõlkekeskuselt.
23 Tõlkekeskus esitas 5. novembril 2018 oma seisukoha vastuvõetamatuse vastuväite kohta.
24 Oma seisukohas vastuvõetamatuse vastuväite kohta palub tõlkekeskus Üldkohtul:
– lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi;
– jätta EUIPO nõuded ja taotlused tervikuna rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja EUIPO‑lt;
– määrata kõik muud õiguslikud kohustused.
25 Üldkohus (neljas koda) esitas 22. jaanuaril 2019 ettekandja-kohtuniku ettepanekul kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldava meetmena pooltele kirjaliku küsimuse. Pooled vastasid sellele ette nähtud tähtaja jooksul.
26 Üldkohus (neljas koda) otsustas vastavalt kodukorra artikli 130 lõikele 6 avada menetluse suulise osa hagi vastuvõetavuse küsimuse lahendamiseks.
27 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 22. mai 2019. aasta kohtuistungil. Üldkohtu nõudel esitas EUIPO 23. mai 2019. aasta kohtuistungil uue koostööleppe, mis tõlkekeskusega allkirjastati 7. detsembril 2018 ja mis oli sõlmitud aastateks 2019 ja 2020 (edaspidi „2018. aasta koostöölepe“). Menetluse suuline osa lõpetati 3. juunil 2019.
Õiguslik käsitlus
28 Tõlkekeskus toob hagiavalduses sisuliselt esile, et EUIPO on rikkunud määruse nr 2965/94 artikleid 2 ja 11, määruse 2017/1001 artiklit 148 ja 2016. aasta koostööleppe artiklit 11.
29 Vastuvõetamatuse vastuväites palub EUIPO, et Üldkohus lahendaks vastavalt kodukorra artikli 130 lõikele 1 vastuvõetamatuse ja pädevuse puudumise küsimuse ilma sisulise vaidluseta. Esimesena toob EUIPO esile, et esiteks ei saa tõlkekeskuse poolt vaidlustatud aktide, see tähendab 26. aprilli 2018. aasta kirja ja hanketeate peale esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, kuna tegemist on ettevalmistavate aktidega, mis ei ole otsused ja mis ei puuduta otseselt tõlkekeskust. Teiseks on hagi vastuvõetamatu ka tõlkekeskuse esitatud õiguslike argumentide ebapiisavuse tõttu. Teisena märgib EUIPO seoses Üldkohtu pädevuse puudumisega, et 26. aprilli 2018. aasta kiri, mis koostati 2016. aasta kostööleppe artikli 15 alusel, kuulub puhtalt lepingulisse raamistikku ega ole selline liidu õigusakt ELTL artikli 288 tähenduses, mille tühistamist saab taotleda ELTL artikli 263 alusel.
EUIPO vastuvõetamatuse vastuväite esitamise nõuetekohasus
30 Oma seisukoha preambulis, mis käsitleb EUIPO esitatud vastuvõetamatuse vastuväidet, märgib tõlkekeskus, et ta jätab Üldkohtu otsustada, kas nimetatud vastuväide on menetlusõiguslikult vastuvõetav.
31 Isegi kui tõlkekeskus soovib selle väitega vaidlustada vastuvõetamatuse vastuväite õiguspärasuse, tuleb tõdeda, et ta ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis kinnitaks selle õigusvastasust.
Üldkohtu pädevus teha käsitletava hagi kohta otsus
32 EUIPO sõnul ei sisalda 2016. aasta koostöölepe mingit vahekohtuklauslit, mis annaks liidu kohtule pädevuse teha otsus koostööleppe üle tekkinud vaidluse korral, olgugi et sellise klausli kehtestamine oleks olnud võimalik vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 118 lõikele 2 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 145 lõige 2), mida kohaldati 2016. aasta koostööleppe sõlmimise kuupäeval. EUIPO rõhutab, et see klausel kujutab endast ELTL artiklis 272 ette nähtud üldsätte kohaldamist konkreetsele juhtumile. EUIPO leiab, et neil asjaoludel ei saa liidu kohus tunnistada ennast pädevaks tühistama puhtalt lepingulist laadi akte. EUIPO tugineb selles osas 27. septembri 2012. aasta kohtuotsusele Applied Microengineering vs. komisjon (T‑387/09, EU:T:2012:501, punkt 37).
33 Tõlkekeskus leiab, et hagi on vastuvõetav osas, milles see käsitleb 26. aprilli 2018. aasta kirja, kuna tema suhe EUIPOga ei kuulu puhtalt lepingulisse raamistikku, vaid tegemist on hoopis institutsioonidevahelise suhtega, mida reguleerivad määrused nr 2965/94 ja 2017/1001. Nimelt on 2016. aasta koostööleppe eesmärk üksnes nende määrustega ette nähtud põhimõtete konkreetne rakendamine.
34 Selles küsimuses tuleb kindlaks teha, kas kõnealune hagi kuulub puhtalt lepingulisse raamistikku, mille osas Üldkohus ei ole pädev, nagu väidab EUIPO.
35 Kuigi ELTL artikli 263 alusel kontrollivad liidu kohtud vaid institutsioonide võetud selliste aktide õiguspärasust, mille eesmärk on tekitada kolmandatele isikutele siduvaid õiguslikke tagajärgi, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis (17. juuni 2010. aasta kohtuotsus CEVA vs. komisjon, T‑428/07 ja T‑455/07, EU:T:2010:240, punkt 51), puudutab see pädevus üksnes ELTL artiklis 288 loetletud akte, mida need institutsioonid võtavad vastu aluslepingutes sätestatud tingimustel, kasutades neile antud avaliku võimu volitusi (vt selle kohta 10. mai 2004. aasta kohtumäärus Musée Grévin vs. komisjon, T‑314/03 ja T‑378/03, EU:T:2004:139, punktid 62, 63 ja 81, ning 26. veebruari 2007. aasta kohtumäärus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑205/05, ei avaldata, EU:T:2007:59, punkt 39). Seevastu institutsioonide kehtestatud aktid, mis kuuluvad puhtalt lepingulisse raamistikku, millest nad on lahutamatud, ei kuulu nende laadi tõttu ELTL artiklis 288 loetletud aktide hulka, mille tühistamist saab taotleda ELTL artikli 263 alusel (10. mai 2004. aasta kohtumäärus Musée Grévin vs. komisjon, T‑314/03 ja T‑378/03, EU:T:2004:139, punkt 64, ja 17. juuni 2010. aasta kohtuotsus CEVA vs. komisjon, T‑428/07 ja T‑455/07, EU:T:2010:240, punkt 52).
36 Käesoleval juhul võeti 2016. aasta koostöölepe vastu määruse nr 2965/94 artikli 2 lõike 1 alusel, mida EUIPO möönis kohtuistungil. See koostöölepe, mis viitab sõnaselgelt nimetatud määrusele, kuulub nii selle sätte kui ka määruse 2017/1001 artikli 148 kohaldamisalasse.
37 Kahe viimati nimetatud sätte alusel osutab tõlkekeskus EUIPO toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid sellise koostööleppe alusel, milles on kindlaks määratud nende koostöö tingimused.
38 Veel tuleb märkida, et kuna määrus nr 2965/94 eristab vastavalt selle artikli 2 lõigetele 1 ja 2 „koostööleppeid“ ja „kokkuleppeid“, mida tõlkekeskus sõlmib nimetatud sättes nimetatud asutuste, organite või institutsioonidega ja milles määratakse kindlaks nende koostöö üksikasjad, siis lihtsalt lepinguliste suhete tingimusi reguleerib määruses nr 2965/94 eraldi säte, nimelt selle määruse artikli 18 lõige 1. Viimati nimetatud sättes on üksnes ette nähtud, et tõlkekeskuse lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus ning et Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt tõlkekeskuse sõlmitud lepingutes sisalduvale vahekohtuklauslile. Tuleb silmas pidada, et kõnealuses sättes nimetatakse tõlkekeskuse sõlmitud lepinguid, samas kui määruse nr 2965/94 artikkel 2 käsitleb koostööleppeid, mis on sõlmitud tõlkekeskusega.
39 Lõpuks olgu märgitud, et kuigi EUIPO teatas selle koostööleppe artikli 15 alusel oma 26. aprilli 2018. aasta kirjas kavatsusest mitte pikendada 2016. aasta koostöölepet järgmise aasta suhtes (vt eespool punkt 10), tuleb tõdeda, et see asjaolu ei muuda kuidagi EUIPO kohustust järgida määruste nr 2965/94 ja 2017/1001 sätteid, mistõttu ei saa käesoleva juhtumi asjaolusid pidada puhtalt lepingulisteks. Sellega seoses tuleb esile tuua, et kohtuistungil EUIPO möönis sisuliselt, et määruste nr 2965/94 ja 2017/1001 kohaselt on EUIPO ja tõlkekeskus kohustatud kokku leppima nende koostöö üksikasjades. Seega sisuliselt leidis EUIPO, et ainult teatud erandlikel ja kiireloomulistel asjaoludel võib ta ise ajutiselt tagada tõlketeenuse, kuni Euroopa Komisjon lahendab tõlkekeskusega tekkinud mis tahes vaidluse.
40 Neil asjaoludel ei saa käesolevat vaidlust pidada puhtalt lepingulisse raamistikku kuuluvaks. Järelikult on Üldkohus pädev käesolevat kohtuasja lahendama.
Küsimus, kas hagi on vastuvõetav niivõrd, kuivõrd sellega vaidlustati 26. aprilli 2018. aasta kiri osas, milles teatati EUIPO kavatsusest mitte pikendada 2016. aasta koostöölepet pärast 31. detsembrit 2018
41 EUIPO väidab, et 26. aprilli 2018. aasta kiri ei kujuta endast akti, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi ELTL artikli 263 neljanda ja viienda lõigu tähenduses. Selle kirja „õigusvastasus“ tähendaks seda, et 2016. aasta koostööleppe artikkel 15 muutuks sisutühjaks. EUIPO rõhutab, et tõlkekeskus ei ole esitanud selle artikli suhtes õigusvastasuse vastuväidet seoses määruse 2017/1001 artikliga 148. Pealegi on 26. aprilli 2018. aasta kiri vaid ettevalmistav akt. EUIPO leiab, et isegi kui oletada, et 26. aprilli 2018. aasta kirja tuleb pidada õigusaktiks, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi ning see tuleb liigitada tõlkekeskuse suhtes tehtud otsuseks, siis avaldub selle mõju tulevikus ja on ebakindel.
42 Tõlkekeskus väidab, et 26. aprilli 2018. aasta kiri, mille sõnastus on selge ja ühemõtteline, ei ole lihtsalt ettevalmistav akt, vaid on kindel ja lõplik teade lepingupoolte vaheliste suhete katkemise kohta. Seega puudutab nimetatud otsus otseselt mõlemat poolt ning on seega ELTL artikli 263 alusel vaidlustatav akt. Tõlkekeskuse sõnul ei ole 26. aprilli 2018. aasta kirja mõju mingil juhul tulevikus ja ebakindlalt avalduv, sest EUIPO oli 2016. aasta koostööleppe lõpetamise kuupäeva kindlaks määranud. Samas oleks uue koostööleppe sõlmimine oletuslik ja ebakindel. Nimelt kujutavad 2016. aasta koostööleppe pikendamata jätmine ja hanketeate avaldamine endast üksteist toetavate kaudsete tõendite kogumit, mis näitavad EUIPO tahet taganeda sellest koostööleppest, et lõpetada koostöö tõlkekeskusega, ning kohaldada tõlketeenuste osutamise lepinguid alates 1. jaanuarist 2019. Lisaks on EUIPO tõlkekeskusega koostöö lõpetamisega rikkunud 2016. aasta koostööleppe artiklit 15, minnes vastuollu määrustega nr 2965/94 ja 2017/1001.
43 Nagu selle kohta juba on tõdetud, saab ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitada vaid selliste aktide või otsuste peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9, ja 16. juuli 1998. aasta kohtuotsus Regione Toscana vs. komisjon, T‑81/97, EU:T:1998:180, punkt 21).
44 Täpsemalt, kui tegemist on selliste aktide või otsustega, mis tehakse mitmeastmelise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, siis on vaidlustatavateks aktideks ainult need meetmed, mis väljendavad asjaomase institutsiooni lõplikku seisukohta selle menetluse lõpus, ning vaidlustatavad ei ole vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõplikku otsust (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 10, ja 10. juuli 1990. aasta kohtuotsus Automec vs. komisjon, T‑64/89, EU:T:1990:42, punkt 42).
45 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja hagi tulemus võib selle esitanud isikule tuua mingit kasu (17. septembri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. Koninklijke FrieslandCampina, C‑519/07 P, EU:C:2009:556, punkt 63, ja 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 55).
46 Hageja põhjendatud huvi peab olema tekkinud ja olemasolev. See ei saa puudutada tulevikus tekkida võivat olukorda (17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 56).
47 Lõpuks olgu märgitud, et huvi hagi eseme suhtes peab olemas olema hagi esitamise hetkel, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu, ning see huvi peab säilima kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, sest vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära (17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 57, ja 23. mai 2019. aasta kohtumäärus Fujifilm Recording Media vs. EUIPO – iTernity (d:ternity), T‑609/18, ei avaldata, EU:T:2019:366, punkt 25).
48 Käesoleval juhul tuleb analüüsida, kas hagi vastab vastuvõetavuse tingimustele niivõrd, kuivõrd sellega vaidlustati 26. aprilli 2018. aasta kiri osas, milles teatati EUIPO kavatsusest mitte pikendada 2016. aasta koostöölepet.
49 Sellega seoses tuleb märkida, et vastuses Üldkohtu 22. jaanuari 2019. aasta kirjalikele küsimustele tõid tõlkekeskus ja EUIPO muu hulgas esile asjaolu, et pärast läbirääkimisi saavutati 2019. ja 2020. aasta osas kokkulepe, nimelt 2018. aasta koostöölepe.
50 Neil asjaoludel ja ilma et oleks isegi vaja hinnata, kas 26. aprilli 2018. aasta kiri sisaldab lõplikku otsust või on tegemist – nagu EUIPO väidab – üksnes ettevalmistava aktiga, millel on ebakindel mõju ja mis ei puuduta otseselt tõlkekeskust, tuleb kontrollida, kas hageja põhjendatud huvi säilib pärast 2018. aasta uue koostööleppe sõlmimist (vt selle kohta 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 57).
51 Kõigepealt tuleb märkida, et nagu nähtub EUIPO tegevdirektori poolt tõlkekeskuse juhatajale 6. detsembril 2018 saadetud kirjast, millega teatati 2018. aasta koostööleppest, on 2018. aasta koostööleppe sõlmimine nende kahe asutuse koostöö tulemus.
52 Seejärel olgu märgitud, et 2018. aasta koostööleppe artiklist 15 nähtub, et see puudutab tõepoolest – nagu rõhutasid pooled kohtuistungil Üldkohtu esitatud küsimustele vastates – ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Nimetatud artikli kohaselt peavad pooled kuus kuud enne viimati nimetatud kuupäeva alustama läbirääkimisi, et sõlmida uus koostöölepe.
53 Lõpuks tuleneb ka 2018. aasta koostööleppe sõnastusest, et EUIPO ja tõlkekeskuse vaheline koostöö on ette nähtud ja piiritletud seoses tõlketeenustega, mida viimane peab osutama. Asjaomases 2018. aasta koostööleppes sisalduvad üksikasjad käsitlevad muu hulgas tõlgete tegemisel järgitavat korda ja see sisaldab ka tehnilise iseloomuga lisasid, mis puudutavad tähtaegu, hindu, niinimetatud mitmekeelseid teenuseid ja muud.
54 Neil asjaoludel ja sõltumata vastusest küsimusele, kas 26. aprilli 2018. aasta kiri kujutab endast vaidlustatavat akti ja kas see sisaldab lõplikku otsust lõpetada 2016. aasta koostöölepe, tuleb tõdeda, et 26. aprilli 2018. aasta kirjale ei järgnenud ajavahemikku, mille kestel ei oleks tõlkekeskuse ja EUIPO vahelist suhet reguleerinud koostööleppe, millele mõlemad asutused on allkirjastanud. Nimelt kehtis 2016. aasta koostöölepe kuni 31. detsembrini 2018 ning uus 2018. aasta koostöölepe jõustus seejärel vahetult 1. jaanuaril 2019 (vt eespool punkt 52). Seega, isegi kui asuda seisukohale, et tõlkekeskusel oli esialgu põhjendatud huvi 26. aprilli 2018. aasta kirjas väidetavalt sisalduva otsuse suhtes, tuleb tõdeda, et pärast uue 2018. aasta koostöölepe sõlmimist kaotas ta selle huvi. Igal juhul ei ole võimalik mõista, kuidas parandaks 26. aprilli 2018. aasta kirjas sisalduva otsuse tühistamine tõlkekeskuse olukorda. Eelkõige ei saa tõlkekeskus väita, et tema huvides oleks see, et Üldkohus teeb puhtalt deklaratiivse kohtuotsuse, milles rõhutatakse EUIPO ja tõlkekeskuse koostöökohustust. Vastupidi tõlkekeskuse väidetele, mis pealegi on tõendamata, ei saa ka asuda seisukohale, et 26. aprilli 2018. aasta kirja tõttu oleks ohtu sattunud lausa tema olemasolu.
55 Neil asjaoludel tuleb järeldada, et tõlkekeskuse huvi saavutada, et tühistatakse EUIPO otsus lõpetada 2016. aasta koostöölepe, mis väidetavalt sisaldub 28. aprilli 2018. aasta kirjas, ei säilinud mingil juhul pärast 2018. aasta koostööleppe sõlmimist.
Küsimus, kas hagi on vastuvõetav niivõrd, kuivõrd sellega vaidlustati 26. aprilli 2018. aasta kiri osas, milles EUIPO teatas tõlkekeskusele kavatsusest võtta ennetavalt vajalikud meetmed, et tagada tõlketeenuste katkematus pärast 31. detsembrit 2018
56 EUIPO toob sisuliselt esile, et 26. aprilli 2018. aasta kirjas esitati üksnes esialgne seisukoht, mistõttu ei ole tegemist huve kahjustava aktiga. EUIPO leiab, et endiselt on võimalik kasutada muid alternatiive kui hankemenetluse korraldamine.
57 Tõlkekeskus väidab, et 26. aprilli 2018. aasta kiri tekitab talle õiguslikke tagajärgi. EUIPO otsus jätta endale ühepoolselt õigus võtta vajalikke meetmeid on tema arvates õigusvastane, kuna see on vastuolus määrustega nr 2965/94 ja 2017/1001 ning 2016. aasta koostööleppe artikliga 11. Asendusmeetmega, mis seisneb tõlketeenuste teostamises EUIPO enda poolt, põhjendataks hulga EUIPO siseste töökohtade loomist ja muudetaks sisutuks kõik sätted, mis näevad ette, et tõlkekeskusel ülesandeks on olla ühtne spetsialiseeritud keskus, mis on mõeldud EUIPO tõlkevajaduste katmiseks. Tõlkekeskuse sõnul on EUIPO nende koostöösuhte lõpetanud kaheti, esiteks 26. aprilli 2018. aasta kirjaga ja teiseks hankemenetluse jätkamisega. Rikkudes määrustes nr 2965/94 ja 2017/1001 väljendatud põhimõtteid, käivitas EUIPO 26. aprilli 2018. aasta kiri sündmuskäigu, milles tehti mitu üksteisele järgnevat otsust, mille tulemusel algatati hankemenetlus.
58 Selles osas olgu märgitud, et tõlkekeskus ei saa tugineda sellele, et 26. aprilli 2018. aasta kiri tekitas tema huve kahjustavad siduvad õiguslikud tagajärjed, mis muudavad oluliselt tema õiguslikku seisundit, kuna selles oli märgitud, et EUIPO „jätab endale õiguse“ võtta ennetavalt vajalikud meetmed juhuks, kui läbirääkimised ei lõppe enne 2018. aasta lõppu, et tagada tõlketeenuste katkematus pärast 31. detsembrit 2018.
59 Nagu EUIPO kohtuistungil möönis, ei olnud tegelikult kirja saatmise kuupäeval, 26. aprillil 2018, selles küsimuses ühtegi konkreetset otsust vastu võetud. Selles kirjas on meetmete kohta, mille ennetavalt võtmise õiguse EUIPO endale jätab, kasutatud ebamäärast sõnastust. Lisaks nähtub EUIPO vastusest Üldkohtu küsimustele, et uue 2018. aasta koostööleppe sõlmimise tõttu ei olnud vaja rakendada erimeetmeid, et tagada EUIPO toimimiseks vajalike tõlketeenused, kui tõlkekeskuse poolt tõlketeenuste osutamine katkeb.
60 Lõpuks tuleb seoses eeldusega, et sellise hanketeate avaldamist, mis sisaldab EUIPO pakkumuste esitamise ettepanekut, tõlgendas tõlkekeskus erimeetmena, mis on võetud EUIPO toimimiseks vajalike tõlketeenuste tagamiseks, viidata allpool esitatud analüüsile.
Küsimus, kas hagi EUIPO otsuse peale alustada hankemenetlust on vastuvõetav
61 EUIPO väidab, et hanketeade ei muuda oluliselt tõlkekeskuse õiguslikku olukorda, mistõttu ei saa selle peale ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitada. EUIPO sõnul ei ole käesoleval juhul tõlkekeskusel selles suhtes tekkinud huvi, mis oleks jätkuvalt olemas.
62 Tõlkekeskus väidab, et tema hagi ei ole suunatud hanketeate vastu, vaid hankemenetluse algatamise otsuse peale, mis tehti vastuolus määrustega nr 2965/94 ja 2017/1001. Tema põhjendatud huvi on otsene ja konkreetne, kuna neis määrustes on otsesõnu nimetatud tõlkekeskust EUIPO tõlketeenuste ainsa osutajana. Nende kahe asutuse vahelist seost on selgitatud ka 20. juuli 2018. aasta kohtumääruse CdT vs. EUIPO (T‑417/18 R, ei avaldata, EU:T:2018:502) punktides 38, 39 ja 50. Lisaks leiab tõlkekeskus, et otsus avaldada kõnealune hanketeade tekitas tõsist kahju tema mainele, eelkõige seetõttu, et teised liidu ametid, kes on tema kliendid, olid kohaldatavast õiguslikust raamistikust teadlikud.
63 Lõpuks väidab tõlkekeskus, et käesoleval juhul on tal tekkinud põhjendatud huvi, kuna EUIPO rikkus määrusi nr 2965/94 ja 2017/1001 juba hanketeate avaldamisega. Kuigi EUIPO selge kavatus oli vahetada välja teenuseosutaja, annab tõlkekeskuse arvates EUIPO kinnitus, et ta lähtus vaid „turu suundumusest“, tunnistust tema pahausksusest. Tõlkekeskuse otsene ja vahetu huvi on tema väitel tõendatud seetõttu, et kui hankemenetlust ei oleks kehtetuks tunnistatud ja EUIPO oleks pidanud kõnealuse hankemenetluse teel lepingud sõlmima, siis ei oleks tõlkekeskus enam alates 1. jaanuarist 2019 majanduslikult toime tulnud ja tema olemasolu oleks ohtu sattunud. Tõlkekeskus nõuab, et mõlema poole õiguslik olukord ennistataks nii, nagu see oli enne hanketeate avaldamist, mis tema väitel oli õigusvastane.
64 Kõigepealt tuleb meenutada, et üldreeglina ei saa hanketeate avaldamine kujutada endast otsust, mille peale saab esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi või hagi huve kahjustava akti peale, kuna sellised hanketeated annavad huvitatud isikutele üksnes menetluses osalemise ja pakkumuse esitamise võimaluse (vt selle kohta 8. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus Sogelma vs. EAR, T‑411/06, EU:T:2008:419, punkt 86, ja 29. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Direct Way ja Direct Way Worldwide vs. parlament, T‑126/13, EU:T:2015:819, punkt 27).
65 Täpsemalt tuleb käesoleval juhul hinnata, kas tõlkekeskusel on õigus vaidlustada EUIPO otsus algatada hankemenetlus, mille EUIPO tegi väidetavalt määruseid nr 2965/94 ja 2017/1001 rikkudes, millega seoses toob tõlkekeskus esiteks esile, et neis määrustes nimetatakse teda „ainsaks“ EUIPO‑le tõlketeenuste osutajaks, ning teiseks, et ta nõuab ta hanketeate tühistamist liidu spetsialiseeritud ametina, mitte aga pakkujana.
66 Selles osas tuleb märkida, ilma et oleks vaja otsustada selle üle, kas tõlkekeskusel on ainuõigus osutada EUIPO toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid, mis ei selgu ka avaldatud hanketeatest, mis sisaldas kutset esitada pakkumused, mis välistab selle, et hankemenetlusega samal ajal peetakse selliseid läbirääkimisi, nagu oli 26. aprilli 2018. aasta kirja kohaselt kavas pidada EUIPO ja tõlkekeskuse vahel. Pealegi kinnitas EUIPO kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et hankemenetlus ei olnud veel 2018. aasta koostööleppe sõlmimise ajal lõppenud.
67 Ilma et Üldkohus peaks võtma seisukohta EUIPO selgituse suhtes, et nimetatud hanketeate eesmärk oli saada täpsemat teavet asjaomaste teenuste hindade kohta turul, et neist lähtudes tõlkekeskusega läbirääkimisi pidada, tuleb neil asjaoludel märkida, et hageja põhjendatud huvi ei saa puudutada tulevikus võib-olla tekkivat olukorda (17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 56), see tähendab sellist olukorda, mis võib tekkida asjaomases hankemenetluses konkreetse pakkuja edukaks tunnistamisel. Ainuüksi asjaolu, et tõlkekeskus nõuab hanketeate tühistamist liidu spetsialiseeritud ametina, mitte aga pakkujana, ei muuda käesoleval juhul selles hinnangus mitte midagi, sest tõlkekeskus peab ikkagi tõendama, et ta vastab ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimustele.
68 Lisaks väidab EUIPO põhjendatult, et hanketeate avaldamine, mis hõlmab ettepanekut esitada pakkumused, ei kohustanud teda asjaomases hankemenetluses kedagi edukaks tunnistama.
69 Nimelt tuleb tõdeda, et nagu nähtub kõnealusest pakkumuste esitamise ettepanekust, ei olnud see EUIPO‑le selle avaldamise kuupäeval siduv. Selles oli sõnaselgelt märgitud, et EUIPO lepingulised kohustused tekivad alles alates hankelepingu allkirjastamisel väljavalitud pakkujaga. Samuti oli ette nähtud, et kuni lepingu allkirjastamiseni võis EUIPO kas hankest loobuda või algatatud hankemenetluse lõpetada. Lisaks kinnitas EUIPO kohtuistungil, et ei olnud kindel, et hankemenetluse tulemusena allkirjastatakse leping. Nimelt sõltus see EUIPO sõnul uue 2018. aasta koostööleppe ja sellest tulenevate ümberkorralduste tagajärgedest.
70 Neil asjaoludel tuleb märkida, et asjaolu, et EUIPO ja tõlkekeskus allkirjastasid 2019. ja 2020. aasta jaoks uue koostööleppe, kuigi tõlkekeskus teadis hankemenetluse toimumisest, kinnitab – kuna puuduvad mis tahes tõendid või arvandmed, mis võimaldaksid konkreetselt hinnata hanketeate, mis sisaldas pakkumuste esitamise ettepanekut, avaldamise mõju tõlkekeskuse mainele –, et selle teate avaldamine ei mõjutanud teda negatiivselt. Tõlkekeskus ei saa ka kasu väitest, et EUIPO „ei vaevunud algatatud hankemenetlust kehtetuks tunnistama“. Seega tuleb tagasi lükata väide, et ta ei oleks pärast 1. jaanuari 2019 enam majanduslikult toime tulnud.
71 Mis puudutab tõlkekeskuse väidet Üldkohtu kirjalikele küsimustele antud vastuses, milles võrreldakse esiteks talle EUIPO poolt ajavahemikus oktoobrist 2018 kuni jaanuarini 2019 tõlkimiseks saadetud ELi kaubamärkide toimikute vähest arvu, ning teiseks EUIPO avaldatud statistikat, mis näitab sellel ajavahemikul esitatud ELi kaubamärkide registreerimise taotluste arvu kasvu, siis tuleb tõdeda, et see väide ei mõjuta mitte kuidagi vastuvõetavuse küsimust. Lisaks sellele ei ole selle väite toetuseks esitatud mingeid arvandmeid ning see ei puuduta alates 1. jaanuarist 2019 kohaldatava uue koostööleppe ajavahemikku.
72 Lõpuks olgu märgitud, et vastupidi tõlkekeskuse väidetele ei saa asjaomast pakkumuste esitamise ettepanekut mõista nii, et see tähendab, et tõlkekeskus ei tule enam alates 1. jaanuarist 2019 majanduslikult toime ning et „mis tahes koostöölepe, mis on sõlmitud erakorraliselt, muutuks siis sisuliselt sisutühjaks, kuna tõlketööd oleks siis teostanud EUIPO poolt edukas tunnistatud pakkujad“. Sellega seoses tuleb märkida, et kohtuistungil kinnitas tõlkekeskus, et tänu 2018. aasta koostööleppe sõlmimisele ei olnud tema olukord „enam niivõrd katastroofiline“. Seega kummutavad 2018. aasta koostööleppe sõlmimine ja selle sisu tõlkekeskuse väited.
73 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et tõlkekeskus ei ole suutnud tõendada, et teda mõjutas EUIPO väidetav otsus lõpetada pooltevaheline suhe ühepoolselt ja avaldada hanketeade.
Küsimus, kas tõlkekeskuse nõue keelata EUIPO‑l sõlmida hankemenetluses lepinguid on vastuvõetav
74 EUIPO leiab, et tõlkekeskus ei ole esitanud ühtegi väidet, mis toetaks tema nõuet keelata tal allkirjastada lepingud, mis võidakse sõlmida pärast võimaliku edukaks tunnistatud pakkujaga lepingu sõlmimise otsuse tegemist menetluses, mis järgneb hanketeate avaldamisele, mis sisaldas pakkumuste esitamise ettepanekut.
75 Tõlkekeskus leiab, et ta on esitanud väited oma hagi toetuseks. Nimelt on ta esile toonud, et otsused lõpetada ühepoolselt poolte vaheline suhe ja avaldada hanketeade on vastu võetud määruseid nr 2965/94 ja 2017/1001 rikkudes. Seega oleksid ka kõik järgnevad otsused, sealhulgas edukaks tunnistamise otsus ja selle alusel lepingute sõlmimine, samuti õigusvastased ja õigusliku aluseta. Tema arvates oleks tulemusetu argument, mille kohaselt seaks Üldkohus „tegemata jätmise“ kohustuse, kui ta keelab EUIPO-l sõlmida hankemenetlusest tulenevad tulevased lepingud. Nimelt oleks selle puhul tegemist vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise loogilise tagajärjega.
76 Sellega seoses tuleb meenutada, et ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi raames piirdub liidu kohtu pädevus vaidlustatud akti õiguspärasuse kontrolliga ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei või Üldkohus oma pädevuse teostamisel teha liidu institutsioonidele ettekirjutusi (8. juuli 1999. aasta kohtuotsus DSM vs. komisjon, C‑5/93 P, EU:C:1999:364, punkt 36, ja 24. veebruari 2000. aasta kohtuotsus ADT Projekt vs. komisjon, T‑145/98, EU:T:2000:54, punkt 83). Vaidlustatud akti tühistamise korral peab asjasse puutuv institutsioon võtma ELTL artikli 266 alusel tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed (27. jaanuari 1998. aasta kohtuotsus Ladbroke Racing vs. komisjon, T‑67/94, EU:T:1998:7, punkt 200, ja 10. septembri 2008. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑465/04, ei avaldata, EU:T:2008:324, punkt 35). Seesama kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav liidu asutustele.
77 Käesoleval juhtumi puhul toob Üldkohus esiteks esile, et nagu on järeldatud eespool punktis 73, ei ole tõlkekeskus tõendanud, et tal on tekkinud ja olemasolev huvi vaidlustada EUIPO otsus avaldada hanketeade, mis sisaldab pakkumuste esitamise ettepanekut. Teiseks on juba tuvastatud, et EUIPO ei olnud kohustatud asjaomases hankemenetluses kedagi edukaks tunnistama ja et seega ei olnud ette kindel, et ta sõlmib mõne pakkujaga lepingu või et tellitavate tõlgete maht oleks olnud teada.
78 Lõpuks tuleb märkida, et mis puudutab oletuslikke kattumisi 2018. aasta koostööleppes, mis oleks võinud esineda, kui hankemenetluse lõpuks oleks tulevikus mõne pakkujaga leping sõlmitud, siis ei puuduta need mingil juhul kõnealust vastuvõetamatuse vastuväidet.
79 Järelikult on vastuvõetamatu tõlkekeskuse nõue keelata EUIPO‑l sõlmida hankemenetluses lepingud.
Küsimus, kas vastuvõetav on tõlkekeskuse nõue tunnistada õigusvastaseks tõlketeenuste hanketeate avaldamine ELi ameti, organi või asutuse poolt, kelle puhul on asutamismääruses ette nähtud, et sellele osutab tõlketeenuseid tõlkekeskus
80 EUIPO väidab, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et Üldkohus ei ole ELTL artiklil 263 põhineva õiguspärasuse kontrolli raames pädev tegema deklaratiivseid kohtuotsuseid. Pealegi ei ole olemas õiguskaitsevahendit, mis võimaldaks liidu kohtul teha otsuse, et hanketeate avaldamine on õigusvastane.
81 Tõlkekeskus märgib, et ta ei palu Üldkohtul tunnistada õigusvastaseks kõigi hanketeadete avaldamist, vaid üksnes tõlketeenuste pakkumuste esitamise ettepaneku avaldamine selliste liidu ametite ja asutuste poolt, kelle puhul on asutamismääruses ette nähtud, et nende jaoks tagab tõlketeenuse tõlkekeskus.
82 Olgu märgitud, et kõnealust tõlkekeskuse nõuet tuleb tõlgendada nii, et sellega soovitakse kas deklaratiivse kohtuotsuse tegemist või seda, et Üldkohus teeks EUIPO‑le või teistele liidu asutustele ettekirjutuse, mis on vastuolus eespool punktis 76 viidatud kohtupraktikaga.
83 Seega tuleb tõlkekeskuse kõnealune nõue vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
84 Kõike eeltoodut arvestades ei ole enam vaja otsustada nende hagiavalduses esitatud nõuete üle, millega taotletakse 2016. aasta koostööleppe lõpetamise otsuse tühistamist. Ülejäänud osas on hagi vastuvõetamatu.
Kohtukulud
85 Kodukorra artikli 135 lõike 2 kohaselt võib Üldkohus mõista kohtukulud tervikuna või osaliselt välja ka võitnud poolelt, kui see on õigustatud võitnud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust, eriti juhul, kui ta on Üldkohtu hinnangul tekitanud teisele poolele põhjendamatult või pahatahtlikult kulusid.
86 Käesoleval juhul asetas EUIPO suhtumine tõlkekeskusega vastastikust koostööd tõlketeenuste valdkonnas käsitlenud läbirääkimiste ajal tõlkekeskuse ebakindlasse olukorda, mille tõttu esitas ta käsitletava hagi, kuna ei olnud tagatud, et koostöö EUIPO-ga jätkub alates 1. jaanuarist 2019. Neil asjaoludel otsustab Üldkohus jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool tõlkekeskuse kohtukuludest, sealhulgas kohtukulud, mis on seotud ajutiste meetmete menetlusega kohtuasjas T‑417/18 R.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Nõude osas tühistada otsus lõpetada Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) ja EUIPO 13. detsembril 2016 sõlmitud koostöölepe on otsuse tegemise vajadus ära langenud.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool tõlkekeskuse kohtukuludest, sealhulgas kohtukulud, mis on seotud ajutiste meetmete menetlusega kohtuasjas T‑417/18 R.
Kanninen | Schwarcz | Iliopoulos |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 24. oktoobril 2019 Luxembourgis.
Allkirjad