EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
30. aprill 2014(*)
Eelotsusetaotlus – Sotsiaalkindlustus – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe – Määrus (EMÜ) nr 574/72 – Artikli 107 lõiked 1 ja 6 – Määrus (EÜ) nr 987/2009 – Artikkel 90 – Võõrtöötajad – Valuuta konverteerimine – Šveitsis saadud perehüvitiste arvessevõtmine lapsetoetuse arvutamisel liikmesriigis – Diferentseeritud lisatoetus – Kuupäev, mida peab arvesse võtma Šveitsi peretoetuste ümberarvutamisel eurodeks
Kohtuasjas C‑250/13,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Finanzgericht Baden-Württembergi (Saksamaa) 18. aprilli 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. mail 2013, menetluses
Birgit Wagener
versus
Bundesagentur für Arbeit – Familienkasse Villingen-Schwenningen,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president M. Safjan, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), ja A. Prechal,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– B. Wagener, esindaja: Rechtsanwalt B. Hertrich,
– Euroopa Komisjon, esindajad: F. Schatz ja M. Van Hoof,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis (EÜT L 28, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3) nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 (millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, (EÜT L 74, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 83) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1386/2001 (EÜT L 187, lk 1, ELT eriväljaanne 05/04, lk 129)) (edaspidi „määrus nr 574/72”) artiklit 107 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta rakendamise kord, (ELT L 284, lk 1)) artiklit 90.
2 Taotlus on esitatud B. Wageneri ja Bundesagentur für Arbeit – Familienkasse Villingen-Schwenningeni (Saksamaa föderaalne tööturuamet – Villingen-Schwenningeni peretoetuste kassa, edaspidi „Familienkasse”) vahelises vaidluses lapsetoetuse maksmise üle Saksamaal.
Õiguslik raamistik
Rahvusvaheline õigus
3 Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 Luxembourgis allkirjastatud isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe (EÜT 2002, L 114, lk 6) (edaspidi „isikute vaba liikumise kokkulepe”) jõustus 1. juunil 2002.
4 Selle kokkuleppe artiklis 8 on ette nähtud sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine vastavalt kokkuleppe II lisale.
5 Kokkuleppe II lisa artikli 1 algne redaktsioon kõlab nii:
„1. Lepinguosalised lepivad kokku, et sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamisel kohaldavad nad omavahel osutatud ühenduse õigusakte kokkuleppe allkirjastamise kuupäeval kehtinud redaktsioonis ja käesoleva lisa A jaoga muudetud versioonis [...].
2. Käesoleva lisa A jaos kasutatud mõistet „liikmesriik (liikmesriigid)” kohaldatakse peale asjaomaste ühenduse õigusaktidega hõlmatud riikide ka Šveitsi suhtes.” [Siin ja edaspidi on kokkuleppe II lisa tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
6 Isikute vaba liikumise kokkuleppe II lisa A jaos on mainitud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35) (määrusega (EÜ) nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis; muudetud nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 307/1999 (EÜT L 38, lk 1)) (edaspidi „määrus nr 1408/71”) ja määrust nr 574/72.
Liidu õigus
Määrused (EMÜ) nr 1408/71 ja nr 574/72
7 Määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punkti a kohaselt kehtivad liikmesriigi territooriumil (edaspidi „töökohariik”) töötava isiku suhtes reeglina selle riigi õigusaktid. Lisaks on selle määruse artikli 73 kohaselt töötajal, kelle suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid, õigus saada teise liikmesriigi territooriumil (edaspidi „elukohariik”) elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ette nähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.
8 Määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punktis a on sätestatud:
„Õigus saada hüvitist või peretoetust vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mille järgi selle hüvitise või toetuse õiguse omandamine ei ole seatud sõltuvusse kindlustusest, töötamisest ega füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest, peatatakse juhul, kui samale pereliikmele on sellesama perioodi eest ette nähtud hüvitis kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või tulenevalt määruse [nr 1408/71] artiklite 73, 74, 77 või 78 kohaldamisest, piirdudes sellise hüvitise summaga.”
9 Määruse nr 574/72 artikkel 107 „Valuuta ümberarvestamine” on sõnastatud järgmiselt:
„1. Järgmiste sätete kohaldamisel:
a) määrus [nr 1408/71]: artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4, artikli 14d lõige 1, artikli 19 lõike 1 punkti b viimane lause, artikli 22 lõike 1 alapunkt ii viimane lause, artikli 25 lõike 1 punkti b eelviimane lause, artikli 41 lõike 1 punktid c ja d, artikli 46 lõige 4, artikli 46a lõige 3, artikkel 50, artikli 52 punkti b viimane lause, artikli 55 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 70 lõike 1 esimene lõik, artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja punkti b alapunkti ii eelviimane lause;
b) […]määrus [nr 574/72]: artikli 34 lõiked 1, 4 ja 5,
muu riigi valuutas nomineeritud summade ümberarvutamisel oma riigi valuutasse kasutatakse kurssi, mille on arvutanud komisjon ja mis põhineb nende valuutade lõikes 2 osutatud kontrollaja kuu keskmisel kursil, mis Euroopa Keskpank on avaldanud.
2. Kontrollaeg on:
– jaanuar – alates sellele järgnevast 1. aprillist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;
– aprill – alates sellele järgnevast 1. juulist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;
– juuli – alates sellele järgnevast 1. oktoobrist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;
– oktoober – alates sellele järgnevast 1. jaanuarist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul.
4. Lõikes 1 osutatud juhtudel kohaldatavate ümberarvutuskursside kehtestamisel arvestatava kuupäeva määrab [sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise] halduskomisjon kontrollnõukogu ettepaneku põhjal.
5. Lõikes 1 osutatud juhtudel kohaldatavad ümberarvutusmäärad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas eelviimasel kuul enne nende kehtima hakkamist.
6. Lõikega 1 hõlmamata juhtudel tehakse nii hüvitiste maksmise kui ka tagasimaksmise suhtes ümberarvutused vastavalt maksepäeva ametlikule valuutakursile.”
Määrused (EÜ) nr 883/2004 ja nr 987/2009
10 Määrus nr 1408/71 asendati hiljuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, lk 1; parandus ELT L 200, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72). Määrus nr 574/72 asendati määrusega nr 987/2009. Vastavalt määruse nr 883/2004 artiklile 91 ja määruse nr 987/2009 artiklile 97 kuuluvad uued määrused kohaldamisele alates 1. maist 2010.
11 Pärast kõnealuste määruste vastuvõtmist tegi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel loodud ühiskomitee 31. märtsil 2012 otsuse nr 1/2012, millega asendatakse kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 103, lk 51), milles oli sätestatud nimetatud lisa uus versioon alates 1. aprillist 2012, s.t selle jõustumisest. Lisa A jao uues redaktsioonis on määruste nr 1408/71 ja nr 574/72 asemel nimetatud määrusi nr 883/2004 ja nr 987/2009.
12 Määruse nr 883/2004 artikli 67 kohaselt on isikul õigus perehüvitistele kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega, sealhulgas oma teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks.
13 Määruse artikli 68 lõige 2 kõlab nii:
„Kattuvate õiguste puhul antakse perehüvitisi kooskõlas õigusaktidega, mis on prioriteetsed vastavalt lõikele 1. Õigus perehüvitistele peatatakse ühe või mitme riigi vastuoluliste õigusaktide korral esimesena nimetatud õigusaktidega sätestatud summa ulatuses ja seda summat ületava summa puhul antakse vajadusel diferentseeritud lisahüvitist. Sellist diferentseeritud lisahüvitist pole vaja anda teises liikmesriigis elavatele lastele, kui õigus kõnealusele hüvitisele tugineb üksnes elukohal.”
14 Määruse artikli 87 lõige 1 sisaldab järgmist üleminekusätet, mis kuulub – kooskõlas määruse nr 987/2009 artikliga 93 – kohaldamisele ka viimati nimetatud määrusega hõlmatud olukordades:
„Käesolevast määrusest tulenevad õigused ei kehti enne määruse kohaldamiskuupäeva.”
15 Määruse nr 987/2009 artiklis 90 on sätestatud nii:
„[…] määruse [nr 883/2004] ja […] määruse [nr 987/2009] sätete kohaldamisel on kahe vääringu vaheline vahetuskurss Euroopa Keskpanga avaldatud viitekurss. [Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise] halduskomisjon määrab kindlaks kuupäeva, mida vahetuskursi määramisel arvesse võetakse.”
16 Halduskomisjon võttis 15. oktoobril 2009 vastu otsuse nr H3, mis käsitleb määruse nr 987/2009 artiklis 90 osutatud vahetuskursi määramisel arvesse võetavat kuupäeva (ELT 2010, C 106, lk 56).
Saksa õigus
17 Einkommensteuergesetzi (Saksamaa tulumaksuseadus) § 62 lõike 1 punktis 1 on sätestatud:
„Käesoleva seaduse alusel on artiklis 63 nimetatud lastega seoses õigus saada peretoetusi isikutel:
1. kelle alaline või peamine elukoht on riigi territooriumil […]”.
18 Kõnealuse seaduse § 65 „Muud lapsetoetused” lõike 1 punktis 2 on ette nähtud:
„Lapsetoetust ei maksta lapse eest, kellele makstakse mõnd järgnevatest toetustest või kellele oleks sellele õigus vastava taotluse esitamisel:
[...]
2. lapsetoetused, mida makstakse välisriigis ning mis on lapsetoetusega või mõne punktis 1 nimetatud hüvitisega samaväärsed.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
19 Abielupaar Wagener elab oma kolme lapsega Saksamaal. B. Wagener ei tööta ega tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana. C. Wagener töötab alates 2006. aasta oktoobrist Šveitsis töölepingu alusel. Töölepingu alusel töötamise tõttu sai ta ajavahemikul 2006. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta novembrini kolme lapse eest Šveitsi frankides peretoetusi.
20 Peale selle sai C. Wagener laste eest samal perioodil ka täissummas Saksa lapsetoetust. Kuna Familienkasset ei teavitatud C. Wageneri tööleasumisest Šveitsis, maksti neid toetusi täies ulatuses.
21 Kui Familienkasse sai tema tööleasumisest 2012. aasta veebruaris teada, tühistas Familienkasse 18. oktoobri 2012. aasta otsusega lapsetoetuste määramise alates 2006. aasta oktoobrist ja nõudis toetuste summa tagasi maksmist.
22 Lisaks leidis Familienkasse, et B. Wageneril on määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punkti a alusel õigus saada Saksa riigilt niinimetatud diferentseeritud toetust summas, mis vastab Saksamaa lapsetoetuste ja Šveitsi peretoetuste vahele. Familienkasse tegi B. Wagenerile ettepaneku esitada vastav taotlus.
23 Pärast seda, kui Familienkasse oli teada saanud täpse Šveitsis makstud peretoetuste summa, lükkas ta 17. oktoobri 2012. aasta otsusega tagasi taotluse, milles paluti peretoetuste „diferentseeritud” lisatoetuse maksmist ajavahemiku eest 2006. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta novembrini B. Wageneri kahe esimese lapse eest, põhjendades seda sellega, et Šveitsi toetused on suuremad kui Saksa toetused. Kolmanda lapse eest määras Familienkasse B. Wagenerile nimetatud viieaastase perioodi kohta 39,42 euro suuruse peretoetuse diferentseeritud lisatoetuse.
24 Šveitsi peretoetuste ümberarvutamisel eurodeks tugines Familienkasse vahetuskursile, mille Bundesagentur für Arbeit (Saksa föderaalne tööturuamet) oli 2012. aasta neljandaks kvartaliks kindlaks määranud.
25 B. Wagener vaidlustas 8. novembril 2012 esitatud vaidega selle vahetuskursi kohaldamise. Familienkasse jättis tema vaide 21. novembri 2012. aasta otsusega rahuldamata, täpsustades et ümberarvutamine toimus kooskõlas määruse nr 574/72 artikli 107 lõigetega 1 ja 2.
26 Seejärel esitas B. Wagener eelotsusetaotluse esitanud kohtule hagi, rõhutades et ümberarvutamisele tuleb kohaldada eelkõige määrusi nr 883/2004 ja nr 987/2009 koostoimes otsusega nr H3.
27 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et esiteks kuulusid nimetatud määrused Šveitsi Konföderatsiooni puhul kohaldamisele alates alles 1. aprillist 2012. Teiseks viitab ta, et riigi kohtupraktikas ollakse eri arvamusel seoses valuuta ümberarvutamisega lapsetoetuse diferentseeritud lisatoetuse arvutamiseks. Kui selle liikmesriigi teatavates kohtutes on kohaldatud määruse nr 574/72 artikli 107 lõiget 6, siis teised kohtud, nagu näiteks Finanzgericht München (Müncheni finantskohus), tuginevad kõnealuse määruse artikli 107 lõikele 1, kuigi määruse artiklis 10 ei ole seda sätet nimetatud.
28 Viimati nimetatud kohus leiab, et määruse nr 574/72 artikli 107 lõige 6 ei ole sobiv alus sotsiaalhüvitiste vääringu ümberarvutamisel selleks, et arvutada peretoetuste diferentseeritud lisatoetust määruse artikli 10 alusel, kuna selles ei ole täpsustatud ümberarvutamise kuupäeva. Ka muudab määruse artikli 107 lõike 6 kohaldamine keerulisemaks pädeva ametiasutuse poolt arvukatele soodustatud isikutele pikema perioodi vältel makstavate hüvitiste summa arvutamise korra, kohustades ametiasutust arvutama nende hüvitiste summat vastavalt sellele, mis kuupäeval toimus hüvitise iga üksik väljamakse igale üksikule soodustatud isikule. Ühtlasi on liidu õiguses lünk, mida saab täita, kohaldades analoogia alusel määruse nr 574/72 artikli 107 lõiget 1.
29 Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Baden-Württemberg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, kus Saksa peretoetuste kassa on 17. oktoobril 2012 määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punkti a alusel andnud ja tasaarveldamise teel välja maksnud lapsetoetuse 2006. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta novembrini ulatuva ajavahemiku eest [pärast] Šveitsi Konföderatsiooni peretoetuste [mahaarvamist], tuleb Šveitsi frankides [välja makstud] Šveitsi peretoetused eurodesse ümber arvutada määruse nr 574/72 artikli 107 lõike 1 alusel, määruse nr 574/72 artikli 107 lõike 6 alusel või määruse nr 987/2009 artikli 90 alusel koosmõjus [otsusega nr H3]?
2. Juhul kui esimesele küsimusele antava vastuse kohaselt peab ümberarvutamine toimuma tervikuna või osaliselt määruse nr 574/72 artikli 107 lõike 6 alusel: kas esimeses küsimuses nimetatud asjaoludel on ümberarvutamise seisukohast määrav, millal maksti välja mahaarvatav välisriigi toetus, või on oluline, millal makstakse välja Saksamaa toetus, millelt arvatakse maha välisriigi toetus?
3. Juhul kui esimesele küsimusele antava vastuse kohaselt peab ümberarvutamine toimuma tervikuna või osaliselt määruse nr 574/72 artikli 107 lõike 1 alusel: kuidas tuleb sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas teha kindlaks määruse nr 574/72 artikli 107 lõigetes 2 ja 4 viidatud kontrollaeg? Kas ümberarvutamise seisukohast on oluline, millal on Šveitsi asutus mahaarvatavad perehüvitised määranud või välja maksnud?
4. Juhul kui esimesele küsimusele antava vastuse kohaselt peab ümberarvutamine toimuma tervikuna või osaliselt määruse nr 987/2009 artikli 90 alusel koosmõjus […] otsusega nr H3: milline […] otsuse nr H3 säte (punkt 2, punkti 3 alapunkt a või punkti 3 alapunkt b) tuleb perehüvitiste ümberarvutamisel aluseks võtta ja kuidas peab ümberarvutamine toimuma, kui siseriiklik õigus näeb Saksamaa perehüvitiste osas iseenesest ette hüvitistest ilmajätmise ([tulumaksuseaduse] § 65 lõike 1 punkt 2) ja perehüvitisi antakse ainult liidu õiguse alusel? Kas ümberarvutamise seisukohast on oluline, millal on Šveitsi asutus perehüvitised määranud või välja maksnud?”
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
30 Esimeses küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada seda, kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas peab peretoetuste vääringu arvutama ümber määruse nr 574/72 artikli 107 lõike 1 alusel, sama määruse artikli 107 lõike 6 alusel või määruse nr 987/2009 artikli 90 alusel.
31 Selles suhtes ilmneb isikute vaba liikumise kokkuleppe II lisa artikli 1 lõikest 1 koostoimes otsusega nr 1/2012, et kokkuleppega hõlmatud hüvitiste kooskõlastamisel kuuluvad määrused nr 1408/71 ja nr 574/72 kohaldamisele ajavahemikul 1. juunist 2002 kuni 31. märtsini 2012. Seevastu määrused nr 883/2004 ja 987/2009 kuuluvad kohaldamisele alates 1. aprillist 2012.
32 Põhikohtuasjas peavad Saksa ametiasutused arvutama Šveitsi riigi poolt ajavahemikul 2006. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta novembrini makstud perehüvitised ümber eurodesse. Õigust neid hüvitisi saada reguleerivad seega määruste nr 1408/71 ja nr 574/72 sätted, täpsemalt määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punkt a ja artikkel 73, samuti määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punkt a, mitte määruste nr 883/2004 ja nr 987/2009 sätted.
33 Neil tingimustel peab kõnealuste hüvitiste vääringu arvutama ümber määruse nr 574/72 artikli 107 alusel, mis sisaldab regulatsiooni määruste nr 1408/71 ja nr 574/72 sätetes käsitletud hüvitiste ümberarvutamise kohta, ja mitte määruse nr 987/2009 artikli 90 alusel, kuna viimati nimetatud sätte sõnastuse kohaselt kuulub see kohaldamisele ainult määruse nr 883/2004 ja määruse nr 987/2009 sätetele.
34 Selleks et teha kindlaks, milline määruse nr 574/72 artikli 107 lõige kuulub põhikohtuasjas kohaldamisele, peab meenutama, et määruse artikli 107 lõikes 1 on valuuta ümberarvutamise viisid kindlaks määratud üksnes selles lõikes otsesõnu nimetatud sätete kohaldamisega seoses (vt selle kohta kohtuotsus Grisvard ja Kreitz, C‑201/91, EU:C:1992:368, punktid 23 ja 25).
35 Selle määruse artikli 107 lõikes 1 ei ole viidatud määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punktile a ega artiklile 73, samuti mitte määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punktile a. Järelikult ei kuulu esimesena nimetatud säte põhikohtuasjas kohaldamisele.
36 Kuna määruse nr 574/72 artikli 107 lõige 6 kuulub selle sõnastuse kohaselt kohaldamisele kõnealuse määruse lõikega 1 hõlmamata juhtudel, reguleerib põhikohtuasjas käsitletavate hüvitiste vääringu ümberarvutamist esimesena nimetatud säte.
37 Seda järeldust ei lükka ümber argument, mille kohaselt kõnealuse määruse artikli 107 lõige 6 ei lihtsusta hüvitiste vääringu ümberarvutamist peretoetuste diferentseeritud lisatoetuse väljaarvutamisel sama määruse artikli 10 alusel.
38 Kuna määruse nr 574/72 artikli 107 sõnastus on selle lõike 1 ja lõike 6 omavahelise suhte seisukohalt selge, ei saa argumendid, mis põhinevad määruse artikli 107 lõikes 1 esitatud meetodi suuremal mugavusel, tuua kaasa vastuolu määruse sõnastusega (vt selle kohta kohtuotsus Grisvard ja Kreitz, EU:C:1992:368, punktid 23 ja 25).
39 Võimalikud küsimused seoses määruse artikli 107 lõikest 6 tuleneva valuuta ümberarvutamise kuupäevaga ei saa õigustada selle sätte kohaldamata jätmist. Vastupidi – neile küsimustele antav vastus peab lähtuma kõnealuse õigusnormi tõlgendusest.
40 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata nii, et sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas peab peretoetuste vääringu arvutama ümber määruse nr 574/72 artikli 107 lõike 6 alusel.
Teine küsimus
41 Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 574/72 artikli 107 lõiget 6 peab tõlgendama nii, et selliste peretoetuste vääring, nagu on kõne all põhikohtuasjas, arvutatakse peretoetuste diferentseeritud lisatoetuse väljaarvutamiseks ümber vastavalt töökohariigi toetuse maksepäeva ametlikule valuutakursile või elukohariigi lisatoetuse maksepäeva ametlikule valuutakursile.
42 Kõnealuse määruse artikli 107 lõikes 6 on selle kohta sätestatud, et hüvitiste maksmise suhtes tehakse ümberarvutused vastavalt maksepäeva ametlikule valuutakursile.
43 Lisaks nähtub määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punktist a ja artiklist 73 koostoimes määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punktiga a, et töötajal on õigus saada kõiki töökohariigi õigusaktides ette nähtud peretoetusi, samal ajal kui tema õigus saada peretoetust vastavalt elukohariigi õigusaktidele peatub esimese hüvitise summa ulatuses.
44 Sellest järeldub, et juhul kui töökohariigi õigusaktides ette nähtud peretoetused on palju suuremad kui need, mis on ette nähtud elukohariigi õigusaktides, peatub töötaja õigus saada elukohariigi toetusi täies ulatuses. Seega ei saa niisugune töötaja elukohaliikmesriigilt ühtegi toetust.
45 Kuna määruse nr 574/72 artikli 107 lõige 6 on sõnastatud nii, et hüvitiste ümberarvutamine on tingimusteta seotud „makse” tegemise päeva ametliku valuutakursiga, siis peab seda mõistma nii, et see viitab töökohariigi makstavate hüvitiste ümberarvutamisele – kuivõrd nimetatud makse tehakse igal juhul –, samas kui elukohariigis ette nähtud hüvitiste maksmine toimub ainult konkreetsetel tingimustel ja on seega tingimuslik ja ebakindel.
46 Niisugune tõlgendus tagab ühtlasi selle, et kasulik mõju säilib sellistel kattumise vältimise normidel nagu määruse nr 574/72 artikli 10 lõike 1 punktis a sätestatu, mille eesmärk on tagada, et soodustatud isikule makstaks mitme liikmesriigi hüvitiste koondsumma, mis on identne kõige soodsama hüvitise summaga, millele tal on õigus mainitutest ühe liikmesriigi õiguse alusel (vt selle kohta kohtuotsus Romano, 98/80, EU:C:1981:104, punkt 24).
47 Peab märkima, et põhikohtuasja asjaoludel elab töökohariigis makstavate peretoetuste saaja liikmesriigis, mis annab peretoetuste diferentseeritud lisatoetust nii, et töökohariigi makstavad hüvitised kantakse üle elukohariiki. Alles pärast seda, kui töökohariik on nimetatud hüvitise maksnud ja selle summa on ümber arvutatud elukohariigi vääringusse, võib huvitatud isik saada elukohariigis nimetatud lisatoetust juhul, kui ümberarvutatud summa on väiksem kui samasugune hüvitis, millele tal on õigus elukohariigi õigusaktide kohaselt.
48 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 574/72 artikli 107 lõiget 6 peab tõlgendama nii, et selliste peretoetuste vääring, nagu on kõne all põhikohtuasjas, arvutatakse peretoetuste diferentseeritud lisatoetuse sama määruse artikli 10 lõike 1 punkti a alusel väljaarvutamiseks ümber vastavalt töökohariigi toetuste maksepäeva ametlikule valuutakursile.
Kolmas ja neljas küsimus
49 Esimesele küsimusele antud vastust arvesse võttes ei ole kolmandale ja neljandale küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
50 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
1. Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas peab peretoetuste vääringu arvutama ümber nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 (millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1386/2001) artikli 107 lõike 6 alusel.
2. Määruse nr 574/72 (määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, mida on muudetud määrusega nr 1386/2001) artikli 107 lõiget 6 peab tõlgendama nii, et selliste peretoetuste vääring, nagu on kõne all põhikohtuasjas, arvutatakse peretoetuste diferentseeritud lisatoetuse sama määruse artikli 10 lõike 1 punkti a alusel väljaarvutamiseks ümber vastavalt töökohariigi toetuste maksepäeva ametlikule valuutakursile.
Allkirjad