EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

20. juuli 2016

Kohtuasi F‑19/12 DEP

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine

Ese:      Taotlus määrata kindlaks kohtukulud, mille Euroopa Komisjon esitas pärast Avaliku Teenistuse Kohtu 7. novembri 2013. aasta määrust kohtuasjas Marcuccio vs. komisjon (F‑19/12, EU:F:2013:176).

Otsus:      Määrata Euroopa Komisjonile Luigi Marcuccio poolt kohtuasjas F‑19/12 hüvitamisele kuuluvate kulude summaks 2500 eurot. Nimetatud summale lisandub alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kuni tegeliku tasumiseni viivitusintress määras, mis arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt peamistele refinantseerimistoimingutele kehtestatud määra alusel, mis kehtib maksetähtaja kuu esimesel päeval, suurendatuna 3,5% võrra.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Poolte vältimatud kulud – Mõiste – Institutsiooni advokaadile makstavad kulud – Hõlmamine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 105 punkt c)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Kohtukulude kindlaksmääramine, tuginedes taotleja esitatud täpsetele andmetele või nende puudumisel liidu kohtu õiglasele hinnangule – Advokaadi tasu kindla määra alusel – Mõju puudumine kohtu kaalutlusõigusele

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 105 punkt c)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 105 punktist c tuleneb, et kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes siis, kui need esiteks olid seotud Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusega ja kui need teiseks olid sel eesmärgil vältimatud.

Avaliku Teenistuse Kohus arvestab hüvitatavate kohtukulude summat kindlaks määrates kõigi kohtuasja asjaoludega kuni kohtukulude kindlaksmääramise kohtumääruse tegemiseni, sh kohtukulude kindlaksmääramise kohtumäärusega seotud vältimatute kuludega.

Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimesest lõigust, mida kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel, nähtub sellega seoses, et liidu institutsioonid võivad kasutada advokaadi abi. Advokaadi tasu on seega hõlmatud menetlusega seotud poolte vältimatute kulude mõistega, ilma et institutsioon peaks tõendama, et selline abi oli objektiivselt põhjendatud. Seega tuleb tõdeda, et kuigi asjaolu, et komisjon kasutas kahte esindajat ja ühte advokaati, ei mõjuta nende kulude võimalikku hüvitatavust, kuna miski ei võimalda neid kulusid põhimõtteliselt välistada, võib see mõjutada nende menetlusega seotud kulude summa kindlaksmääramist, mis lõpuks hüvitamisele kuuluvad.

(vt punktid 23, 26 ja 27)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärused, 23.3.2012, Kerstens vs. komisjon, T‑498/09 P‑DEP, EU:T:2012:147, punktid 15 ja 20, ja 28.5.2013, Marcuccio vs. komisjon, T‑278/07 P‑DEP, EU:T:2013:269, punkt 14.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 26.4.2010, Schönberger vs. parlament, F‑7/08 DEP, EU:F:2010:32, punkt 23.

2.      Liidu kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, ent ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel ei pea liidu kohus arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel.

Tasumäärasid reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel tuleb kohtul vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja laadi, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses.

Selleks et eespool loetletud kriteeriumide alusel hinnata menetlusega seotud tegelike kulude vältimatust, peab taotleja esitama täpsed andmed. Samamoodi ei mõjuta see, et tasu on kindla määraga, hüvitatavate kulude summa hindamist Avaliku Teenistuse Kohtu poolt, kuna kohus tugineb kohtupraktikas kindlalt väljakujunenud kriteeriumidele ning täpsetele andmetele, mida pooled peavad talle esitama. Kuigi selliste andmete puudumine ei takista Avaliku Teenistuse Kohtul määrata õiglaselt hinnates kindlaks hüvitatavate kulude summat, peab kohus andmete puudumisel taotleja väiteid hindama ilmtingimata kitsalt.

(vt punktid 24, 25, 30 ja 34)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtumäärus 17.2.2004, DAI vs. ARAP jt, C‑321/99 P‑DEP, EU:C:2004:103, punkt 23.

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärused, 31.3.2011, Tetra Laval vs. komisjon, T‑5/02 DEP ja T‑80/02 DEP, EU:T:2011:129, punkt 68, ja 28.5.2013, Marcuccio vs. komisjon, T‑278/07 P‑DEP, EU:T:2013:269, punkt 16.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärused, 10.11.2009, X vs. parlament, F‑14/08 DEP, EU:F:2009:149, punkt 22; 26.4.2010, Schönberger vs. parlament, F‑7/08 DEP, EU:F:2010:32, punkt 24, ja 27.9.2011, De Nicola vs. EIP, F‑55/08 DEP, EU:F:2011:155, punktid 40 ja 41.