ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kaheksas koda)
12. november 2008(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus – Punane legoklots – Absoluutne keeldumispõhjus – Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii – Tõendusmaterjal
Kohtuasjas T‑270/06,
Lego Juris A/S, asukoht Billund (Taani), esindajad: advokaadid V. von Bomhard, A. Renck ja T. Dolde,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Botis,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus oli
Mega Brands, Inc., asukoht Montréal (Kanada), esindajad: advokaadid P. Cappuyns ja C. De Meyer,
mille ese on Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikodade suurkoja 10. juuli 2006. aasta otsuse (asi R 856/2004‑G) peale esitatud hagi, mis käsitleb Mega Brands, Inc. ja Lego Juris A/S vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Papasavvas (ettekandja) ja A. Dittrich,
kohtusekretär: ametnik J. Plingers,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Kirkbi A/S, kelle õigusjärglane on hageja Lego Juris A/S, esitas 1. aprillil 1996 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on alljärgnev punane ruumiline tähis:
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 9 ja 28 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 9: „teadusotstarbelised, merendus-, geodeesia-, elektri-, foto, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning -seadmed, mis kuuluvad klassi 9; heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur; magnetandmekandjad, heliplaadid; arvuti salvestusprogrammid ja -tarkvara; müügiautomaadid ja -mehhanismid; kassaaparaadid, arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid; tulekustutid;
– klass 28: „mängud, mänguasjad; spordi- ja võimlemisriistad (mis kuuluvad klassi 28); jõulukuuseehted”.
4 Taotletud kaubamärk registreeriti ühenduse kaubamärgina 19. oktoobril 1999.
5 Ritvik Holdings Inc., kelle õigusjärglane on Mega Brands, Inc., taotles 21. oktoobril 1999 määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel kõnealuse registreeringu kehtetuks tunnistamist klassi 28 kuuluvate kaupade „mängukonstruktorid” osas põhjusel, et nimetatud registreering on vastuolus asjaomase määruse artikli 7 lõike 1 punktis a, punkti e alapunktides ii ja iii ning punktis f ette nähtud absoluutsete keeldumispõhjustega.
6 Apellatsioonikoda peatas 8. detsembril 2000 menetluse Euroopa Kohtu 18. juuni 2002. aasta otsuseni kohtuasjas C‑299/99: Philips (EKL 2002, lk I‑5475; edaspidi „kohtuotsus Philips”). Apellatsioonikoja menetlus jätkus 31. juulil 2002.
7 Tühistamisosakonna 30. juuli 2004. aasta otsusega tunnistati registreering klassi 28 kuuluvatele kaupadele „mängukonstruktorid” määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel tühiseks põhjusel, et asjaomane kaubamärk koosneb ainult kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
8 Hageja esitas 20. septembril 2004 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse. Nimetatud kaebus määrati esimesele apellatsioonikojale.
9 Hageja taotles 15. novembril 2004 määruse nr 40/94 artikli 132 lõike 3 alusel esimese apellatsioonikoja esimehe taandamist põhjusel, et viimane on erapoolik. Esimese apellatsioonikoja otsusega R 856/2004‑1 asendati algselt määratud esimees tema esimese asendusliikmega.
10 Hageja taotles 30. septembri 2005. aasta faksis määruse nr 40/94 artikli 75 lõike 1 alusel esiteks seda, et kõnealuse asja keerukuse tõttu arutataks kaebust suulises menetluses, ning teiseks, et määruse artikli 130 artiklite 2 ja 3 järgi määrataks asi apellatsioonikodade suurkojale.
11 Apellatsioonikodade juhataja 7. märtsi 2006. aasta ettepanekul saatis apellatsioonikodade juhatus kõnealuse asja komisjoni 5. veebruari 1996. aasta määruse (EÜ) nr 216/96, mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid (EÜT L 28, lk 11; ELT eriväljaanne 17/01, lk 221) [Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikodade protseduurireeglid] [täpsustatud tõlge] artikli 1b lõike 3 alusel apellatsioonikodade suurkojale.
12 Apellatsioonikodade suurkoja 10. juuli 2006. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) lükati taotleja suulise menetluse taotlus tagasi. Peale selle jättis apellatsioonikodade suurkoda hageja kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata, märkides seejuures, et asjaomane kaubamärk ei ole klassi 28 kuuluvatele kaupadele „mängukonstruktorid” määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt registreeritav.
13 Apellatsioonikodade suurkoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 32 ja 33, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 3 ette nähtud eristusvõime omandamine ei takista selle määruse artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkti ii kohaldamist. Suurkoda märkis punktis 34 ka seda, et määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eesmärk on keelata nende kujude registreerimist, mille põhiomadus täidab tehnilist funktsiooni, nii et kõik saaksid seda kuju vabalt kasutada. Apellatsioonikoda märkis punktis 36, et nimetatud keeld laieneb asjaomasele kujule ka siis, kui viimane sisaldab sellist ebaolulist meelevaldset osa nagu värv. Apellatsioonikoda sedastas punktis 58, et ei ole asjakohane, kas on olemas ka teisi kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse. Ta märkis punktis 60, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii kasutatud sõna „ainult” tähendab seda, et asjaomasel kujul ei ole muud otstarvet kui tehnilise tulemuse saavutamine, ning et samas sättes kasutatud sõna „vajalik” mõte on see, et asjaomane kuju on tehnilise tulemuse saavutamiseks nõutav, mis ei tähenda aga, et ka teised kujud ei võiks seda ülesannet täita. Peale selle tõi apellatsioonikoda punktides 54 ja 55 välja asjaomase kuju omadused, mida ta pidas põhilisteks ning analüüsis punktides 41–63 nende otstarvet.
Menetlus ja poolte nõuded
14 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 25. septembril 2006. Menetlusse astuja ja ühtlustamisamet esitasid oma vastused vastavalt 29. ja 30. jaanuaril 2007.
15 Menetlusse astuja palus 11. juuni 2007. aasta kirjas võtta Saksamaa Liidu Kaubamärgikohtu 2. mai 2007. aasta kohtumäärus käesoleva asja toimiku juurde. Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimehe 25. juuli 2007. aasta otsusega asjaomane taotlus rahuldati. Hageja esitas oma märkused selle kohtumääruse kohta 21. augustil 2007. Ühtlustamisamet ettenähtud tähtaja jooksul märkusi ei esitanud.
16 Kuna Esimese Astme Kohtu kodade koosseis 25. septembril 2007 muutus, kuulub ettekandja-kohtunik nüüd kuuenda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
17 Hageja palus 12. novembril 2007 võtta Budapesti ringkonnakohtu 12. juuli 2007. aasta kohtumäärus käesoleva asja toimiku juurde. Kuuenda koja esimehe 22. novembri 2007. aasta otsusega asjaomane taotlus rahuldati. Menetlusse astuja esitas oma märkused selle kohtumääruse kohta 14. detsembril 2007. Ühtlustamisamet ettenähtud tähtaja jooksul märkusi ei esitanud.
18 Kuna algselt määratud ettekandja-kohtunik ei saanud oma kohustusi täita, nimetas Esimese Astme Kohtu president 9. jaanuari 2008. aasta otsusega uue ettekandja‑kohtuniku, kes kuulub kaheksanda koja koosseisu, mistõttu käesolev kohtuasi määrati sellele kojale.
19 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
20 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Esimest korda Esimese Astme Kohtus esitatud dokumentide vastuvõetavus
21 Alustuseks tuleb sedastada, et Saksa ja Ungari kohtu määrustele, mis esitati vastavalt menetlusse astuja ja hageja poolt (vt eespool punktid 15 ja 17), tugineti esimest korda Esimese Astme Kohtus.
22 Selles osas tuleb meenutada, et Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi eesmärk on ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 artikli 63 tähenduses. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu ülesanne uuesti hinnata faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Nende tõendite vastuvõtmine on vastuolus kodukorra artikli 135 lõikega 4, mille kohaselt ei või poolte avaldused muuta apellatsioonikoja menetluses oleva hagi eset (Esimese Astme Kohtu 6. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑128/01: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (iluvõre), EKL 2003, lk II‑701, punkt 18).
23 Seega tuleb sedastada, et menetlusse astuja ja hageja ei saa nimetatud kohtumäärustele kui käesoleva kohtuasja asjaolusid tõendavatele dokumentidele tugineda.
24 Samas tuleb märkida, et miski ei takista pooltel ega Esimese Astme Kohtul kasutamast ühenduse õiguse tõlgendamisel ühenduse, liikmesriigi või rahvusvahelist kohtupraktikat. Eespool punktis 22 mainitud kohtupraktika ei käsitle sellist võimalust viidata siseriiklikule kohtupraktikale, kuna käesoleval juhul ei heideta apellatsioonikojale ette konkreetse siseriikliku kohtuotsuse faktiliste asjaolude arvestamata jätmist, vaid määruse nr 40/94 teatava sätte rikkumist, ning viidatakse selle toetuseks kohtupraktikale (Esimese Astme Kohtu 24. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑346/04: Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), EKL 2005, lk II‑4891, punkt 20; 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑29/04: Castellblanch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Champagne Roederer (CRISTAL CASTELLBLANCH), EKL 2005, lk II‑5309, punkt 16, ja 12. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑277/04: Vitakraft-Werke Wührmann vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Johnson’s Veterinary Products (VITACOAT), EKL 2006, lk II‑2211, punkt 71).
25 Sellest tuleneb, et vastavalt menetlusse astuja ja hageja poolt esitatud Saksa ja Ungari kohtute määrused on vastuvõetavad niivõrd, kuivõrd neid saab käesoleval juhul kasutada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tõlgendamiseks.
Põhiküsimus
26 Hageja põhjendab oma hagi ainult ühe väitega, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumisest. Nimetatud väide on esitatud kahes osas, kusjuures esiteks tugineb hageja määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii väärale tõlgendamisele ning teiseks asjaomase kaubamärgi eseme väärale hindamisele.
Esimene osa, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii väärale tõlgendamisele
Poolte argumendid
27 Hageja leiab esiteks, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii sõnastusega ei ole soovitud välistada funktsionaalsete kujude kui selliste registreerimist kaubamärgina, vaid üksnes nende tähiste registreerimist kaubamärgina, mis koosnevad „ainult” kaupade kujust, mis on „vajalik” tehnilise tulemuse saavutamiseks. Kuju kuulub nimetatud sätte kohaldamisalasse juhul, kui sellel puuduvad mittefunktsionaalsed omadused ning asjaomase kuju välisilme eristavate omaduste muutmine on võimatu ilma, et kuju kaotaks oma funktsionaalsuse.
28 Teiseks rõhutab hageja, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kontekstist tuleneb, et kuju, mis ei kuulu selles sättes märgitud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisalasse, peab vastama ka neile tingimustele, millele viidatakse kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktides b–d. Kohtupraktikast tuleneb, et kauba kuju on registreeritav üksnes juhul, kui see on omandanud eristusvõime, ning nimetatud tingimus on harva täidetud. Nii ei ole kujude vabas kasutatavuses ning kaupade omaduste monopoliseerimise takistamises seisneva üldise huvi kaitsmiseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii vaja laiendavalt tõlgendada. Sellest tulenevalt ei ole kõnealuse sätte eesmärk kaitsta kujude vaba kasutatavust ega takistada kaupade omaduste monopoliseerimist. Selle eesmärk on üksnes hoida tehnilisi lahendusi konkurentide jaoks vabalt kasutatavana.
29 Kolmandaks leiab hageja, et kohtuotsuse Philips alusel ei ole määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eesmärk välistada kaubamärgiõiguse kaitse funktsionaalsete kujude kui selliste suhtes, vaid üksnes nende funktsionaalsete kujude suhtes, mille kaitse tooks kaasa selliste tehniliste lahenduste või kuju kasulike omaduste monopoli, mida kasutaja võib otsida konkurentide kaupades. Kohtuotsusest Philips tuleneb lisaks, et selle sätte eesmärk ei ole takistada eristusvõime hindamise raames nende kujude registreerimist, millel ei ole ühtki meelevaldset, funktsionaalse eesmärgita lisandit. Nimetatud järeldus kehtib ka funktsionaalsuse hindamise suhtes.
30 Seetõttu leiab hageja, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ei takista kõigi „tööstusdisainilahenduste” kaubamärgiõiguse kaitse alla võtmist. Nimetatud kujud võib kaubamärgina registreerida isegi siis, kui need koosnevad üksnes teatavat funktsiooni omavatest osadest. Määrav küsimus on see, kas kaubamärgiõiguse kaitse tooks kaasa asjaomase kuju tehniliste lahenduste või kasulike omaduste monopoli või on konkurendid piisavalt vabad kasutama samasugust tehnilist lahendust ning samu omadusi. Hageja sõnul sedastas Euroopa Kohus oma otsuses Philips, et konkurendid ei saa teisi „tehnilisi lahendusi” kasutada, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus oli märkinud, et alternatiivsete kujude puudumise tõttu on monopoli tekkimine tõenäoline.
31 Euroopa Kohus ei märkinud hageja väitel kohtuotsuse Philips punktis 84, et alternatiivsed kujud ei oma tähtsust. Euroopa Kohus sedastas, et kui tuvastatakse, et kuju põhiomadused seonduvad üksnes „tehnilise tulemusega”, ei tähenda asjaolu, et samasugust tulemust võib saavutada ka teiste kujudega, mille puhul kasutatakse teistsuguseid „tehnilisi lahendusi”, seda, et asjaomane kuju on registreeritav. Ainus kriteerium, mille alusel tuleb kindlaks teha, kas kaubamärgiõiguse kaitse tekitab monopoli, on selliste funktsionaalselt võrdväärsete alternatiivsete kujude olemasolu, mille puhul kasutatakse samasugust „tehnilist lahendust”, ning sellest kriteeriumist lähtutakse ka Ameerika funktsionaalsusdoktriinis.
32 Hageja rõhutab selles osas, et Euroopa Kohus kasutas kohtuotsuses Philips monopoli tekkimise takistamise eesmärgile osutamiseks väljendit „tehniline lahendus”, samas kui teistele kujudele viidates kasutas ta väljendit „tehniline tulemus”. Hageja sõnul tähistavad need väljendid erinevaid mõisteid, kuna „tehnilist tulemust” saab saavutada erinevate „tehniliste lahendustega”. Nii välistas Euroopa Kohus selle, et konkurentidele jäetaks võimalus võtta kasutusele üksnes teistsuguseid tehnilisi lahendusi, mis annavad samasuguse tulemuse, samas kui alternatiivsete kujude olemasolu, mille puhul kasutatakse samasugust tehnilist lahendust, tõendab seda, et puudub monopoli tekkimise oht.
33 Selline vahetegemine vastab ka patendiõiguse terminoloogiale, kuna mõiste „tehniline lahendus” on väljendi „patenditud leiutis” sünonüüm, mis määrab kindlaks patendiõiguse kaitse ulatuse ning võimaldab saavutada „tehnilise tulemuse”. Sama tulemus on hageja sõnul võimalik saavutada ka õiguspäraselt teiste patenditud leiutiste abil, sellal kui alternatiivsed kujud, mille puhul kasutatakse samasugust „tehnilist lahendust”, rikuvad seda patenti. Seevastu ei riku need samad alternatiivsed kujud hageja sõnul kaubamärki, mis kaitseb samasuguse „tehnilise lahenduse” konkreetseid disainilahendusi, kui disainilahenduste vahelised erinevused võimaldavad tarbijatel kaupu eristada. Nii ei too kaubamärgiõiguse kaitse kaasa püsivat tehnilist monopoli, vaid võimaldab kaubamärgiomaniku konkurentidel kasutada sama „tehnilist lahendust”.
34 Neljandaks kinnitab hageja sõnul ajalooline tõlgendus seda, et nõukogu kasutas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sõnu „ainult” ja „vajalik” välistamaks seda, et konkurendid kasutavad tuntud, olulise tehnilise mõjuga kuju üldtuntust ära, kuna kuju registreerimist ei välistata juhul, kui asjaomase tulemuse saab saavutada muude kujude abil.
35 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja leiavad, et hageja esitatud tõlgendus on vastuolus kohtuotsusega Philips, kuna Euroopa Kohus sedastas, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeld hõlmab kõiki põhiliselt funktsionaalseid kujusid, mis seonduvad üksnes tehnilise tulemusega.
Esimese Astme Kohtu hinnang
36 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt „[e]i registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult […] kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks”. Ka nõukogu esimese 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92, edaspidi „direktiiv”) artikli 3 lõike 1 punkti e teise taande kohaselt „[e]i registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada, […] kaubamärke, mis koosnevad ainult […] kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks”.
37 Käesoleval juhul tuleb märkida, et sisuliselt heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et viimane eksis määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii, eelkõige sõnade „ainult” ja „vajalik” ulatuse osas, kuna suurkoda leidis, et see, kas on olemas funktsionaalselt võrdväärseid alternatiivseid kujusid, mille puhul kasutatakse samasugust tehnilist lahendust, ei oma nimetatud sätte kohaldamisel tähtsust.
38 Selles osas tuleb esiteks märkida, et nii määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii kui ka direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes kasutatud sõna „ainult” tõlgendamisel tuleb arvestada väljendit „põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni”, mida kasutatakse kohtuotsuse Philips punktides 79, 80 ja 83. Sellest väljendist tuleneb, et kui kõik põhiomadused täidavad taolist tehnilist funktsiooni, laieneb kõnealune absoluutne keeldumispõhjus kujule ka siis, kui sellele lisatakse omadused, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist funktsiooni. Seega analüüsis apellatsioonikodade suurkoda asjaomase kuju funktsionaalsust õigustatult seoses omadustega, mida suurkoda pidas põhilisteks. Seetõttu tuleb leida, et nimetatud suurkoda tõlgendas sõna „ainult” õigesti.
39 Teiseks tuleneb kohtuotsuse Philips punktidest 81 ja 83, et nii määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii kui ka direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes kasutatud väljend „vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks” ei tähenda seda, et kõnealust absoluutset keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes siis, kui asjaomane kuju on ainus, mis võimaldab saavutada asjaomase tulemuse. Euroopa Kohus sedastas punktis 81, et „see, kui […] on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, [ei või] registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjust kõrvaldada”, ning punktis 83, et „kujust koosneva tähise [registreerimine on välistatud] isegi kui asjaomase tehnilise tulemuse võib saavutada muude kujude abil”. Seetõttu piisab kõnealuse keeldumispõhjuse kohaldamiseks sellest, kui kuju põhiomadused hõlmavad asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt ja piisavalt vajalikke tehnilisi omadusi, mistõttu viimati nimetatud omadused seonduvad tehnilise tulemusega. Sellest tuleneb, et apellatsioonikodade suurkoda ei eksinud, kui ta leidis, et sõna „vajalik” tähendab seda, et kuju on tehnilise tulemuse saavutamiseks nõutav, isegi kui viimase saab saavutada ka teiste kujudega.
40 Kolmandaks tuleb märkida, et vastupidi hageja väidetele sedastas Euroopa Kohus kohtuotsuse Philips punktides 81 ja 83, et ei ole asjakohane, kas on olemas „muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse”, eristamata seejuures teistsuguse „tehnilise lahendusega” kujusid samasuguse „tehnilise lahendusega” kujudest.
41 Euroopa Kohtu sõnul on direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuste mõte „vältida olukorda, kus kaubamärgist tuleneva õiguse kaitse annaks kaubamärgi omanikule monopoli kauba […] funktsionaalsete omaduste suhtes”, ning „vältida olukorda, kus kaubamärgist tuleneva õigusega antud kaitse […] takistaks konkurentidel kaubamärgiomanikuga konkureerides vabalt pakkuda kaupu, mis sisaldavad kõnealuseid […] funktsionaalseid omadusi” (kohtuotsus Philips, punkt 78). Ei saa välistada, et kauba kasulikud omadused, mis Euroopa Kohtu sõnul peavad samuti jääma konkurentidele kasutatavaks, on teatavale kujule eriomased.
42 Lisaks rõhutas Euroopa Kohus kohtuotsuse Philips punktis 80, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt e „taotleb üldisest huvist lähtuvat eesmärki, mis nõuab, et kuju, mille põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni […], peavad saama kõik vabalt kasutada”. Nimetatud eesmärk ei puuduta seega üksnes asjaomases kujus sisalduvat tehnilist lahendust, vaid ka kuju ning selle põhiomadusi. Kuna kuju kui selline peab olema vabalt kasutatav, ei saa nõustuda vahetegemisega, mida pooldab hageja.
43 Kõigest eeltoodust tuleneb, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii keelab kõigi kujude registreerimise, mis oma põhiomadustelt koosnevad ainult kauba kujust, mis on asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt ja piisavalt vajalik, isegi kui selle tulemuse saab saavutada samasuguse või muu tehnilise lahendusega kujuga.
44 Seetõttu tuleb tõdeda, et apellatsioonikodade suurkoda ei eksinud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii tõlgendamisel.
45 Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja muud argumendid.
46 Esiteks niivõrd, kuivõrd hageja väidab, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii ei tule tõlgendada laiendavalt, kuna kauba kuju vastab harva neile tingimustele, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis b ja artikli 7 lõikes 3, siis tuleb märkida, et neil keeldumispõhjustel on teised eesmärgid ning et nende kohaldamine eeldab erinevate tingimuste täitmist. Niisiis, nagu Euroopa Kohus kohtuotsuse Philips punktis 77 märkis, tuleb neist igaüht tõlgendada sellest üldisest huvist lähtuvalt, mida see keeldumispõhjus taotleb, mitte seoses nimetatud põhjuste kohaldamise võimalike praktiliste tagajärgedega. Seetõttu tuleb nimetatud argument tagasi lükata.
47 Teiseks, seoses kaubamärgiõiguse ja patendiõiguse võrdlusega tuleb märkida, et see tugineb vahetegemisele kujude vahel vastavalt sellele, kas kuju sisaldab samasugust tehnilist lahendust või muid tehnilisi lahendusi (vt eespool punkt 33). Samas on eespool punktides 40–43 nenditud, et selline vahetegemine ei ole põhjendatud. Seetõttu tuleb nimetatud argument tagasi lükata.
48 Kolmandaks tuleb märkida, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii ajaloole tuginev argument esitati kohtuotsusega Philips päädinud menetluses, mõjutamata siiski Euroopa Kohtu analüüsi, ning pealegi lükkas kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer selle argumendi kõnealuses asjas tehtud ettepaneku punktis 41 tagasi (EKL 2002, lk I‑5475). Järelikult tuleb see argument tagasi lükata.
49 Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb väite esimene osa tagasi lükata.
Teine osa, mis tugineb asjaomase kaubamärgi eseme väärale hindamisele
50 Väite teise osa raames esitab hageja sisuliselt kolm etteheidet, millest esimene tuleneb sellest, et asjaomase kaubamärgi põhiomadused on jäetud kindlaks tegemata, teine kõnealuse kaubamärgi põhiomaduste funktsionaalsuse hindamisel tehtud vigadest ning kolmas sellest, et üht siseriikliku kohtu otsust on võetud arvesse vääralt. Kaht esimest etteheidet tuleb kontrollida koos.
Esimene ja teine etteheide, mis tulenevad sellest, et asjaomase kaubamärgi põhiomadused on jäetud kindlaks tegemata, ning vigadest, mis on tehtud selle kaubamärgi põhiomaduste funktsionaalsuse hindamisel
– Poolte argumendid
51 Kõigepealt seoses etteheitega, mis tuleneb sellest, et asjaomase kaubamärgi põhiomadused on jäetud kindlaks tegemata, heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale esiteks ette seda, et viimane jättis kindlaks tegemata asjaomase kuju põhiomadused, milleks on tihvtide disain ja proportsioonid. Apellatsioonikodade suurkoda kontrollis legoklotsi funktsionaalsust tervikuna, kaasa arvatud osi, mida taotletud kaitse ei hõlma, nagu näiteks õõnes külg ja tihvtiõõnsused, kuigi hageja oli märkinud, et registreerimistaotlus hõlmab üksnes pealispinna eriomast kuju. Apellatsioonikodade suurkoda ei arvestanud seega asjaoluga, et taotletav registreering võimaldaks hagejal seista vastu neile registreerimistaotlustele, mis hõlmavad konstruktoriklotse, millel on samasugune välisilme, mitte aga neile, millel on teistsugune välisilme, sõltumata sellest, kas nende puhul kasutatakse samasugust tehnilist lahendust või mitte.
52 Teiseks tuleneb hageja sõnul kohtuotsusest Philips, et kuju põhiomadused tuleb kindlaks teha asjaomase tarbija seisukohalt, mitte puhtalt tehnilisel analüüsil põhinevaid eksperdiarvamusi aluseks võttes, kuna enne selle uurimist, kas põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni, tuleb loogiliselt need kõigepealt kindlaks teha.
53 Kui seejärel ilmneb, et kuju põhiomadused on pelgalt funktsionaalsed, tekib hageja sõnul tehnilise funktsiooni ebasoovitav monopol. Seevastu juhul, kui nimetatud põhiomadused ei ole pelgalt funktsionaalsed, seda eelkõige põhjusel, et neid võib muuta ilma tehnilist lahendust seejuures mõjutamata, siis ei kuulu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii kohaldamisele. Igal juhul peab asjaomane kuju selleks, et seda saaks registreerida, olema lisaks omandanud eristusvõime ning seda tingimust on hageja sõnul raske täita.
54 Kolmandaks leiab hageja, et põhiomaduste kindlaks tegemisel tuleb arvestada olemasolevaid tõendeid selle kohta, kuidas tarbijad neid omadusi tajuvad. Käesoleval juhul näitavad mitme küsitluse tulemused, et mis puutub legoklotsi pealispinda, siis tunneb suur osa tarbijatest tihvtide disaini ja proportsioonide tõttu selles ära konkreetse päritolu. Saksamaal 1991. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et tarbijad tajuvad legoklotsi funktsionaalseid osi ja eristavad neid klotse teistest mänguklotsidest, mis võivad tihvtide disaini tõttu funktsioneerida samal viisil. Teine, 2003. aastal läbi viidud küsitlus kinnitas seda, et tihvtide konfiguratsioon on seejuures eristav element.
55 Neljandaks heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et viimane ei võtnud arvesse tõendeid, mida hageja oli esitanud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 kohaldamise kohta, olgugi et vaidlus ei puudutanud seda sätet, vaid kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamist. Apellatsioonikodade suurkoda ei arvestanud, et samad asjaolud ja tõendid võivad olla õiguslikult asjakohased teiste õigusnormide kontekstis.
56 Mis puutub asjaomase kaubamärgi põhiomaduste funktsionaalsuse hindamisel tehtud vigadest tulenevasse etteheitesse, siis leiab hageja, et apellatsioonikoda ei ole uurinud asjaomase kuju põhiomaduste funktsionaalsust. Apellatsioonikoda analüüsis legoklotsi tervikuna, tuginedes seejuures üksnes menetlusse astuja kutsutud eksperdi arvamustele, keeldus arvesse võtmast alternatiivseid kujusid, mille puhul kasutatakse samasugust tehnilist lahendust, ega arvestanud varasemale patendiõigusele laieneva kaitse ulatuse ja selle mõjuga kuju funktsionaalsuse hindamisele.
57 Kõigepealt heidab hageja eksperdiarvamuste osas apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et esiteks tugines viimane ilma igasuguse kriitilise analüüsita menetlusse astuja kutsutud ja rahastatud M-i eksperdiarvamusele ning ka P. ja R-i eksperdiarvamustele. Arvestades seda, et M-i eksperdiarvamus käsitleb legoklotsi funktsionaalsust tervikuna, ei ole see asjakohane osas, mis puudutab kõnealuse kuju põhiomaduste, st tihvtide disaini funktsionaalsuse kindlakstegemist. Peale selle ei ole hageja sõnul asjakohased P. avaldused, kuna need puudutavad Duplo patenti ning käsitlevad üksnes klotside alusküljel olevaid „õnarusi”. R-i väide, mille kohaselt silindrikujuline tihvt on mitmeotstarbelisem kui kuuetahuline tihvt, kehtib samuti lõputu arvu väga erineva välisilmega silindriliste kujude ja mitte ainult asjaomase kaubamärgi eriomase disaini suhtes.
58 Teiseks väidab hageja, et vastupidi sellele, mida märkis apellatsioonikodade suurkoda, on ta eelkõige mitme eksperdiarvamusega lükanud ümber M-i väited tihvtide disaini funktsionaalsuse kohta. Apellatsioonikodade suurkoda ei maininud neid eksperdiarvamusi ega selgitanud, miks on üksnes M-i eksperdiarvamus usaldusväärne ning asjakohane. Apellatsioonikoda lausa eitas teiste tõendite olemasolu, mis käsitlevad seda, et legoklotsi põhiomadused ei ole funktsionaalsed. Hageja sõnul tugines ta kohtuotsustele, milles lükati ümber väide, et legoklotsi funktsioon määrab kindlaks selle kuju ning ta on esitanud seitse eksperdiarvamust (need on H., B.-W., R-i ja B. eksperdiarvamused) selle kohta, et tihvtide disain ei täida tehnilist funktsiooni. Hageja sõnul oleks apellatsioonikodade suurkoda pidanud arvestama kõigi tõenditega, ning seda tegemata rikkus nimetatud suurkoda hageja kaitseõigust, täpsemini õigust olla ära kuulatud.
59 Kolmandaks leiab hageja, et kuna apellatsioonikodade suurkoda keeldus arvesse võtmast tema esitatud eksperdiarvamusi, siis hinnati asjaolusid vääralt. Hageja sõnul tuleneb B-W. sõltumatust eksperdiarvamusest, et legoklotside tihvtide kuju ei ole tehniliselt vajalik, kuna tegemist on pelgalt ühega lõpututest võimalustest, kuidas tagada uute samasse seeriasse kuuluvate mänguklotside kokkupanemisel ideaalne ühendus, ning on tehnilisi alternatiive, mille abil võib selle funktsiooni sama hästi saavutada. Samuti täpsustas R. hageja sõnul seda, et on olemas palju erinevaid tihvtidisaine, mis oma funktsiooni, tootmiskulude, kvaliteedi ning turvalisuse poolest on legoklotsidega täielikult võrdväärsed ning mis võivad legoklotsidega olla lausa võrdsustatavad. B. ja H. eksperdiarvamused kinnitavad hageja sõnul alternatiivsete disainide funktsiooni võrdväärsust ning annavad tunnistust sellest, et legoklotsi disaini eriline kuvand seisneb eelkõige tugevas identiteedis, mille loovad selgesti äratuntavad tihvtid.
60 Teiseks heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale ette arvamust, et tema konkurentide kasutatavad funktsionaalselt võrdväärsed alternatiivsed disainid ei ole asjakohased, kuigi need on olulised selle kindlakstegemisel, kas teatava kuju kaitsmine kutsub esile tehnilise lahenduse monopoli tekkimise või mitte. Hageja sõnul läks apellatsioonikodade suurkoda iseendaga vastuollu niivõrd, kuivõrd ta väitis, et kaitse ei laiene üksnes neile kujudele, mis on tehnilise funktsiooni täitmiseks vajalikud, mis suurkoja arvates aga ei tähenda seda, et samasugust tehnilist funktsiooni ei võiks täita ka teised kujud.
61 Hageja sõnul ei ole tegelikult teisi vahendeid peale alternatiivsete disainide uurimise, et teha kindlaks, kas kuju põhiomadused on funktsionaalsed ning võivad nende kaitsmise korral tuua kaasa monopoli tekkimise tõenäosuse. Kõik eksperdid, k.a need, kelle arvamusele tugines apellatsioonikodade suurkoda, järgisid seda võrdlevat lähenemist eriti osas, mis puudutab tihvtide alternatiivseid disaine. Hageja sõnul tuleneb Ühendriikide ühe apellatsioonikohtu praktikast, et kuju funktsionaalsuse hindamisel on alternatiivsed disainid asjakohased.
62 Lõpuks leiab hageja, et argument, mille kohaselt võib tehnilise lahenduse monopoli saavutada siis, kui registreerida kõik funktsionaalselt võrdväärsed disainid, näitab seda, et apellatsioonikodade suurkoda ei olnud kindel, kas asjaomane kaubamärk loob tegelikult monopoli. Peale selle võib nimetatud argumendi hageja sõnul esitada vastuväiteks kõikide selliste kaubamärkide taotlustele, mille puhul esineb kõigest piiratud arv võimalikke kombinatsioone nagu näiteks kahetähelised kombinatsioonid, mida ühtlustamisamet siiski lubab. Peale selle on hageja arvates irreaalne väita, et „kõikide võimalike kujude registreerimine on lihtne”, kuna kuju peab ületama teistest absoluutsetest keeldumispõhjustest tulenevad takistused, milleks on tänu eristusvõime omandamisele võimelised vaid vähesed ruumilised tähised.
63 Kolmandaks leiab hageja, et apellatsioonikodade suurkoda ei arvestanud kuju funktsionaalsuse hindamisel varasemat patendiõiguslikku kaitset. Hageja märgib, et sama eset võivad kaitsta erinevad intellektuaalomandi õigused.
64 Esiteks ei arvestanud apellatsioonikodade suurkoda hageja sõnul seda, et Ameerika õiguses ei ole varasem patent ümberlükkamatu tõend selle avaldatud omaduste funktsionaalsuse kohta, vaid tegemist on tõendiga, mida võib jätta arvesse võtmata kui tõendit, mis annab tunnistust funktsionaalselt võrdväärsete disainide kasutamise võimalusest. Peale selle viitab nimetatud kohtupraktika patendis esitatud omadustele, mitte avaldatud omadustele, mida apellatsioonikodade suurkoda aga ei järginud. Euroopa kaubamärgiõiguses ei ole sellist funktsionaalsuse doktriini, mida kohaldatakse Ühendriikides.
65 Teiseks leiab hageja, et apellatsioonikodade suurkoda ei arvestanud seda, et asjaomase kaubamärgi põhiomadused, milleks on ümmargused silindrikujulised tihvtid, ei ole patenditav leiutis ning need ei ole kunagi olnud patendiõigusega kaitstud. Hageja sõnal taotleti kaitset konstruktoriklotside ühendamise eriomasele mehhanismile, mis ei sõltu konkreetsest tihvtide disainist. See näitab ühelt poolt, et tihvtide disain ei puutu mängukonstruktori klotsi funktsionaalsuse seisukohalt asjasse, ning teiselt poolt, et varasemad patendid ei ole kunagi takistanud kolmandaid isikuid konkreetset tihvti kuju kasutamast. Apellatsioonikodade suurkoda ei uurinud hageja poolt selle kohta esitatud asjaolusid ja argumente.
66 Kolmandaks ei tähenda asjaolu, et „silindriline” tihvtiõõnsus on eelistatuim patentides nimetatud tihvtiõõnsus, hageja sõnul seda, et tehnilise lahenduse saab saavutada üksnes sellise tihvtiõõnsuse abil, ega ka seda, et asjaomane tihvtidisain on funktsionaalne. Lisaks viitab tehniline mõiste „silindriline” lõputule arvule erineva välisilmega silindrilistele kujudele. Nii ei ole registreeritud patentide osas kunagi olnud „silindriliste” tihvtiõõnsuste monopoli.
67 Neljandaks võib sarnase välisilmega konstruktoriklots juhul, kui sellel on teistsugune tehniline lahendus, rikkuda hageja sõnul legoklotsi kaubamärgiõigusi, mitte aga varasemat patenti. Seevastu võivad oma pealispinna poolest erinevad alternatiivsed kujud rikkuda hilisemaid patente, mitte aga asjaomast kaubamärki. Hageja sõnul tuleneb sellest, et asjaomane kaubamärk ei anna tehnilise lahenduse ainuõigusi ega laienda varasematest patendiõigustest tulenevat kaitset. Asjaolu, et mitu konkurenti turustavad erineva välisilmega klotse, mille puhul kasutatakse samasugust tehnilist lahendust, tõendab seda, et hageja ainuõiguste tõttu konkurents ei kannata.
68 Neljandaks rõhutab hageja seda, et vaidlusaluse kuju kaitsmine kaubamärgina ei anna talle veel tehnilise lahenduse monopoli, sest samasuguse tehnilise lahenduse saab saavutada lõputu arvu erinevate kujudega, mis on tarbijate poolt eristatavad. Seetõttu ei ole konkurentidel samasuguse tehnilise lahenduse kasutamiseks vaja kopeerida legoklotsi kuju, mis on üldtuntuse poolest teiste ettevõtjate jaoks majanduslikult atraktiivne. Hageja sõnul ei kaitse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii sellist majanduslikku huvi ning nimetatud sätet ei tule käesoleval juhul kohaldada, kuna monopoliga seotud probleemi ei ole.
69 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
70 Esiteks niivõrd, kuivõrd hageja väidab, et vaidlusaluse kuju põhiomadused tuleb teha kindlaks asjaomase tarbija seisukohalt ning vastavas analüüsis tuleb võtta arvesse tarbijaküsitlusi, peab märkima, et kõnealune kindlakstegemine toimub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii raames ning selle täpne eesmärk on uurida vaidlusaluse kuju funktsionaalsust. See, kuidas asjaomased tarbijad teatavat kuju tajuvad, ei ole kuju põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsimisel asjakohane. Asjaomastel tarbijatel võivad kuju põhiomaduste hindamiseks vajalikud tehnilised teadmised puududa, mistõttu nende seisukohalt võivad olla olulised teatavad omadused, mis funktsionaalsuse analüüsimise kontekstis ei ole olulised, ning vastupidi. Seetõttu tuleb järeldada, et kuju põhiomadused tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamise eesmärgil teha kindlaks objektiivselt, lähtudes asjaomase kuju graafilisest reproduktsioonist ning kaubamärgitaotlusele lisatud võimalikest kirjeldustest.
71 Peale selle tuleneb eelmisest punktist, et hageja heidab apellatsioonikodade suurkojale vääralt ette seda, et viimane ei ole arvestanud määruse nr 40/94 vastavalt artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii (mis käsitleb kuju funktsionaalsust) ja artikli 7 lõike 3 (mis käsitleb omandatud eristusvõimet) sätete ulatustega ning seda, et apellatsioonikojal ei olnud alust leida, et tarbijaküsitlused on kahel nimetatud juhul asjakohased.
72 Teiseks heidab hageja apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et viimane jättis kindlaks tegemata asjaomase kuju põhiomadused, ning seda, et nimetatud suurkoda ei kontrollinud mitte vaidlusalust kuju, vaid legoklotsi tervikuna, kaasa arvatud nähtamatuid osi, nagu näiteks õõnes külg ja tihvtiõõnsused.
73 Selles osas tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt tuleb registreerimistaotluse uurimisel võtta arvesse üksnes sellist kuju, mis on esitatud eespool punktis 2 (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 30. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑12/04: Almdudler-Limonade vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (limonaadipudeli kuju), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 42–45; 17. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑398/04: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ristkülikukujuline punane ja valge nõudepesuvahendi tablett, millel on ovaalne, sinist värvi tuum), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25, ja 31. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑15/05: De Waele vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (vorsti kuju), EKL 2006, lk II‑1511, punkt 36). Kuna graafilise reproduktsiooni ülesanne on kaubamärki määratleda, peab see reproduktsioon selleks, et selgelt ja täpselt määratleda, mis on kaubamärgi omanikule kaubamärgi registreerimisega antud kaitse ese, olema iseenesest täielik (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑273/00: Sieckmann, EKL 2002, lk I‑11737, punktid 48 ja 50–52). Käesoleval juhul, kui arvestada seda, et ühelt poolt kirjeldas hageja asjaomast kuju kaubamärgitaotluse esitamisel üksnes graafilise representatsiooni abil, mis on esitatud eespool punktis 2, ja teiselt poolt, et hilisemaid kirjeldusi ei saa arvesse võtta (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus limonaadipudeli kuju, punkt 42), tuleb põhiomadused kindlaks teha üksnes kõnealuse ainsa kujutise põhjal.
74 Vaidlustatud otsuse punktidest 38, 39, 42, 54, 55 ja 61–63 tuleneb, et apellatsioonikodade suurkoda uuris tegelikult legoklotsi tervikuna ning tegi vaidlustatud otsuse punktides 54 ja 55 kindlaks uuritavad põhiomadused, milleks on õõnes külg ja tihvtiõõnsused, mis on asjaomasel kaubamärgikujutisel nähtamatud.
75 Ometi tuleb märkida, et nimetatud analüüs hõlmab ka kõiki eespool punktis 2 esitatud graafilisel representatsioonil nähtavaid osi, mis kõik täidavad apellatsioonikodade suurkoja sõnul konkreetseid tehnilisi funktsioone, milleks vaidlustatud otsuse punkti 54 kohaselt on: tihvtide kõrgus ja diameeter klotside ühenduse tugevuseks, tihvtide arv ühenduse mitmeotstarbelisemate viiside jaoks ning nende paigutus erineva konfiguratsiooniga ühenduste võimaldamiseks; küljed, mis on ühendatavad teiste klotsidega seina moodustamiseks; konstruktoriklotsi üldine kuju ning lõpuks suurus, mis on vajalik selleks, et laps saaks seda käes hoida. Samuti tuleb märkida, et ükski toimikus olev tõend ei sea kahtluse alla seda, et neid omadusi tuleb pidada asjaomase kuju põhiomadusteks.
76 Kuna apellatsioonikodade suurkoda tegi asjaomase kuju kõik põhiomadused nõuetekohaselt kindlaks, ei oma asjaolu, et ta võttis arvesse ka teisi omadusi, vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrolli osas tähtsust.
77 Neil asjaoludel tuleb esimene etteheide tagasi lükata.
78 Seoses teise etteheitega tuleb rõhutada, et kindlakstehtud põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsi raames ei anna miski alust järeldada, et apellatsioonikodade suurkoda ei või võtta arvesse legoklotsi nähtamatuid osi nagu õõnes külg ja tihvtiõõnsused ning teisi asjakohaseid tõendeid. Käesoleval juhul viitas apellatsioonikodade suurkoda selles osas esiteks hageja varasematele patentidele, kuna viimane oli märkinud, et nimetatud patendid kirjeldavad legoklotsi funktsionaalseid osi, ning teiseks M-i, P. ja R-i eksperdiarvamustele.
79 Hageja heidab selles osas apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et viimane võttis ilma kriitilise analüüsita arvesse M-i eksperdiarvamuse, milles muu hulgas käsitletakse legoklotsi tervikuna. Hageja märgib ka, et P. avaldused puudutavad Duplo klotsi ning R-i avaldused käsitlevad kõiki, mitte üksnes legoklotsi silindrilisi tihvte. Siiski tuleb märkida, et P. ja R. väljendasid oma arvamust silindriliste tihvtide kui selliste funktsionaalsuse osas ning apellatsioonikodade suurkoda viitas neile avaldustele just selleks, et põhjendada oma arvamust asjaomaste esmaselt silindriliste tihvtide funktsionaalsuse kohta. Seoses M-i eksperdiarvamusega tuleb märkida, et kuigi selle esitas ja seda rahastas tõesti menetlusse astuja, kinnitavad varasemad patendid M-i arvamust legoklotsi omaduste funktsionaalsuse kohta, mis ilmneb ka hageja esitatud eksperdiarvamustest. Peale selle ei oma tähtsust hageja välja toodud asjaolu, et M-i analüüsid käsitlevad legoklotsi tervikuna, kuna need hõlmavad asjaomase kuju põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsi.
80 Eeltoodu alusel tuleb jätta tähelepanuta ka hageja argument, mille kohaselt vaidlusaluse kuju põhiomaduste funktsionaalsuse puudumist tõendavad tema esitatud eksperdiarvamused. Hageja sõnul tõendavad tema poolt selle argumendi toetuseks, et alternatiivsed kujud on asjakohased tõendamaks, et asjaomane tähis ei ole funktsionaalne, esitatud eksperdiarvamused ning siseriiklike kohtute otsused seda, et legoklotsi kuju ei ole ainus kuju, mis võimaldab soovitud tulemuse saavutada, ning seega ei ole see tehniliselt vajalik. Samas sedastati eespool punktis 42, et kuju funktsionaalsust peab hindama teiste kujude olemasolust sõltumatult, ning punktis 39, et sõna „vajalik” tähendab seda, et kuju hõlmab tehnilisi omadusi, mis on piisavad asjaomase tulemuse saavutamiseks.
81 Seetõttu tuleb lükata tagasi ka hageja argument, mis põhineb sellel, et tema õigust olla ära kuulatud on rikutud seetõttu, et apellatsioonikodade suurkoda ei ole hageja esitatud eksperdiarvamustega arvestanud. Kuna nendest eksperdiarvamustest tulenev argument põhineb vääral vahetegemisel ühelt poolt samasugust tehnilist lahendust sisaldavate kujude ning teiselt poolt kujude vahel, mis sisaldavad teistsuguseid tehnilisi lahendusi, siis ei olnud apellatsioonikodade suurkoda kohustatud nendele eksperdiarvamustele vaidlustatud otsuses viitama ega ole seda tegemata jättes igal juhul rikkunud hageja õigust olla ära kuulatud.
82 Eeltoodut arvestades tuleb märkida, et apellatsioonikodade suurkoja järeldused asjaomase kuju põhiomaduste funktsionaalsuse kohta on põhjendatud.
83 Hageja teised argumendid ei sea eespool nimetatud järeldusi kahtluse alla.
84 Esiteks peab hageja seoses kohtupraktikast tulenevate eristusvõime nõuetega irreaalseks apellatsioonikodade suurkoja argumenti, mille kohaselt saab tehnilise lahenduse monopoli saavutada kõikide kujude registreerimisega, mille puhul kasutatakse seda lahendust. Isegi kui Esimese Astme Kohus leiab, et nende kujude registreerimine on irreaalne, ei sea see kahtluse alla asjaomase kuju funktsionaalsuse tuvastamist. Seetõttu tuleb hageja argument tagasi lükata.
85 Teiseks ei ole asjakohane see, kas patendist tulenev tõend on Ameerika õiguses ümberlükkamatu või mitte. Osutades vaidlustatud otsuse punktis 40 Ameerika kohtupraktikale, ei tuginenud apellatsioonikodade suurkoda legoklotsi funktsionaalsuse analüüsis sellele ümberlükkamatusele. Tema teostatud analüüs vaidlustatud otsuse punktides 41–63 põhineb kohtuotsusel Philips ning ta võttis vaidlustatud otsuse punktides 42–48 ning 52 ja 53 muude tegurite seas arvesse varasemaid patente, leidmata seejuures, et tegemist on ümberlükkamatute tõenditega.
86 Kolmandaks tuleb märkida, et argumendid, mis põhinevad ühelt poolt sellel, et tehnilise lahenduse patendiõiguslik kaitse ei takista selles lahenduses sisalduva kuju kaitsmist kaubamärgiõigusega ning teiselt poolt sellel, et nende erinevate kaitsete ulatus on erinev, ei ole asjakohased. Apellatsioonikodade suurkoda tunnistas seda asjaolu vaidlustatud otsuse punktis 39 ning viitas seejärel varasematele patentidele üksnes legoklotsi põhiomaduste funktsionaalsust puudutavas osas.
87 Neljandaks väidab hageja, et tema konkurentidel ei ole samasuguse tehnilise lahenduse kasutamiseks vaja legoklotsi kuju kopeerida ning kuna puudub monopoli tekkimise tõenäosus, ei kuulu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii kohaldamisele. See argument põhineb aga vääral arusaamal, mille kohaselt samasugust tehnilist lahendust sisaldavate kujude kasutamise võimalus tõendab vaidlusaluse kuju funktsionaalsuse puudumist, olgugi et eespool punktis 42 rõhutati, et kohtuotsuse Philips kohaselt peab funktsionaalne kuju ise olema kõigile kättesaadav. Seetõttu tuleb see argument tagasi lükata.
88 Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb sedastada, et apellatsioonikodade suurkoda järeldas õigesti, et asjaomane kuju on funktsionaalne. Seetõttu tuleb teine vastuväide tagasi lükata.
Kolmas etteheide, mis tuleneb sellest, et üht siseriikliku kohtu otsust on võetud vääralt arvesse ning sellest, et vaidlustatud otsus on väidetavalt erapoolik
– Poolte argumendid
89 Hageja heidab apellatsioonikodade suurkojale ette seda, et ühelt poolt võttis ta arvesse Kanada kõrgeima kohtu otsust ning teiselt poolt leidis, et Rechtbank Breda (Breda ringkonnakohus (Madalmaad)) otsus ei ole asjakohane. Hageja sõnul tehti need legoklotsi kuju funktsionaalsust puudutavad otsused kõlvatu konkurentsi ja võltsimise kontekstis ning need käsitlevad piinlikult täpset jäljendamist. Ainus erinevus seisneb selles, et Kanada kohus jõudis Madalamaade kohtu otsusega võrreldes vastupidisele järeldusele. Hageja väitel tõendab apellatsioonikodade suurkoja erapoolikut lähenemist see, et apellatsioonikodade suurkoda võttis selektiivselt arvesse Kanada kõrgeima kohtu otsust ning ainult suurkoja järeldust toetavaid eksperdiarvamusi.
90 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
91 Esiteks seoses apellatsioonikodade suurkoja viitega Kanada kõrgeima kohtu otsusele ning asjaoluga, et ta lükkas Madalmaades tehtud otsuse tagasi, piisab sellest, kui märkida, et ka hageja ise on tunnistanud, et siseriiklike kohtute otsused ei mõjuta ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuseid. Ühenduse kaubamärgikord on iseseisev süsteem ja apellatsioonikodade otsuste õiguspära hinnatakse üksnes määruse nr 40/94 alusel, nii nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus (vt Esimese Astme Kohtu 12. märtsi 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑128/07: Suez vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Delivering the essentials of life), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 32 ja viidatud kohtupraktika). Peale selle tuleneb vaidlustatud otsusest, et apellatsioonikodade suurkoda ei põhjendanud oma otsust Kanada asjaomase otsusega, vaid olles jõudnud juba järeldusele, et legoklots on funktsionaalne, märkis, et tema analüüsi kinnitab mitme riigi, sh ka Kanada kõrgeima kohtu praktika.
92 Teiseks tuleb märkida, et hageja heidab vääralt apellatsioonikodade suurkojale ette erapoolikut suhtumist. Ühelt poolt märkis apellatsioonikodade suurkoda vaidlustatud otsuse punktis 65 põhjused, miks ta leidis, et Madalmaade otsus ei ole asjakohane. Teiselt poolt tuleneb eespool punktides 36–49 teostatud analüüsist, et apellatsioonikodade suurkoda järeldas õigesti, et hageja poolt esitatud eksperdiarvamused ei ole asjakohased, kuna kõik need käsitlesid samasugust tehnilist lahendust sisaldavate kujude kasutamise võimalust. Peale selle märkis ühtlustamisamet õigesti, et kõnealune asi määrati apellatsioonikodade suurkojale, kuna esimese koja esimees asendati asendusliikmega pärast seda, kui hageja oli palunud esimehe taandamist, ning ühtlustamisamet võttis menetluse erapooletuse tagamiseks ka muid meetmeid.
93 Seetõttu tuleb nimetatud etteheide tagasi lükata.
94 Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
95 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Lego Juris A/S-lt.
Martins Ribeiro | Papasavvas | Dittrich |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. novembril 2008 Luxembourgis.