Liidetud kohtuasjad C‑562/21 PPU ja C‑563/21 PPU
X
ja
Y
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 22. veebruari 2022. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Artikli 1 lõige 3 – Liikmesriikidevaheline üleandmiskord – Täitmise tingimused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikli 47 teine lõik – Põhiõigus õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus – Süsteemsed või üldised puudused – Kaheetapiline kontroll – Kohaldamise kriteeriumid – Vahistamismäärust täitva õigusasutuse kohustus konkreetselt ja täpselt kontrollida, kas on põhjendatult alust arvata, et isikut, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, ähvardab üleandmise korral tegelik oht, et rikutakse tema põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus
1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Süüdimõistetute või kahtlustatavate üleandmine vahistamismääruse teinud õigusasutustele – Kohustus austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid – Tagajärjed, mis on järeldusel, et esineb õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise oht
(ELL artikkel 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik; nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõige 3)
(vt punktid 45 ja 46)
2. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Süüdimõistetute või kahtlustatavate üleandmine vahistamismääruse teinud õigusasutustele – Kohustus austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid – Õigus pöörduda sõltumatusse ja erapooletusse seaduse alusel moodustatud kohtusse – Vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtuvõimu sõltumatusega seotud süsteemsed või üldised puudused – Selle võimu liikmete ametisse nimetamisega seotud puudused – Eeldus, et seda õigust on rikutud – Puudumine – Kontrollimine vahistamismäärust täitva õigusasutuse poolt – Ulatus – Tagajärjed
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik; nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõiked 2 ja 3)
(vt punktid 50–53, 66, 76–81, 83–90, 93 ja 96–102 ning resolutsioon)
3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Õigus sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)
(vt punktid 56–58 ja 69–75)
Kokkuvõte
Euroopa vahistamismääruse täitmisest keeldumine: Euroopa Kohus täpsustas kriteeriumid, mis võimaldavad vahistamismäärust täitval õigusasutusel hinnata ohtu, et tagaotsitava põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele võidakse rikkuda
Poola kohtud tegid 2021. aasta aprillis kahe Poola kodaniku suhtes kaks Euroopa vahistamismäärust(1) – ühe vastavalt vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks ja teise kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Kuna puudutatud isikud elasid Madalmaades ja nad ei nõustunud enda üleandmisega, esitati Rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) nende Euroopa vahistamismääruse täitmise taotlused.
Nimetatud kohus kahtleb, kas ta on kohustatud need taotlused rahuldama. Sellega seoses märgib ta, et alates 2017. aastast esineb Poolas süsteemseid või üldisi puudusi, mis mõjutavad põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele(2) ja eelkõige õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, mis tulenevad eelkõige asjaolust, et Poola kohtunikud nimetatakse ametisse Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola, edaspidi „KRS“) ettepanekul. Resolutsiooni kohaselt, mille võttis vastu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) 2020. aastal, ei ole KRS alates kohtusüsteemi reformi seaduse jõustumisest 17. jaanuaril 2018 enam sõltumatu organ(3). Kuna KRSi ettepanekul ametisse nimetatud kohtunikud võivad olla osalenud kriminaalmenetluses, mille tulemusel mõisteti süüdi üks kahest puudutatud isikust, või neid võidakse kutsuda teist asjaomast isikut puudutavat kriminaalasja arutama, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et esineb tegelik oht, et nende isikute üleandmise korral rikutakse nende õigust seaduse alusel moodustatud kohtule.
Neil asjaoludel küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas see kaheetapiline kontroll(4), mille Euroopa Kohus on kinnitanud seoses üleandmisega Euroopa vahistamismääruse alusel, arvestades põhiõigusega õiglasele kohtulikule arutamisele seonduvaid sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi, on kohaldatav juhul, kui küsimuse all on samuti selle põhiõigusega seotud tagatis, mis puudutab seaduse alusel moodustatud kohut.
Euroopa Kohtu suurkoda, kes kohaldab eelotsuse kiirmenetlust, vastas jaatavalt ja täpsustas selle kontrolli kohaldamise üksikasjalikud juhised.
Euroopa Kohtu hinnang
Euroopa Kohus leidis, et kui vahistamismäärust täitval õigusasutusel, kes peab tegema otsuse sellise isiku üleandmise kohta, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, on teavet vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtuvõimu sõltumatuses esinevate süsteemsete või üldiste puuduste kohta, mis puudutavad eelkõige kohtunike ametisse nimetamist, võib ta keelduda üleandmisest raamotsuse 2002/584(5) alusel üksnes juhul, kui ta tuvastab, et kohtuasja konkreetsetel asjaoludel on põhjendatult alust arvata, et puudutatud isiku põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus on rikutud või on üleandmise korral oht, et seda rikutakse.
Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus, et õigus asja arutamisele „seaduse alusel moodustatud“ kohtus hõlmab juba oma olemuselt kohtunike ametisse nimetamise menetlust. Nii peab vahistamismäärust täitev õigusasutus kontrolli esimeses etapis, mille eesmärk on hinnata põhiõiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise tegelikku ohtu seoses eelkõige seaduse alusel moodustatud kohut puudutava nõude rikkumisega, andma kõigil objektiivsetel, usaldusväärsetel, täpsetel ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmetel põhineva üldhinnangu kohtusüsteemi toimimisele vahistamismääruse teinud liikmesriigis ning eelkõige selles liikmesriigis kohtunike ametisse nimetamise üldisele raamistikule. Sellisteks andmeteks on andmed, mis on toodud ELL artikli 7 lõike 1 kohases põhjendatud ettepanekus, mille Euroopa Komisjon on nõukogule esitanud, Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) resolutsioon, mida on nimetatud eespool, ning Euroopa Kohtu asjakohane praktika(6) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika(7). Seevastu asjaolust, et selline organ nagu KRS, kes osaleb kohtunike ametisse nimetamisel, koosneb peamiselt liikmetest, kes esindavad seadusandlikku või täidesaatvat võimu või on nende poolt valitud, ei piisa üleandmisest keeldumise põhjendamiseks.
Selle kontrolli teises etapis peab isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esitama konkreetsed tõendid, mis annavad alust arvata, et kohtusüsteemi süsteemsed või üldised puudused on konkreetselt mõjutanud teda puudutava kriminaalasja menetlemist või võivad üleandmise korral sellist mõju avaldada. Neid asjaolusid võib vajaduse korral täiendada vahistamismääruse teinud õigusasutuse esitatud teabega.
Mis puudutab esiteks Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, siis peab vahistamismäärust täitev õigusasutus võtma arvesse asjaolusid, mis on seotud kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisuga või muude asjaoludega, mis on olulised selle kohtukoosseisu sõltumatuse ja erapooletuse hindamisel. Üleandmisest keeldumiseks ei piisa sellest, et üks või mitu selles menetluses osalenud kohtunikku oleks olnud ametisse nimetatud sellise organi nagu KRS ettepanekul. Lisaks on vaja, et puudutatud isik esitaks teavet eelkõige asjaomaste kohtunike ametisse nimetamise menetluse ja nende võimaliku lähetamise kohta, mis viivad järeldusele, et see moodustatud koosseis võib kahjustada tema põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, kas puudutatul isikul on võimalik taotleda kohtukoosseisu liikmete taandamist põhjustel, mis on seotud tema põhiõiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumisega, seda, kuidas kõnealune isik seda võimalust kasutab, ning tema taandamise taotluse suhtes võetavaid meetmeid.
Teiseks, kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud kriminaalmenetluse läbiviimiseks, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus võtma arvesse asjaolusid, mis on seotud puudutatud isiku isikliku olukorraga, selle kuriteo laadiga, milles ta kohtu alla antakse, Euroopa vahistamismääruse faktilist konteksti või muid asjaolusid, mis on olulised selle kohtukoosseisu sõltumatuse ja erapooletuse hindamisel, kes tõenäoliselt kutsutakse seda isikut puudutavat kriminaalasja lahendama. Need asjaolud võivad puudutada ka ametiasutuste avaldusi, mis võivad konkreetsel juhul tähtsad olla. Seevastu ei piisa üleandmisest keeldumiseks asjaolust, et nende kohtunike nimed, keda võidakse kutsuda seda isikut puudutavat kohtuasja lahendama, ei ole üleandmisotsuse tegemise ajal teada, või juhul, kui nende nimed on teada, et need kohtunikud on ametisse nimetatud sellise organi ettepanekul nagu KRS.